← Eesti

2-18-607/3

Obsah (7)§ 407§ 438§ 162§ 138§ 144§ 174§ 175

KOHTUOTSUS E ES TI V AB AR I I G I N I M E L Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Kaia Hälvin Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht 02. aprill

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus võttis antud tsiviilasjas hagiavalduse menetlusse 17.01.2018 kohtumäärusega. Kohus toimetas menetlusdokumendid kätte kostjale isiklikult 07.03.2018. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud, seega rahuldab kohus

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja soovib viivist määraga 0,115 % päevas, mis tulenes lepingutingimustest. Kohus leiab, et väikelaenu lepingu tingimused on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt

§ 438

lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et 2

(3)eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Seega ületab lepingutingimuste järgne viivisemäär 0,115 % päevas seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda ning arvestades Riigikohtu eelviidatud seisukohta, on üldtingimustes sisalduv viivisekokkulepe VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab Xxxlt Berger Financial Group OÜ kasuks välja 3 677,63 eurot, s.o põhivõlgnevus 3 500 eurot, intress 177,63 eurot ning viivise alates 11.01.2018 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses kuni põhinõude täitmiseni (kuid mitte rohkem, kui 3 500 eurot).

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Vastavalt

§ 174lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu 675 eurot, sh riigilõiv 425 eurot ning õigusabikulu 250 eurot.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et õigusabikulud summas 250 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 475 euro ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.