Obsah (9)

§ 22§ 651§ 163§ 162§ 168§ 65§ 3§ 150§ 165

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-10204 Tsiviilasi Xxxpärandvara (pankrotis) pankr

§ 22lg 5.

1. Teade lõpparuandega tutvumise kohta on avaldatud 29.03.2018 väljaandes Ametlikud Teadaanded.
2. Võlausaldajad Swedbank AS ja Swedbank Liising AS esitasid 06.04.2018 kohtule vastuväite lõpparuandele. Vastuväite kohaselt toimus pankrotimenetluses kinnisasja enampakkumine elektrooniliselt ning pankrotihaldur ei pidanud tegema tavapärasest rohkem toiminguid ega nägema vaeva seoses pandieseme müügiga. Tegemist on pärandvara pankrotimenetlusega, millele eelnes pärandvarahooldaja määramine ning pärandvara inventuur, mis lihtsustas pankrotihalduri tööd nii ajutise halduri kui ka pankrotihaldurina. Pärandvara hooldaja tuvastas, et võlgnikul oli eluajal abikaasa, kuid sellest olenemata lähtus pankrotihaldur võlgniku kunagistest kinnitustest notariaalses lepingus ja kinnistusraamatu kandest, et tegemist on lahusvaraga. Valearusaam viis kohtuvaidluseni Riigikohtus, milles selgus, et tegemist on ühisvaraga, kuid pankrotihaldur võib kinnisasja võõrandada enampakkumisel avalik-õigusliku toiminguna. Pärast Riigikohtu 29.11.2017 määruse kättesaamist avaldas pankrotihaldur uue enampakkumise teate 04.12.
3. 06.12.2017 palus võlausaldaja halduril enampakkumine tühistada, sest olukorras, kus pankrotihaldur müüb vara, mis ei kuulu pankrotivara hulka, võib viia tulemini, kus võlausaldajate huvid saavad taaskord kahjustada ning vara ei müüda jätkuvalt õiguspäraselt. Kohtutäituri vahendusel toimuv enampakkumine on õiguspärane ja viib tulemini, mis kõiki osapooli rahuldab. Võlausaldajad toovad välja, et pankrotihaldur oli teadlik, et võlausaldaja pöördub vara müümiseks kohtutäituri poole ning selle teadmise tunnustuseks tühistas ta ka enampakkumise. Edasiste enampakkumiste, millest pankrotihaldur võlausaldajat ei teavitanud, motiiviks saab olla üksnes pankrotihalduri omakasu tasu suurendamise eesmärgil. Selline halduri tegevus ei ole kooskõlas pankrotimenetluse eesmärkidega ning kahjustab nii võlgniku kui ka võlausaldajate huve. Võlausaldajate hinnangul on pankrotihaldur käitunud pahatahtlikult. Arvestades, et võlausaldaja algatas täitemenetluse kohtutäituri juures ning peab tasuma sellega seonduvad kulud ning pankrotihaldur on kasutanud omavoli vara müümisel võlausaldajaid sellest teavitamata, ei ole käesoleval juhul põhjendatud pankrotihalduri taotletud tasu

§ 651lg 1 toodud alammääras.

Eeltoodust tulenevalt on võlausaldajad seisukohal, et kohus saab ise vähendada halduri tasu suurust ning jagada selle tulemusena võlausaldajatele täiendavalt väljamaksmisele kuuluva summa võlausaldajate vahel vastavalt jaotusettepanekus märgitud jaotistele ja kinnitada lõpparuande ümberarvutatud kujul.

1. Pankrotihaldur esitas 16.04.2018 kohtule seisukoha vastuväidete osas, milles leiab, et asjakohatu on võlausaldajate väide, mille kohaselt pankrotihalduri tasu suurus pole proportsionaalne halduri tehtud tööga ning määrata tuleks alammäärast väiksem tasu. Pankrotihaldur on läbi viinud hulga elektroonilisi enampakkumisi ning võõrandanud pankrotivara ka notari juures, kusjuures vastuväite esitaja osales ka notari juures 16.09.2016 tehingus ja eemaldas hüpoteegi, kuna oli nõus, et pankrotihaldur müüb võlgniku lahusvara ning raha laekub pankrotivarasse. Haldur on seisukohal, et käesolevas menetluses on pankrotihaldur teinud lisaks vajalikele tavapärastele toimingutele ka menetluse eripärast tulenevaid täiendavaid toiminguid, sh osalenud võlgniku asemel ilma täiendava õigusabita mitmes kohtuvaidluses. Pankrotihaldur on teinud antud pankrotimenetluses tavapärasest rohkem tööd ning samas vähemalt tasu alammäära 3 väärilises hulgas tööd. Pankrotihaldur on seisukohal, et kuigi pärimismenetluse käigus on käesoleval juhul läbiviidud pärandvara inventuur, ei tähenda see seda, et pankrotihaldur võib oma kohustusi täita väiksema hoolsuse ja põhjalikkusega, kui juhtudel, kus vara osas ei ole eelnevat inventuuri läbi viidud. Haldur juhib tähelepanu, et täitemenetluse algatamisel pankrotimenetluse ajal nõustus võlausaldaja kohtutäituri põhitasuga, mille suurus on täitmisteate kohaselt 3070,02 eurot, sh käibemaks summas 511,67 eurot. Haldur juhib tähelepanu, et haldur kannab oma tasu arvelt ka pankrotimenetluse büroo ja muud kulud, mida käesolevas asjas eraldi pankrotimenetluse kuluna ei ole arvestatud ning mille tasumist eraldi kuluna ei ole pankrotihaldur taotlenud. Asjakohatu on võlausaldajate väide, mille kohaselt ei tohtinud pankrotihaldur tugineda võlgniku pankrotimenetluses kinnistusraamatu kande õigsusele ja kinnistu müük enampakkumisel pankrotihalduri poolt on tühine. Pankrotihaldur palub jätta võlausaldajate vastuväited rahuldamata ning kinnitada lõpparuanne esitatud kujul. Kohtumääruse põhjendused
2. Pankrotiseaduse (

) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. 8. Xxxpärandvara (pankrotis) pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt

§ 163

lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluste kohta avaldatud 29.03.2018 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele esitasid 06.04.2018 vastuväited võlausaldajad Swedbank AS ja Swedbank Liising AS. Tulenevalt

§ 163

lg-st 6 jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. 9. Võlausaldajate vastuväide tugineb peamiselt asjaolule, et pankrotihalduri tasu ei vasta tema poolt tehtud töö mahule ning kohtul tuleks tasu vähendada. Võlausaldajad on välja toonud, et nende vastuväide tasu osas ei anna põhjust jätta lõpparuanne

§ 163lg-st 6 alusel kinnitamata.

Kohus on seisukohal, et lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Pankrotimenetluses ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnustega tegu. Kohus nõustub lõpparuandes toodud pankrotihalduri hinnanguga, mille kohaselt on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Tulenevalt eeltoodust kuulub Xxxpärandvara (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. 10.

§ 168

kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus Xxxpärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. 11. Järgnevalt analüüsib kohus pankrotihalduri tasu küsimust võlausaldajate vastuväitest lähtuvalt. 4

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

§ 65

lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Riigikohus on asunud seisukohale, et haldurile alammäärast väiksema tasu määramiseks peab kohus olema tuvastanud, et halduri ülesanded pankrotimenetluses olid tavapärasest lihtsamad või esineb muu eriline asjaolu, mis seab kahtluse alla halduri õiguse saada alammääras tasu (RKTKm 08.02.2017 nr 3-2-1-155-16, p. 14). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tuvastatud, et pankrotihaldur Terje Eipre ülesanded pankrotimenetluses olid tavapärasest lihtsamad ning esineks alus tasu vähendamiseks. Puudub vaidlus, et võlgniku pankrotimenetluses laekus pankrotihalduri tegevuse tulemusel pankrotivarasse 14 542,58 eurot, mille puhul on

§ 651lg 1 alusel halduri tasu alammäär 2747,57 eurot, millele lisandub käibemaks.

Terje Eipre palub oma tasu suuruseks määrata 2466,98 eurot (sisaldab käibemaksu), mis on juba niigi väiksem kui

§ 651lg-s 1 sätestatud alammäär.

Pankrotihaldur on kohtu hinnangul teostanud oma ülesandeid mahus, mis õigustab talle vähemalt alammääras tasu määramise. Pankrotimenetlus on kestnud kaks ja pool aastat. Menetluse kestel on pankrotihaldur nõuetekohaselt täitnud seadusest tulenevaid kohustusi, viinud läbi elektroonilisi enampakkumisi, võõrandanud pankrotivara notaris, osalenud võlgniku nimel ilma täiendava õigusabita kohtumenetlustes. Asjaolu, et võlgniku pärandvara suhtes oli eelnevalt läbi viidud pärandvara inventuur, ei oma tähtsust pankrotihalduri tasu määramisel, kuivõrd kohtu hinnangul ei too see endaga kaasa olukorda, kus ajutine haldur või pankrotihaldur ei täidaks talle seadusega määratud ülesandeid vähem põhjalikult.

1. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlausaldajate vastuväide halduri tasu suurusele tuleb jätta rahuldamata ning pankrotihalduri poolt taotletav tasu summas 2466,98 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud ning kooskõlas halduri töö mahu, keerukuse ja kutseoskusega (võttes sealjuures arvesse ka laekumisi pankrotivarasse). Seega määrab kohus Terje Eipre tasuks 2466,98 eurot (sh käibemaks) pankrotivara arvelt, mis kuulub väljamaksmisele Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ-le, mille kaudu haldur tegutseb.
2. Pankrotihaldur on esitanud kohtule menetlusabi taotluse, milles palub määrata kohtul pankrotihalduri tasust 476,40 eurot (sh käibemaks) menetlusabina riigi vahenditest, kuivõrd pankrotivara vähesusega seoses ei ole pankrotivarast võimalik haldurile tema poolt taotletavat tasu täies ulatuses välja maksta. Pandieseme müügist saadu võlausaldajale väljamaksmise tulemusel jääb pankrotivarasse 3492,58 eurot, millest 1452 eurot (sh käibemaks) on välja makstud ajutise halduri tasu ja kulude katteks ning 50 eurot riigilõivu katteks. Seega jääb pankrotihalduri tasu katteks 1990,58 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, 5 sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 3

lg 2 sätestab, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Pankrotiseadus näeb ette võimalused, millistel juhtudel saab ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitada menetlusabina riigi vahenditest. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri taotlus tasu osaliseks hüvitamiseks riigi vahenditest tuleb jätta rahuldamata, sest isegi kui käesoleval juhul ei ole pankrotivarast võimalik pankrotihalduri tasu täies ulatuses välja maksta, siis ei näe pankrotiseadus ette võimalust pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitamist juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse lõpparuande kinnitamisega. 14. Pankrotihaldur palub kohtul kinnitada pankrotimenetluse kuludena ka ajutise halduri tasu ja kulud summas 1452 (sh käibemaks) ning riigilõivu summas 50 eurot.

§ 150

lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks menetluskulud, ajutise halduri tasu, halduri tasu, pankrotitoimkonna liikmete tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ning § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa. Kohus märgib, et on ajutise halduri tasu ja kulud juba 17.09.2015 määrusega kinnitanud ning ei pea vajalikuks neid teistkordselt kinnitada. Seega kinnitab kohus pankrotimenetluse kuluna 50 eurot (riigilõiv). 15.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab taotluse vabastada Terje Eipre Xxxpärandvara (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik 6