Obsah (10)

§ 163§ 445§ 177§ 657§ 654§ 232§ 230§ 442§ 293§ 162

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 27.09.2018, Tallinn Tsiviilas

§ 163

lõikega 1 jättis kohus menetluskulud 86% ulatuses kostja ja 14% ulatuses hageja kanda.

1. Hageja 28.11.2017 menetluskulude nimekirja kohaselt palub ta kostjalt välja mõista 8467 eurot (käibemaksuga). Hageja esindaja on osutanud õigusabi kokku 56h ulatuses tunnihinnaga 110 eurot + käibemaks kogusummas 7392 eurot (käibemaksuga). Äriregistrist on tehtud väljavõtteid kokku 25 euro eest, mis kajastub õigusabi arvetel. Lisaks on hageja tasunud riigilõivu 1050 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus märkis, et riigilõivu tasumine hagi esitamisel summas 1050 eurot nähtub toimikust (t I kd lk 154). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Äriregistri väljavõteteks tehtud kulud 25 eurot on samuti põhjendatud ja vajalikud. Arvestades käesoleva asja keerukust, selles esitatud menetlusdokumente ja tõendite mahtu, pidas kohus õigusabikulu 56h ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja esindaja tunnitasu vastab senisele Riigikohtu praktikale ega ole keskmisest kõrgem. Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb õigusabikulud hüvitada käibemaksuga. Hageja õigusabikulud 7392 eurot (käibemaksuga) on põhjendatud ja vajalikud. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskulusid kogusummas 8467 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistis kohus kostjalt hagejale välja menetluskulu 7281.62 eurot, s.o 86% 8467-st.
2. Kostja 01.12.2017 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kulud kokku 7270 eurot (käibemaksuta). Sellest 4270 eurot on kulud õigusabile, 720 eurot on kulu Ehituskorralduse OÜ-lt hinnangu saamiseks ÜL ekspertiisiaktile ning 2400 eurot kohtuekspertiisikulu. Hageja ei esitanud kostja menetluskuludele vastuväiteid. Kohus leidis, et kulud seoses kohtumenetluses läbi viidud ekspertiisiga 2400 eurot ning ÜL ekspertiisiaktile hinnangu saamisega 720 eurot on põhjendatud ja vajalikud kulud. Kostja kulude nimekirjale lisatud arvetelt nähtub, et kostja esindaja on osutanud õigusteenust tunnitasuga 130 eurot ja 150 eurot (käibemaksuta). Arvestades käesoleva 9 asja keerukust, selles esitatud menetlusdokumente ja tõendite mahtu, pidas kohus õigusabikulu 4270 eurot põhjendatuks ja vajalikuks. Kostja esindaja tunnitasu vastab senisele Riigikohtu praktikale ega ole keskmisest üleliia kõrgem. Kostja ei ole kinnitanud, et ta ei oleks käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel käibemaksu tagasi. Äriregistrist nähtuvalt on kostja käibemaksukohustuslane alates 31.10.
3. Seega puudub alus välja mõista õigusabikulusid käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalikud kostja menetluskulud kogusummas 7270 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistis kohus hagejalt kostjale välja menetluskulud 1017.80 eurot, s.o 14% 7270-st.
4. Lähtudes

§ 445

lõikest 1 tasaarvestas kohus poolte vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ning mõistis kostjalt hagejale välja 6263.82 eurot, s.o 7281.62-1017.80.

§ 177

lõike 4 alusel kohustub kostja tasuma hagejale väljamõistetud menetluskuludelt viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kostja apellatsioonkaebus ja vastus hageja vastuapellatsioonkaebusele

1. 07.02.2018 apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus hagi rahuldas ja teha selles osas uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2. Kohus jättis tähelepanuta pooltevahelise lepingu olemuse ning asus seisukohale, et kostja oli kohustatud hagejale üle andma nõuetekohaselt ehitatud hoone. Hageja on teadlikult tellinud vaid osalised ehitustööd ja seega võtnud endale peatöövõtja rolli ning vastutuse. See on tekitanud olukorra, kus erinevate töövõtjate teostatud tööd ei ole moodustanud tervikut ning vastutus on hajunud. Samuti ei ole hageja palganud professionaalset omanikujärelevalvet ega taganud muul viisil erinevate tööde kokkusobivust ega terviklikkust.
3. Kostja on algusest peale leidnud, et katusekonstruktsiooni ja ehitusvilla niiskumise põhjuseks on aurutõkkekile paigaldamata jätmine elamu laekonstruktsioonidesse, millist tööd hageja kostjalt ei tellinud. Sellele vaatamata on kostja algusest peale andnud hagejale soovituse aurutõkkekile paigaldamiseks. Katuse soojustuse ja olulise osa tuulutust mõjutavast tarindist rajas hageja, võttes sellega vastutuse tarindi toimivuse eest.
4. Kostja leiab jätkuvalt, et ÜL ekspertiis on kallutatud ja ühekülgne. Hinnangus on välja toodud mitmeid väidetavaid puudusi seoses katusekatte ja välisfassaadi ehitamisega, kuid ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et väidetavate puuduste tõttu oleks niiskus sattunud laesoojustuse sisse ja põhjustanud seenkahjustuste tekkimise. Hinnangus ei ole käsitletud laeplaatide peale aurutõkkekile paigaldamata jätmise mõju niiskuse ja hallituse tekkele lae ja katuse vahelises ruumis. Samuti asjaolu, et hageja ei kasutanud niiskusimurit niiskuse väljatõmbeks ruumidest ehitamise ajal. Hagejale olid nimetatud asjaolud teada hinnangu tellimise ajal, seega oleks ta pidanud teavitama eksperti sellisest kahju tekkimise võimalusest ja mõistagi oleks ekspert pidanud ise seda hinnangus käsitlema. Kui ekspert oleks jõudnud järeldusele, et aurutõkkekile paigaldamata jätmine laeplaatide peale, niiskusimuri mittekasutamine sisetööde tegemise ajal ja tehnilise ruumi lae avatus pikema aja vältel sisetööde tegemise ajal ei ole mingit seost niiskuskahjustuste tekkimisega, oleks ta pidanud seda põhjendama ja vastavad kahtlused ümber lükkama, kuid seda ei tehtud. Seetõttu tuleb hinnang jätta arvestamata.
5. Kohus on valdavalt tuginenud ÜL ekspertiisile, jättes olulises osas tähelepanuta kohtu tellitud TS ekspertiisi. Ebaõige on väide, et ÜL ekspertiis on põhjalikum. Enamiku ÜL 10 töö lehekülgedest võtab enda alla erinevate allikate, ehituslepingu, soovituslike juhendite jms ümberjutustamine, samuti fotod. TSl ei olnud mõtet lepingut ümber jutustada ega lisada fotosid, mille õigsust ÜL ekspertiisi osas ei ole vaidlustatud. Oleks olnud ebamõistlik tekitada hoonele kahju ning hakata uuesti konstruktsioone avama. TS on ekspertiisi teostanud kohtu tellimusel ning töö on mitmekülgne ja tasakaalustatud, adresseerides mitmeid momente nii hageja kui kostja väidetega nii nõus olles kui neid ümber lükates. Ehituskorralduse OÜ analüüsis on võrreldes mõlema ekspertiisiga käsitletud probleemi ehitusfüüsikalist olemust.
6. Lisaks niiskusprobleemile on hageja tõstatanud probleeme fassaadilaudise paigalduse ja plekkide ülekatetega. Kohus tugines fassaadilaudise paigalduse osas ekslikult ÜL põhjendamatutele ja mittekohustuslikele juhendmaterjalidele rajanevale arvamusele, jättes tähelepanuta TS ekspertiisis toodud seisukohad, et tuulutus on piisav ja punktkinnituste juures rakendatud materjalide kasutamine on lubatav ega tekita sisulisi probleeme. Väidetav vähene õhu liikumine seina-katuse sõlmes on tingitud hageja paigaldatud katuse servade tuuletõkkest, mille kaudu peaks toimuma katuse tuulutus.
7. Hageja on välja toonud, et katus on ehitatud erinevana projektist. Kostja seda ei vaidlusta, kuid see töö tehti hageja nõusolekul. Hageja ja ÜL on välja toonud, et sisemine kandesein on ehitatud väiksema paksusega kui projektis ette nähtud. Tegemist on tellija huve teeniva lahendusega – kandevõime ei ole liialt madal ning tellija on saanud täiendavat netopinda. Eeltoodu on tõendatud mh TS ekspertiisiga.
8. Kostja on seisukohal, et ainus tõeline probleem on katuse niiskuskahjustus ning kõik teised väidetavad probleemid on välja toodud vaid kahjuhüvitise nõudmise ja kostja süüdistamise eesmärgil (v.a väga väike ja kergelt lahendatav kallete probleem veeplekkidega). Ehitusekspert OÜ ja hageja esitatud kalkulatsioon sisaldab nii niiskuskahjustuste kõrvaldamise kui torenduslike tööde maksumust. Sõltumata raha väljanõudmisest ei hakka kostja fassaadi avama ning vastavaid töid teostama. Selleks puudub vajadus. Laudise all olevate distantsklotside vm materjali, mis kusagilt välja ei paista, asendamine ei anna mingit positiivset efekti. Tegeliku probleemiga seotud kulud on 7843.22 eurot käibemaksuta (9411.86 eurot käibemaksuga).
9. Tuvastatud ei ole põhjuslik seos kostja väidetavate rikkumiste ja hagejale tekkinud kahju vahel. Isegi, kui lugeda õigeks hageja väited, et kostja on osaliste ehitustööde teostamise käigus rikkunud projekti nõudeid või mingite juhendteatmike sätteid, ei ole tuvastatud, et nimelt need rikkumised oleksid põhjustanud niiskuskahju tekkimise hagejale. TS ekspertiisis öeldakse, et hallituskahjustused oleksid „väga suure tõenäosusega“ tekkinud ka siis, kui katus oleks ehitatud vastavalt algsele projektile, kuna puudus aurutõkkekile. Kohus on meelevaldselt leidnud, et kostja vastutab 50% ulatuses niiskuskahjustuste kõrvaldamise kulude eest. Asjaolu, et on esitatud erinevaid seisukohti niiskuskahjustuste tekke põhjuste osas, kuid on tõendamata kostja süü, ei anna alust väita, et õiglane on kulud pooleks teha. Kohus on jätnud 100%-liselt kostja kanda muud kulud, mis on veelgi ebaõiglasem ja põhjendamatum.
10. Ka menetluskulud on põhjendamatult jäetud kostja kanda.
11. Vastuapellatsioonkaebuse osas ei ole kostja seisukohta esitanud. Hageja vastuapellatsioonkaebus ja vastus kostja apellatsioonkaebusele 11
12. 07.03.2018 vastuapellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja nõude summas 3534.52 eurot ning teha uue otsuse, millega hagi täies ulatuses rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
13. Maakohus jättis hagi rahuldamata 3534.52 euro ulatuses. Hageja ei nõustu, et katusealuse niiskus- ja seenkahjustused on osaliselt põhjustatud aurutõkkekile paigaldamata jätmisest. Maakohtu meelest võis hallituse põhjustada nii aurutõkkekile puudumine kui puudulik tuulutuslahendus. Seejuures ei suutnud kohus tuvastada, kumb omas suuremat mõju niiskus- ja seenkahjustuste tekkimisele, mistõttu eeldas, et kahjustused olid võrdselt põhjustatud mõlemast. Selline seisukoht ei ole õige – puuduvad tõendid, et kui kostja oleks katusekonstruktsiooni projektijärgselt ehitanud, siis ka sellisel juhul oleks hallitus aurutõkke puudumise tõttu tekkinud.
14. Hallituse esmane põhjus on mitteprojektijärgne katuselahendus. Kõik eksperdid on rõhutanud, et tuulutuse puudumine oli oluline tegur hallituse tekkimisel. Puudub vaidlus, et projektis, mille alusel kostja ehitas, oli katuslaele tuulutus ette nähtud. Kohus tuvastas, et kostja ei ehitanud projektikohaselt, mistõttu vastutab ebapiisavast tuulutuslahendustest tingitud niiskuskahjustuste eest. Eeltoodut arvestades jääb mõistetamatuks, kuidas leiab kohus, et 50% niiskuskahjustuste kõrvaldamise osas peaks vastutama ikkagi hageja. Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks lepingut rikkunud aurutõkke paigaldamata jätmisega. Hageja väidab, et kostja on lepingut rikkunud, kuna ei ehitanud välja projektiega nõuetekohast katusekonstruktsiooni, mis oleks taganud tuulutuse. Maakohus ei pannud tähele, et puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et hallitus oleks igal juhul tekkinud ka siis, kui ehitatud oleks projekti järgi. Projektis ei olnud aurutõkkekilet ette nähtud. Projektis oli ette nähtud nõuetekohane tuulutus. Seega isegi kui leida, et aurutõkke puudumisel võis hallituse tekkimisele olla mingi mõju, ei oleks vastav mõju saanud avalduda juhul, kui kostja oleks oma kohustused täitnud nõuetekohaselt. Kuna puuduvad vastupidised tõendid, tuleb eeldada, et projektijärgne lahendus, kus ei olnud aurutõket ette nähtud, oli nõuetekohane ja selliselt elamu väljaehitamisel ei oleks hallitust tekkinud. Kuna kostja rikkus kohustust ehitada projektikohaselt, siis ei oma tähtsust, kas aurutõkke puudumine aitas või ei aidanud kaasa hallituse tekkimisele. Hageja ei saa jagada vastutust hallituse tekkimise eest seetõttu, et tema järgis projekti. Maakohus luges hageja poolt projekti järgimise (aurutõkke mitte paigaldamine) ja kostja poolt projekti mittejärgimise (mittenõuetekohase tuulutuse väljaehitamine) võrdseteks põhjusteks hallituse tekkimisel. Millist õigusnormi kohus seejuures kohaldas, otsusest ei nähtu.
15. Aurutõkke paigaldamata jätmine ei saanud hallituse teket mõjutada. Hageja ei teinud kuni selle avastamiseni 2015.a märtsis töid, mis võinuks niiskust üldse tekitada. Villa ja laeplaatide paigaldus ei ole niiskust tekitavateks töödeks. Fotodelt nähtub, et pahteldamistöödega alustati alles aprillikuu alguses. Samuti on näha, et kasutatakse niiskuse imurit. Elamus ettenähtud põrandaküte sai töövalmis alles 06.04.
16. Selle sisselülitamisel võis ja pidi tõesti hakkama niiskus väljuma ka hoone vundamendist, aga selleks ajaks oli hallitus juba avastatud. Hageja vastavaid väiteid, tõendeid ja asjaolusid, mis olid esile toodud 29.02.2016 menetlusdokumendis, kohus sisuliselt ei arvestanud.
17. Lisaks eeltoodule on kohus eksinud põhimõtteliselt vähendatavate summadega, kuna võttis seejuures ebaõigesti arvesse ka töid, mis on seotud mitte üksnes hallituse kõrvaldamisega, vaid mis tuleks igal juhul ära teha, et viia elamu projektiga vastavusse. Kuludeks, mis tuleb teha sõltumata hallitusest on: katusekatte koos alusplaadi ja soojustusega lahtivõtmine 644.23 eurot; projektikohase katuse ehitamine 3318 eurot. Ainult hallituse tõrjega seonduvad OÜ Antivamm Ehitus seenkahjustuste tõrjetööd 12 3010.80 eurot (käibemaksuga); OÜ-le Antivamm Ehitus seenkahjustuste tõrjetööde maksumuse arvestuse eest 96 eurot. Seega kohtu enda loogikat arvesse võttes saanuks hagi jääda rahuldamata üksnes summas 1553.40 eurot ((3010.80+96)/2).
18. Apellatsioonkaebusele vaidles hageja vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
19. Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata 3534.52 euro ulatuses, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue otsuse, millega mõistab kostjalt täiendavalt hageja kasuks välja 3534.52 eurot ja jaotab ning määrab uuesti kindlaks menetluskulud (

§ 657lõike 1 punkt 2).

Muus osas jääb otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi (

§ 657lõike 1 punkt 21).

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus rikkus asja lahendamisel osaliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, vastuapellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Kolleegium jaotab ja määrab kindlaks apellatsioonimenetlusega seotud hüvitamsiele kuuluvate menetluskulude suuruse.

1. Esmalt on kolleegium seisukohal, et maakohus kohaldas vaidluse lahendamisel ebaõigesti VÕS-i tarbijatöövõttu reguleerivaid sätteid. VÕS § 635 lõike 4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping oma majandus- ja kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Kuigi käesolevas asjas on lepingupoolteks oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev töövõtja ja tarbijast tellija, ei kuulu tarbijatöövõtu mõiste alla tööd, mis seonduvad kinnisasjade või nende osadega, eelkõige ehitus- ja remonttööd tarbijast tellijale kuuluva hoone või selle osade suhtes (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-08, punkt 15). Eeltoodust tulenevalt muudab kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi, jättes neist välja viited tarbijatöövõtule ja sellest tulenevalt VÕS § 641 lõike 2 punktile 5, § 642 lõike 1 teisele lausele ja sama sätte lõikele
2. Samas ei viinud kirjeldatud rikkumine käesolevas asjas ebaõige otsuse tegemiseni. Maakohtu poolt kohaldatud VÕS § 642 lõige 21 sätestab sarnaselt tarbijatöövõtuga tarbijast tellijale EhS-i mõistes ehitamisel eelduse, et kui lepingutingimustele mittevastavus ilmneb 2a jooksul töö tellijale üleandmisest, eeldatakse, et mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal.
3. Käesolevas asjas ei ole vaidlust töövõtulepingu sõlmimise ega 09.01.2015 töö üleandmise-vastuvõtmise asjaolude üle. Samuti ei ole vaidlust, et 2015.a märtsikuus teatas tellija töövõtjale, et katusealune hallitab ja lae peale pandud soojustusvilla pealmine osa on täiesti märg ning et kirjeldatud olukord ka faktiliselt elamus tol ajal oli. Poolte vahel on apellatsioonimenetluses (sarnaselt maakohtumenetlusega) vaidluse all, kas töövõtja rikkus elamu tuulutuslahenduse ehitamisel pooltevahelist lepingut ja kui rikkus, siis kas see rikkumine põhjustas kirjeldatud niiskuskahjustused hoone laepealses puitkonstruktsioonis ja soojustusvillas. Samuti on vaidlus, kas töövõtja rikkus lepingut fassaadilaudise, parapetiplekkide ja akende veeplekkide paigaldamisel.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et töövõtja rikkus elamu tuulutuslahenduse (ebapiisav tuulutusvahe katuse all ja katuse räästa nõuetekohase tuulutuse puudumine) ehitamisel pooltevahelist lepingut ja et hageja tõendas piisava elulise usutavusega, et nimetatud rikkumine põhjustas kirjeldatud niiskuskahjustused 13 hoone laepealses puitkonstruktsioonis ja soojustusvillas (asjaolu, kas niiskuskahjustuste tekkes oli osa ka aurutõkkekile puudumisel, analüüsib kolleegium allpool vastuapellatsioonkaebuse väidete kohta seisukohta võttes). Kolleegium nõustub maakohtu vastavate põhjendustega vaidlustatud otsuse punktides 20, 21-25 ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lõige 6).

Samuti nõustub kolleegium maakohtu poolt teostatud tõendite hindamisega ega näe alust tõendite ümberhindamiseks. Töövõtja oli kohustatud tellitud tööd tegema vastavalt lepingus kokkulepitule, mh kokkulepitud kvaliteediga (VÕS § 76 lõige 1, § 77 lõige 1) või asjaolusid arvestades keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lõige 1). Lepingu punktis 2.1 oli töövõtja võtnud kohustuse tagada, et ehitustöö tehakse kvaliteetselt ja vigadeta. Samas punktis oli kokku lepitud mh, et ehitustöö, mis ei ole vastavuses nende nõuetega, kaasa arvatud õiguslikult mitte heakskiidetud ega vastuvõetud asendused, loetakse defektseks. Maakohus tuvastas mh, et elamu katus oli ehitatud mitteprojektikohase lahendusega, mille tulemusena muutus nö valesse kohta ehitatud vihmaveerenn oluliseks takistuseks tuulutusele; et katusealune ruum oli enamuses ehitatud liiga kitsas selleks, et selles jääks peale projektijärgse soojustusvilla ruumi min 200 mm tuulutusvahele; et paigaldamata olid jäänud ettenähtud alarõhutuulutid. Maakohus põhjendas, miks tema jaoks oli kahest sisulisest ekspertiisist (teostatud vastavalt riiklikult tunnustatud ehitustehniliste ekspertide ÜL ja TS poolt) usaldusväärsem ÜL arvamus, kes andis ka ütlusi kohtuistungil. Ehituskorralduse OÜ dokument (t II kd lk 188-192) ei oma asja lahendamiseks olulist tõenduslikku väärtust, kuna selles ei tuvastatud konkreetse objektiga seotud ehitustehnilisi asjaolusid, vaid ilma ehitist üle vaatamata analüüsiti ÜL hinnangut. Seejuures on ekslik apellandi väide, et ÜL ei käsitlenud aurutõkke puudumist. Kuna tegemist oli kostja vastuväitega, sai ta sellekohaseid küsimusi esitada asjatundjale 17.11.2016 kohtuistungil (vastused vt t II kd lk 109-113). 54.

§ 232

lõike 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning hindab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Sama sätte lõike 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Käesolevas asjas pooltel tõendamisalased kokkulepped puudusid. Seega sai maakohus võtta hageja väidete tõendatuse hindamisel mh arvesse ÜL arvamust.

§ 230

lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Apellandi poolt esiletoodud TS eksperdiarvamus ÜL arvamust ümber ei lükka. Sarnaselt ÜLga on TS jõudnud mh järgmistele järeldustele: et elamu katus ehitati projektist erinev; et sellise katuse puhul oleks tulnud teha õhuvahe 200 mm õhutuse ja OSB-plaatide vahele, kuid projektis oli ette nähtud vaid 50-100 mm ja äravoolu (s.t vihmaveerenni) osas puudus õhutusvahe üldse; et ebapiisav õhutusvahe võib tekitada niiskuskahjustusi konstruktsioonidele; et villa soojustusega konstruktsioonid peavad olema reeglina tuulduvad.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et vaidlust ei ole selles, et kostja poolt kasutatud projektdokumentatsioonis aurutõkkekile paigaldamist ei olnud ette nähtud. TS arvamusega on tõendatud, et projektis oli lisaks ettenähtud ebapiisav õhutusvahe soojustuse ja OSB-plaatide vahele (t II kd lk 153 pöördel-154). Tsiviilasja materjalid ei anna alust nõustuda kostjaga selles, et ehitamiseks vajalik projektdokumentatsioon ei olnud lepinguesemeks. Apellandi väite, et temalt ei tellitud mistahes projekteerimistöid, eesmärgiks saab olla tõrjuda vastaspoole väiteid selle kohta, et nii töövõtja poolt ehitamisel kui hilisemalt hageja enda poolt katuslae soojustuse paigaldamisel aluseks olnud eelprojektis ei olnud laele aurutõkkekile paigaldamist ette nähtud. Lepingu punkti 14 6 kohaselt lepiti töö maksumuseks kokku 48 555 eurot (käibemaksuga) ja hinna tasumise jaotus nähtus lepingu lisast nr
2. Viidatud lisa kohaselt pidi 0-makse (tagatisraha) olema tasutud enne projekteerimistööde alustamist (t I kd lk 35). Tööde loetelu aluseks olevas hinnapakkumises oli märgitud alajaotus 18 „PROJEKTID“, milles tellitud tööna oli mh märgitud maja sidumisprojekt ehitusloa taotlemiseks (t I kd lk 33). Lepingu lisaks nr 2 olevast ehitustööde teostamise graafikust peale ehitusluba nähtub „0“-nädala (aeg enne ehitusloa saamist) tööetapina „Projektid“ (t I kd lk 34). Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtuvalt tasus tellija projektide eest 25.08.2014 4166.66 eurot (t I kd lk 36). Seega kuulus töövõtja ülesannete hulka ehitamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni tagamine. Hageja selgitas kohtumenetluses, et tellis kostjalt tüüpprojekti Hobby113 järgse elamu, milles soovis teha teatud muudatusi, mida omakorda võimaldas kostja kodulehel olnud info; et teatas muudatussoovidest kostjale, kes omakorda andis need edasi arhitektile. Kostja hageja väidetele vastu ei vaielnud. Hageja väiteid kinnitavad väljatrükid kostja kodulehelt (t I kd lk 206, 207) ja elamu eelprojekti seletuskiri (t II kd lk 59-72). Seega isegi kui aurutõkkekile paigaldamine oleks olnud ainsaks mooduseks katuslae soojustuse ja puitkonstruktsioonide märgumise ärahoidmiseks, oli selle mittenähtumine projektist töövõtjapoolseks rikkumiseks, kuna VÕS § 641 lõike 1 kohaselt peavad lisaks tööle vastama lepingutingimustele ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Isegi kui asuda seisukohale, et projektdokumentatsioon ei kuulunud kostja vastutusalasse, sai tarbijast tellija eeldada, et professionaalne ehitusettevõte kontrollib piisavalt talle esitatud projektdokumentatsiooni (VÕS § 641 lõige 3). Käesolevas asjas tuleb nõustuda hagejaga, et kostja väide korduvalt aurutõkkekile vajalikkusest tellijale teatamisest ei ole tõendatud. Tõendid, kust nähtub arutelu aurutõkkekile teemal, pärinevad ajast, mil niiskuskahjustused olid juba avastatud ja sellest töövõtjale teada antud (e-kirjavahetus t I kd lk 37-49). Ühestki tõendist ei nähtu ka, et töövõtja oleks kontrollinud projektdokumentatsioonis ettenähtud tuulutusvahe piisavust, arvestades samas ettenähtud soojustuse paksust ning teatanud ebapiisavusest tellijale.
3. Eelpool käsitlemata apellandi väidetega kolleegium ei nõustu. Seonduvalt põhjendustega töövõtulepingu rikkumiste tuvastamisel välisfassaadi puitvoodri, parapetiplekkide ja akende veeplekkide paigaldamisel nõustub kolleegium maakohtuga ega pea vajalikuks põhjendusi siinkohal korrata (

§ 654lõige 6).

Tsiviilasja materjalid ei anna alust nõustuda apellandiga, nagu oleksid fassaadiga seotud tööd täielikult toreduslikku laadi. Maakohus tuvastas ÜL arvamuse alusel, et profiillauad ei olnud paigaldatud projektijärgselt, mistõttu saavutatud tuulutusvahed olid ainult 56% projektis nõutust; et akendevaheline laudvoodri tuulutus ei toiminud; et tuulutus puudus akende pealsetes osades. Seega ei rahuldanud maakohus puitvoodri osas hagi üksnes selle paigaldamisel kasutatud punktkinnituste liistude asemel kasutamise alusel. Maakohtu järeldust kinnitab ka TS, kes leidis, et välisseinte laudise lahendus on projektist erinev ja et roovitises on kasutatud õhemaid klotse kui projektis ette nähtud. Lisaks leidis ka TS, et parapetis puudub tuulutuse lahendus ja et parapetiplekid ei vasta nõuetele ja tuleb välja vahetada (t II kd lk 154 pöördel). Probleeme aknaplekkide kalletega on apellant ka kaebuses möönnud ning kinnitas seda ringkonnakohtu istungil. Maakohus põhjendas otsuses

§ 442

lõikes 8 sätestatud ulatuses, miks ei avalda töövõtja vastutusele õiguslikku mõju asjaolu, et temalt ei olnud tellitud kõiki töid, millised oleksid olnud vajalikud elamu valmis ehitamiseks. Sellele vaatamata oli töövõtja kohustatud tellitud tööd tegema vastavalt lepingus kokkulepitule, mh kokkulepitud kvaliteediga või asjaolusid arvestades keskmise kvaliteediga. Seonduvalt TS eksperdiarvamuse hindamisega pöörab kolleegium apellandi tähelepanu asjaolule, et kohus määras ekspertiisi mitte õigusküsimustes, vaid ehitustehnilisi eriteadmisi nõudvate asjaolude välja selgitamiseks (

§ 293lõige 1).

Seega jättis maakohus asjakohaselt arvesse 15 võtmata eksperdi arvamused ilmnenud probleemide eest vastutatava isiku kohta ja keskendus hageja poolt esiletoodud probleemidele. Kolleegium ei käsitle poolte väiteid seoses siseseina mittevastavusega projektile, kuna selle puuduse kõrvaldamist hageja ei nõua.

1. Seonduvalt vastuapellatsioonkaebusega märgib kolleegium, et tsiviilasja materjalid annavad aluse nõustuda, et maakohtu järeldus selle kohta, et aurutõkkekile paigaldamata jätmine on ebapiisava tuulutuse kõrval samaväärseks niiskuskahjustuste tekkimise põhjuseks ja et selle paigaldamata jäämise eest töövõtja ei vastuta, ei ole kooskõlas käesolevas asjas kogutud tõenditega. Tuleb lisaks nõustuda, et puuduvad tõendid selle kohta, et kui kostja oleks katusekonstruktsiooni ehitanud projektijärgselt, et ka siis oleks hallitus aurutõkkekile puudumise tõttu tekkinud. Lisaks jõudis kolleegium eelpool järeldusele, et kostja väide korduvalt aurutõkkekile vajalikkusest tellijale teatamisest ei ole tõendatud. Tõendid, kust nähtub arutelu aurutõkkekile teemal, pärinevad ajast, mil niiskuskahjustused olid juba avastatud ja sellest töövõtjale teada antud (e-kirjavahetus t I kd lk 37-49). Samuti jõudis kolleegium eelpool järeldusele, et kostja vastutas lepingu kohaselt ka projektdokumentatsiooni kvaliteedi eest ning et aurutõkkekile paigaldamist ei olnud projektis ette nähtud. Seega ei ole leidnud tõendamist elulised asjaolud, millised oleksid saanud anda maakohtule alusel kohaldada VÕS § 139 ja vähendada väljamõistetavat kahjuhüvitist selle eest, et hageja lähtus aurutõkkekile paigaldamata jätmisel kostja kui professionaalse ehitaja poolt aktsepteeritud projektdokumentatsioonist.
2. Vastuapellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada täies ulatuses. Hagi ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamise ning apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämise alusel jäävad maa- ja apellatsioonikohtumenetlustega seotud kulud

§ 162lõike 1 ja § 171 lõike 1 alusel täies ulatuses kostja/apellandi kanda.

59. Maakohus määras kindlaks hageja menetluskuludeks kokku 8467 eurot. Apellant hageja kulude rahalist suurust kaebuses ei vaidlustanud. Ringkonnakohus maakohtu poolt kulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiiride rikkumist ei tuvastanud. Seega nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ega korda neid (

§ 654lõige 6).

1. Ringkonnakohtus taotleb vastuapellant järgmiste kulude hüvitamist: 1) riigilõiv 325 eurot; 2) lepingulise esindaja tasu 11h 30min (10h + istung 1h 30min) eest tunnitasuga 132 eurot (sh käibemaks), kokku 1518 eurot. Apellant jättis kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohtu otsustada. Kolleegium, võttes aluseks apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse sisu ja mahukuse, samuti lepingulise esindaja poolt toimingutele (kaebusega tutvumine, vastukaebuse esitamise otsustamine, vastuse ja vastukaebuse koostamine ja esitamine, ettevalmistus kohtuistungiks, kohtuistungil osalemine) kulutatud aja, on seisukohal, et vastuapellandi menetluskulud on põhjendatud täies ulatuses, seega kokku 325+1518=1843 eurot.
2. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulude hüvitis kokku 8467 + 1843 = 10 310 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras (

§ 177lõige 4).

16 Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/