KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene
- september 2018, Tartu 3-18-760 Grant Mkrttšjani kaebus Politsei-ja Piirivalveameti poolt Viljandi arestimajas ebainimlike tingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu
- mai
- a määrus Grant Mkrttšjani määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Grant Mkrttšjan Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- mai määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Grant Mkrttšjan esitas
- veebruaril 2018 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) mittevaralise kahju hüvitamise taotluse seoses Viljandi arestimaja ebainimlike kambritingimustega. G. Mkrttšjan viibis Viljandi arestimajas ajavahemikul
- veebruar 2017 kuni
- juuni
- PPA jättis
- aprilli
- a otsusega nr 2.1-3/3828-2 G. Mkrttšjani kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
- G. Mkrttšjan esitas
- aprillil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viljandi arestimaja ebainimlike tingimustes viibimise tõttu tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 2000 eurot. Kaebaja kurtis kehvade pesemis- ja hügieeni hoidmise võimaluste üle, kaebaja hinnangul ei olnud kambri sisustus nõuetekohane, sh ei vastanud nõuetele ventilatsioon. Ta ei saanud lugeda perioodilisi väljaandeid ja muid publikatsioone. Puudus võimalus teistega suhelda. Koos kaebusega esitas G. Mkrttšjan taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
- Tartu Halduskohus jättis
- mai
- a määrusega G. Mkrttšjani menetlusabi taotluse rahuldamata leides järgnevat. 3.
- Kuna kaebaja taotleb 2000 euro hüvitamist, peab ta riigilõivu tasuma 60 eurot (riigilõivuseadus § 60 lg-d 1 ja 2). Halduskohus leidis, et kuigi kaebajal ei ole isikukonto väljavõtte kohaselt ajavahemikul
- detsembrist 2017 kuni
- aprillini 2018 piisavalt sissetulekuid, et lõivu tasuda, ei ole oma kaebuse rahuldamine piisavaid eduväljavaateid. 3.
- Kaebaja viibis arestimajas umbes neli kuud. Halduskohtu hinnangul ei saa kaebajale selle aja vältel tekitatud ebamugavustunnet pidada selliseks, mis tooks kaasa just kahju rahas hüvitamise 2000 euro ulatuses. Kohtupraktikas on analoogsetes asjades arestimaja ebainimlikes kambritingimustes viibimise eest piisavaks peetud ka näiteks PPA tegevuse õigusvastaseks tunnistamist (Tartu Halduskohtu otsus asjas nr 3-17-174) või hüvitise väljamõistmist umbes 2 eurot päevas (nt Tartu Halduskohtu otsus asjas nr 3-17-265, Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-14-51526). Juhul, kui kohus peaks kaebuse rahuldama, oleks eelneva kohtupraktika valguses tõenäoline umbes 300 euro väljamõistmine. Seega kaebuses esitatud asjaoludel 2000 euro väljamõistmine ei oma eduväljavaateid halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 mõttes. 3.
- Halduskohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata. Muuhulgas märkis halduskohus, et kaebajal on võimalus vähendada taotletava hüvitise summat. Sellisel juhul hindab kohus uuesti kaebuse rahuldamise eduväljavaateid ja otsustab, kas anda menetlusabi või mitte.
- G. Mkrttšjan esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu
- mai
- a määruse peale. Kaebaja leiab, et ta tuleb riigilõivu tasumisest vabastada, kuna tal ei ole raha 60 euro maksmiseks. Kaebus ei ole ilmselt perspektiivitu ning ei ole suunatud kaebaja jaoks mitteolulise õiguse kaitsmisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
- Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebajat võib kaebuse esitamisel pidada maksejõuetuks. Kuna kaebaja taotleb 2000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist, on selle esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv 60 eurot. Samas tõi halduskohus välja seni väljakujunenud kohtupraktika, mille kohaselt kaebuses esitatud asjaoludel on analoogsetel juhtudel piirdutud kas siis PPA tegevuse õigusvastasuse tuvastamisega või kuni 300 euro väljamõistmisega, kusjuures ühe päeva eest on välja mõistetud kuni 2 eurot. Halduskohus selgitas kaebaja riigilõivust vabastamata jätmisel seda, et kaebajal on võimalus vähendada taotletava hüvitise summat. Sellisel juhul hindab kohus uuesti kaebuse rahuldamise eduväljavaateid ja otsustab, kas anda menetlusabi või mitte.
- Ringkonnakohus nõustub, et 2000 euro suurune nõue on ilmselgelt üle paisutatud. Asjaolu, et kaebajal pole selles summas riigilõivu tasumiseks raha, ei oma siin määravat tähtsust, sest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmise aluseks on see, et kaebusel ei ole sellises ulatuses eduväljavaateid. Kaebaja peab ebaõigeks halduskohtu seisukohta, et kaebus on sellise summa osas perspektiivitu, ent kaebaja ei esita põhjendusi, mis kohtu seisukoha ümber lükkaksid. Ka ringkonnakohus ei näe neid põhjendusi. Halduskohus on põhjendatult viidanud kohtupraktikale, mis kaebaja väidetud rikkumisega sarnaste olukordade eest on määranud märksa väiksemaid hüvitisi. Õiguse olulisus kaebaja jaoks ei ole siinkohal määrav. Ka 2 väidetavalt olulise õiguse kaitseks esitatud kaebust pole põhjust vabastada riigilõivust, kui kaebusel poleks eduväljavaateid.
- Eeltoodust tulenevalt jääb halduskohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3