lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara bilansilises väärtuses 566 762,98 eurot, ilma liisingvarata moodustab võlgniku vara 280 064,04 eurot. Võlgniku kohustuste maht on 563 575,31 eurot, millest lühiajalised kohustused moodustavad 318 260,07 eurot ja pikaajalised 245 315,24 eurot. Laenu- ja liisinglepingtest on osaliselt muutunud sissenõutavaks omanikulaen summas 100 000 eurot. Ülejäänud laenu- ja liisinglepingutest tulenevad kohustused muutuvad sissenõutavaks
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud asjaolu, et võlgniku tänane äritegevus võimaldab täita uusi tekkivaid kohustusi, kuid ei võimalda vanade, eelmise juhtkonna ajal tekkinud, kohustuste kohest täielikku likvideerimist. AS Eksamo uus juhtkond on majandusseisu parandamiseks alandanud tegevuskulusid, korrastanud ettevõtte finantsandmed ning ümberkorraldanud tootmist. Eksamo AS-l oli äriplaan kasumlikuks majandamiseks, kuid ettevõttel on võlgnevused kaubatarnijate, laenuandjate (eelmise omanikuga seotud isikute antud laenud) ja üürileandja ees. Maksejõuetuse põhjus on seega muu asjaolu
Pankrotivara moodustamise aluseks saab
Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalusi.
lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on
lg 1 ja § 19 lg 3 alusel kohustatud juhatuse liige Meelis Viisileht ning endised juhatuse liikmed Andres Petritšenko ja Andres Soojärv. Ajutine pankrotihaldur Toomas Saarma on esitanud tasunõude 20 töötunni eest kokku summas 1 800 eurot (lisandub käibemaks summas 360 eurot). Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 2 160 eurot (sisaldub käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse
alusel.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
lg 6 kohaselt kohus mõistab pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kuluste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.