← Eesti

2-18-5483/6

Obsah (7)§ 407§ 438§ 162§ 138§ 144§ 174§ 177

KOHTUOTSUS E ES TI V AB AR I I G I N I M E L Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Kaia Hälvin Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht 04. mai 20

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus võttis antud tsiviilasjas hagiavalduse menetlusse 12.04.2018 kohtumäärusega. Kostja sai hagimaterjalid kätte 12.04.2018. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud, seega rahuldab kohus

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja on arvestanud viivist määraga 45,05 % aastas, mis tulenes laenulepingu tingimustest, mis on kohtu arvates tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt

§ 438lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida 2

(3)tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Seega ületab Placet Group OÜ (loovutas nõude Aktiva Finants OÜ-
  1. le)lepingutingimuste järgne viivisemäär 45,05 % aastas seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda ning arvestades Riigikohtu eelviidatud seisukohta, on üldtingimustes sisalduv viivisekokkulepe VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seadusjärgne viivis on pesrioodilt 02.09.2017-10.04.2018 summalt 197,26 9,55 eurot (viivisearvestus on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.
  2. ee)kasutades). Kohus mõistab XxxOÜ Aktiva Finants kasuks välja 248,71 eurot, s.o põhivõlgnevus 197,26 eurot, intress 21,90 eurot, sissenõudmiskulud 20 eurot ja kuni 10.04.2018 sissenõutavaks muutunud viivised summas 9,55 eurot ja viivise alates 11.04.2018 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses kuni põhinõude täitmiseni (kuid mitte rohkem kui 197,26 eurot).

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskuluks on

§ 138lg 2 kohaselt riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 275 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse

§ 174

lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et õigusabikulud ei ole põhjendatud enam kui 200 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulud summas 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.