Obsah (7)

§ 386§ 168§ 162§ 651§ 657§ 442§ 457

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-16

§ 386

lg 4 kohaselt tühistas kohus 10.10.2016 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu. Kuna hageja on osadest nõuetest kostjate vastu loobunud ja ülejäänud nõuetes jäi hagi rahuldamata, siis jättis kohus menetluskulud hageja kanda (

§ 168

lg 4 ,

§ 162lg 1).

Maakohus leidis, et kostjate lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu on 49,5 tundi ning lähtudes tunnihinnast 120 eurot, on õigusabikulud põhjendatud summas 5940 eurot (käibemaksuta). Samuti kuulub väljamõistmisele riigilõiv 50 eurot. Kuna kostjate poolt menetluses tehtud toimingud on tehtud ühiselt mõlema kostja jaoks, siis on põhjendatud jagada menetluskulud vastavalt kostjate soovile võrdsetes osades. Seega mõistis kohus mõlema kostja kasuks välja 2995 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. 11.07.2017 esitas hageja Harju Maakohtu 12.06.2017 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, tühistas hagi tagamise abinõu ja jättis menetluskulud hageja kanda. Hageja palub teha asja 7 esimese astme kohtule saatmata uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
2. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kohus tuvastanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid õigesti ega arvestanud, et kostja I ainuosanik oli Osaühingu Treemen Invest käsutusõiguse puudumisest teadlik. Kohus on kohaldanud ebaõigesti TsÜS § 31 lg-t 5, mille kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Kohus on puudulikult ja liialt kitsendavalt analüüsinud üksnes seda, kas tehingu tegemisel osalenud kostja I juhatuse liige GP oli müüja käsutusõiguse puudumisest teadlik ega ole analüüsinud kostja I ainuosaniku JV rolli vara omandamises. Osaühingu puhul on osaniku pädevus laiem, kui aktsiaseltsi puhul. Nii on osanikel võimalus võtta vastu juhatuse pädevusse kuuluvaid otsuseid, neil on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. Eelnev on eriti oluline olukorras, kus JV on kostja I ainuosanik ja praeguseks ka ainuke juhatuse liige. Kohus on jätnud analüüsimata, et JV kostja I ainuosanikuna pidi vara omandamise ajal olema teadlik, et Osaühingul Treemen Invest ei olnud õigustatud vara omandit üle andma. Sellele viitavad vaidluse asjaolud ja tõendid kogumis, kuna isegi mitmeid kuid pärast väidetavat vara heauskset omandamist oli JV tuttaval ja liisinguvõtja NETRELLA OÜ juhatuse liikmel AT-l endiselt õigus ja võimalus ekskavaatoreid kasutada.
3. Kohus on kohaldanud vääralt AÕS § 95 lg 2 ja tuvastanud valesti sätte kohaldamise eeldused. Erialakirjanduses on selgitatud, et heauskse omandamise välistab raske hooletus, millest tulenevalt omandaja ei saanud teadlikuks, et võõrandajal puudub käsutusõigus. Nõutava hoolsuse määr ei pruugi isikute (omandajate) puhul olla ühtne, nt võib rääkida eri standarditest vastavas valdkonnas kogemustega ettevõtjate ning eriteadmistega isikute puhul (vt P. Varul jt . Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2014, lk 442, p 3.3.3). Hageja poolt esile toodud asjaolud kogumis tõendavad, et kostja I ei järginud roomikekskavaatorite omandamisel tavapärast hoolsuskohustust, kui jättis ekskavaatorite omandiõigust tõendavad dokumendid kontrollimata. Kostjad ei ole isegi väitnud, et nad oleksid astunud mistahes samme müüja käsutusõiguse väljaselgitamiseks. Seetõttu ei ole asjakohane ka maakohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-118-
4. Kui lähtuda maakohtu tõlgendusest, et vallasasja omandamisel piisab sellest, et müüjal on asja valdus, mille tõttu võib ostja igal juhul ja alati eeldada, et müüja on asja omanik, siis kaotaks AÕS § 95 lg-s 2 sätestatud hoolsuskohustuse järgimise nõue igasuguse mõtte. Raske hooletus vara omandamisel, mis välistab vara heauskse omandamise, eeldab tehingu asjaolude igakordset analüüsimist. AÕS § 95 lg 2 kohaldamine ei eelda, et ostja oleks pidanud rikkuma mingit seaduses sõnaselgelt sätestatud dokumentide kontrollimise kohustust, vaid ostja hoolsuskohustus tuleb sisustada üldise käibekohustuse standardi abil, mis sõltub tehingu asjaoludest. Vallasja omandaja ei pea ilmtingimata kontrollima vara valdaja käsutusõiguse olemasolu, kuid selline kohustus kaasneb juhul, kui konkreetse tehingu asjaolud viitavad sellele, et vara ei omandata tavapärastel turutingimustel. Maakohus ei ole eelnevat arvesse võtnud ja on leidnud seetõttu ebaõigesti, et ekskavaatorite valduse olemasolu Osaühingul Treemen Invest vabastas kostja I vara omandamisel igasugusest täiendavast hoolsuskohustusest müüja käsutusõiguse väljaselgitamiseks.
5. Tõendite osaliselt arvesse võtmata jätmine ja tõenditele ebaõige kaalu omistamine on viinud väära järelduseni, et tõendid kogumis ei kinnita kostjate pahausksust. Kohus on tõendite puuduliku hindamise tulemusena jätnud tuvastamata, et ekskavaatorite omandamine toimus ebatavalistel asjaoludel – selline vara ei ole Eesti järelturul vabalt kaubeldav, seda tavapäraselt ei osteta kohe välja, vaid finantseeritakse liisinguga, kostja I omandas vara oma 8 tuttava käest ega ole esitanud ühtegi tõendit lepingueelsete läbirääkimiste ja tehingu tingimuste kohta ning vara kasutas mitmeid kuid pärast väidetavat heauskset omandamist edasi liisinguvõtja. Kirjeldatud asjaolud on piisavad, et panna mõistlik eriteadmistega isik samasuguses olukorras üles näitama keskmisest suuremat hoolsust. Asjas ei ole vaidlust, et kostjad ei ole isegi üritanud müüja käsutusõiguse olemasolu kontrollida. Arvestades, et kostja I sai ekskavaatorite valduse täiesti uuena väga lühikese aja jooksul pärast liisingulepingute sõlmimist, siis oleks kostjal I olnud võimalus lasta ekskavaatorite maaletooja juures jälgimisseadmed aktiveerida ning tellida masinate ametlik hooldus. Asjaolu, et kostjad on vastavad toimingud tegemata jätnud, viitab sellele, et kostjad on soovinud ekskavaatorite omamist kolmandate isikute eest varjata. Kohus on jaotanud ebaõigesti tõendamiskoormuse, kui heitis hagejale ette, et ta ei ole tõendanud, et ekskavaatorite kasutusjuhend anti kostjatele üle pärast vara omandamist. Kohus on jätnud põhjendamatult arvestamata ka selle, et ajal mil kõik neli ekskavaatorit olid juba mitmeid kuid olnud väidetavalt heauskse kostja I valduses, oli liisinguvõtja NETRELLA OÜ juhatuse liige AT 09.11.2015 teadlik kõikide ekskavaatorite asukohast ning üks neist asus tema lapsepõlvekodus ning tal oli neile maksumenetluses läbiviidud kontrolli ajal ligipääs. Sellest järeldub, et kostjad ei ole omandanud vara tavapärastel turutingimustel.
6. Materiaalõiguse õigel kohaldamisel ja tõendite õigel hindamisel tuleb hagi rahuldada, mistõttu tuleb menetluskulud jätta

§ 162lg 1 alusel kostjate kanda.

Vastus apellatsioonkaebusele 20. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht 21.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata, tühistati hagi tagamise abinõud ning jäeti menetluskulud hageja kanda. Hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles võeti vastu hageja avaldus hagist osaliselt loobumiseks ning lõpetati selles osas menetlus. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles hagi jäi rahuldamata ja tühistati hagi tagamise abinõud, samuti menetluskulude osas. 22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi roomikekskavaatorite Kobelco tehasetähisega YQ13-10985 ja YQ1310420 kostjalt I ning roomikekskavaatorite Kobelco tehasetähisega YQ13-10925 ja YQ1310929 kostjalt II väljanõudmiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab selles osas hagi. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude osas ning osas, milles maakohus tühistas hagi tagamise. Muus osas tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi (

§ 657lg 1 p 2 ja 21).

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

1. Poolte vahel on vaidlus, kas kostjad omandasid vaidlusalused roomikekskavaatorid heauskselt. AÕS § 95 lg 1 sätestab, et isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Vastavalt AÕS § 95 lg-le 2 on omandaja pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Vaidlust ei ole selles, et hageja omandas roomikekskavaatorid Konekesko Eesti AS-ilt ja andis need liisingulepingute alusel üle NETRELLA OÜ-le. Samuti puudub vaidlus, et hageja ei ole andnud NETRELLA OÜ-le üle roomikekskavaatorite omandit. 9
2. Selle kohta, et NETRELLA OÜ oleks sõlminud roomikekskavaatorite võõrandamistehingud Osaühinguga Treemen Invest, ei ole tõendeid esitatud. Aga isegi juhul, kui võõrandamistehingud toimusid, pidi Osaühing Treemen Invest olema teadlik, et NETRELLA OÜ ei ole õigustatud temale roomikekskavaatorite omandit üle andma, mistõttu ei saanud Osaühing Treemen Invest olla heauskne omanik. Osas, et Osaühing Treemen Invest pidi olema teadlik NETRELLA OÜ käsutusõiguse puudumisest, nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja ei korda neid. Eeltooduga on tõendatud, et Osaühingul Treemen Invest puudus õigus roomikekskavaatorite omandit kostjale I üle anda.
3. AÕS § 95 lg 2 esimese alternatiivi kohaselt on omandaja pahauskne, kui ta teadis, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et kostja I teadis, et Osaühingul Treemen Invest puudub õigus roomikekskavaatorite omandit üle anda. Üksnes asjaolu, et NETRELLA OÜ tolleaegne juhatuse liige AT, Osaühingu Treemen Invest tolleaegne juhatuse liige HÄ, kostja I tolleaegne juhatuse liige GP ning kostja I osanik ja praegune juhatuse liige JV tundsid üksteist, ei tõenda, et kostja I oli teadlik, et Osaühingul Treemen Invest puudub roomikekskavaatorite käsutusõigus. Ka Tallinna Halduskohtu 14.12.2015 määrusest haldusasjas nr 3-15-3108 nähtuv asjaolu, et NETRELLA OÜ juhatuse liige AT oli 09.11.2015 teadlik roomikekskavaatorite asukohast ja üks neist asus tema lapsepõlvekodus, ei ole piisav, et lugeda tõendatuks, et kostja I teadis Osaühingu Treemen Invest käsutusõiguse puudumisest roomikekskavaatorite suhtes.
4. AÕS § 95 lg 2 teise alternatiivi kohaselt on omandaja pahauskne, kui ta pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Erialakirjanduses on selgitatud, et heauskse omandamise välistab raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine), millest tulenevalt omandaja ei saanud teadlikuks, et võõrandajal puudub käsutusõigus. Raske hooletus eeldab niisuguste asjaolude tähelepanuta jätmist, mis üldjuhul peaksid sarnases olukorras igale mõistlikule isikule silma torkama (P. Varul jt. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, lk 442). NETRELLA OÜ sõlmis liisingulepingud roomikekskavaatorite Kobelco tehasetähisega YQ13-10985 ja YQ13-10925 suhtes 17.07.2015 ja roomikekskavaatorite Kobelco tehasetähisega YQ13-10929 ja YQ13-10420 suhtes 06.08.2015 (I kd tl 13-46). Osaühing Treemen Invest andis üleandmise-vastuvõtmise aktidega kostjale I roomikekskavaatorid Kobelco tehasetähisega YQ13-10985 ja YQ13-10925 üle 03.08.2015, roomikekskavaatori Kobelco tehasetähisega YQ13-10420 üle 27.08.2015 ja roomikekskavaatori Kobelco tehasetähisega YQ13-10929 üle 16.09.2015 (I kd tl 27-34). Konekesko Eesti AS-i (Kobelco ekskavaatorite maaletooja) 02.11.2016 teatisest nähtuvalt on ekskavaatori ostmine, ilma järelmaksuta või liisinguta, äärmiselt erandlik. Ajavahemikul 2013.a – 2016.a oktoober on maaletoojalt ilma järelmaksuta või liisinguta ekskavaatoreid ostetud mõnel üksikul juhul (II kd tl 108). Kostjate esitatud müügiportaali Mascus 09.01.2017 väljavõttest ei nähtu, et Eestis oleks olnud pakkumises ükski 2016 või 2017 toodetud ekskavaator, sealhulgas ei kajasta väljavõte ühegi Kobelco ekskavaatori pakkumist (II kd tl 153-154). Hageja esitatud müügiportaali Mascus 09.02.2017 väljavõtte kohaselt ei olnud Eestis pakkumises ühtegi Kobelco ekskavaatorit (II kd tl 164). Eeltoodust järeldub, et uusi ekskavaatoreid Eestis järelturul müügil tavaliselt ei ole. 10 Käesoleval juhul ostis kostja I kahe kuu jooksul neli uut roomikekskavaatorit (sealhulgas kaks esimest ühel päeval) ühe isiku käest (Osaühing Treemen Invest), kusjuures see isik ei ole Kobelco ekskavaatorite maaletooja. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et seda saab pidada tavapäraseks. Arvestades, et uusi ekskavaatoreid, sealhulgas uusi Kobelco roomikekskavaatoreid, ei ole Eestis järelturul tavaliselt müügil, siis saab nelja uue roomikekskavaatori müüki kahe kuu jooksul ühe isiku poolt, kes ei ole Kobelco roomikekskavaatorite maaletooja, pidada ebatavalisteks tehinguteks. Tehingute ebatavalisus pidi olema kostjale I aru saadav, kuna ta ise tegutseb rasketehnika valdkonnas. Sellises olukorras pidi kostjal I tekkima kahtlus, kas Osaühing Treemen Invest ikka on roomikekskavaatorite omanik. Võttes arvesse tehingute ebatavalisust, ei saanud kostja I lähtuda ainult AÕS § 90 lg 1 sätestatud valdaja omandi eeldusest, vaid pidi rakendama tavapärasest suuremat hoolsust Osaühingu Treemen Invest käsutusõiguse kindlakstegemiseks. Asjast ei nähtu, et kostja I oleks teinud midagi Osaühingu Treemen Invest käsutusõiguse kindlakstegemiseks. Materjalidest ei selgu, et kostja I oleks püüdnud kontrollida vara päritolu ning tundud huvi, kas Osaühingul Treemen Invest on dokumente, mis kinnitavad temal käsutusõiguse olemasolu. Kostjad on küll esitanud roomikekskavaatorite vastavussertifikaadid ja väljavõtted kasutusjuhenditest, kuid need ei kajasta andmeid roomikekskavaatorite omaniku kohta, mistõttu ei saa nende pinnalt kontrollida ka käsutusõiguse olemasolu. Arvestades, et maaletoojaks mitteolev isik müüs nelja uut roomikekskavaatorit, oleks kostjal I olnud mõistlik pöörduda ka maaletooja poole. Nii oleks kostjal I olnud võimalus saada teada, et roomikekskavaatorite suhtes on äsja sõlmitud liisingulepingud, millest saanuks kostja I järeldada, et on äärmiselt ebatõenäoline, et Osaühing Treemen Invest saaks olla vara omanik. Võttes arvesse vaidlusaluste tehingute ebatavalisust, ei saa sellist käsutusõiguse kontrolli pidada ebamõistlikuks. Kolleegiumi hinnangul jättis kostja I roomikekskavaatorite ostmisel käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata, mistõttu ei omandanud kostja I roomikekskavaatoreid heauskselt.
5. 26.05.2016 andis kostja I roomikekskavaatorid Kobelco tehasetähisega YQ13-10925 ja YQ13-10929 üle kostjale II mitterahalise sissemaksena osakapitali suurendamiseks. Arvestades, et TsÜS § 31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks, ning seda, et mitterahalise sissemakse üleandmise akti allkirjastas mõlema kostja juhatuse liikmena JV (II kd tl 73), siis pidi kostja II teadma, et kostja I ostis roomikekskavaatorid raskelt hooletult, mistõttu pidi kostja II teadma, et kostjal I ei olnud õigust roomikekskavaatoreid kostjale II üle anda.
6. Arvestades, et kostjad ei omandanud roomikekskavaatoreid heauskselt, siis ei saanud nad roomikekskavaatorite omanikuks, mistõttu on hagejal õigus AÕS § 80 lg 2 alusel nõuda kostjalt I roomikekskavaatorid Kobelco tehasetähisega YQ13-10985 ja YQ13-10420 ning kostjalt II roomikekskavaatorid Kobelco tehasetähisega YQ13-10925 ja YQ13-10929 enda valdusse. Hagi tuleb selles osas rahuldada. Harju Maakohtu 10.10.2006 hagi tagamise määrusega kohustati kostjaid andma kohtumenetluse ajaks vaidlusalused roomikekskavaatorid kohtutäituri hoiule. Kohtutäitur Toomas Saarma 17.10.2016 vallasasja hoiule võtmise aktist nähtuvalt on kohtumäärus täidetud (II kd tl 80-83). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12 tehtud lahendi p 29 selgitanud, et kaupade väljanõudmist kostjalt ei välista see, et hagi tagamise määruse alusel on kaubad täitemenetluses kohtutäituri vahendusel kostja otsesest valdusest ära võetud. Arvestades, et hagi kostjalt I roomikekskavaatorite Kobelco tehasetähisega YQ13-10985 ja YQ13-10420 ning kostjalt II roomikekskavaatorite Kobelco tehasetähisega YQ13-10925 ja 11 YQ13-10929 väljanõudmiseks kuulub rahuldamisele, siis jääb muutmata maakohtu otsuse resolutsioon osas, milles jäeti rahuldamata hageja nõue kohustada kostjaid loovutama hagejale roomikekskavaatorite väljanõudeõigus.

§ 442

lg 8 sätestab, et alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. 29. Harju Maakohtu 17.10.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8594 mõisteti Almar Talvarilt hageja kasuks välja 435 513,68 eurot. Otsusest nähtuvalt sisaldab see summa muuhulgas ka vaidlusaluste roomikekskavaatoritega seoses hagejale tekitatud kahju (III kd tl 93-104). Kohtutäitur Toomas Saarma 02.02.2018 teatise kohaselt on Harju Maakohtu 17.10.2017 otsusest tulenev hageja nõue rahuldatud 306 835,51 euro ulatuses. Kolleegiumi hinnangul ei too AT vastu kahjunõude rahuldamine ja selle osaline täitmine kaasa vindikatsiooninõude lõppemist kostjate suhtes. Käesoleval juhul ei ole kahju hüvitamise nõue ja vindikatsiooninõue suunatud sama isiku vastu. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12 p-s 19 seoses solidaarkohustusega märkinud, et lahend omab

§ 457

lg 1 järgi tähendust üksnes konkreetse kohtumenetluse osaliste suhtes ja ei mõjuta raha väljamõistmist teistelt solidaarvõlgnikelt ega solidaarvõlgnike omavahelisi võimalikke tagasinõudeid. 30. Harju Maakohtu 10.10.2006 hagi tagamise määrusega kohustati kostjaid andma kohtumenetluse ajaks vaidlusalused roomikekskavaatorid kohtutäituri hoiule. Arvestades, et hagi kostjalt I roomikekskavaatorite Kobelco tehasetähisega YQ13-10985 ja YQ1310420 ning kostjalt II roomikekskavaatorite Kobelco tehasetähisega YQ13-10925 ja YQ1310929 väljanõudmiseks kuulub rahuldamisele, siis tuleb hagi tagamise abinõud jätta jõusse kohtuotsuse täitmist tagavate abinõudena (

§ 442lg 5).

Menetluskulude jaotus

1. Arvestades, et hageja loobus osaliselt hagist, hagi rahuldatakse kostjalt I roomikekskavaatorite Kobelco tehasetähisega YQ13-10985 ja YQ13-10420 ning kostjalt II roomikekskavaatorite Kobelco tehasetähisega YQ13-10925 ja YQ13-10929 väljanõudmise osas ning hagi jääb rahuldamata roomikekskavaatorite väljanõudeõiguse loovutamise osas, siis tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Sellest tulenevalt puuduvad pooltel menetluskulud, mida rahaliselt kindaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu Tühistatud osaliselt Riigikohtu 02.11.2018 otsusega RESOLUTSIOON
2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-14924 menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud 12 kõikides kohtuastmetes võrdsetes osades kostjate kanda. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
5. Hageja kassatsioonkaebus rahuldada, kostjate kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
6. Tagastada hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.
7. Kostjate kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon arvata riigituludesse. 13