2-14-62631/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-62631 Tsiviilasi J Ji avaldus pankroti väljakuulutamiseks Menetlustoiming Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik/usaldusisik: J J (endine G (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Võlgniku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaimo Räppo (e-post menetlus@rappo.ee); Puudutatud isikud: Xxxx AS (e-post xxxx); Xxxx (e-post xxxx), xxxx kaudu (e-post xxxx) Resolutsioon
3. Lõpetada J J’i (endine G (isikukood xxxx) kohustustest vabastamise menetlus ja jätta J J pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
4. Avaldada teade PankrS § 175 lg 7 alusel võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täies ulatuses J J’i kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtu 01.03.2016 kohtumäärusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse, võlgniku usaldusisikuks määras kohus võlgniku enda. Määrus jõustus 22.03.
5. a. Võlausaldajatel jäi raha saamata järgnevalt: Xxxx AS 2 618,77 eurot, Xxxx A/S xxxx 65 752,57 eurot ja Xxxx kaudu 400,17 eurot (tl 107). Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 5 alusel võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Harju Maakohtu 01.03.2016 kohtumääruses on kohus võlgnikule selgitanud võlgniku ja usaldusisiku kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik käesolevas menetluses kohustusi täitma ei asunud. PankrS § 173 lg 2 järgi võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul on võlgnik raskelt hooletult rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustusi. Võlgnik ei ole asunud võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldama, sealjuures ei ole kohtule esitanud aruandeid sissetulekute ega tulutoova tegevuse otsimise kohta. PankrS § 173 lg 2 sätestab expressis verbis, et võlgnik ei tohi oma tulusid ja vara varjata ning kohustub kohtu nõudel andma teavet oma sissetulekute, vara ja elukoha vahetumise kohta. Võlgnik on kinnitanud kohtule, et kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi (tl 105), kuid kahetsusväärselt jätnud need siiski täitmata. Kohus on 13.04.
6. a (tl 122), 5.05.
7. a (tl 126), 07.07.
8. a (tl 127), 28.09.
9. a (tl 129) ja 8.03.
10. a (tl 130) kirjades palunud võlgnikult andmeid ning aruannet kohustuste täitmise kohta. Võlgnik on kohtu kirjad jätnud tähelepanuta. Seda, et võlgniku elukoht või sidevahendite andmed oleksid muutunud, võlgnik kohtule teatanud ei ole. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest, mitte üksnes viieaastase tähtaja möödumise ootamist. Kohustustest vabanemine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kuivõrd J J ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb J Ji kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku J Ji kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 2