) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja Xxxx OÜ sõlmisid 21.07.2016 osamaksetega tasumise müügilepingu raamlepingu koos selle lisadega, millega kostja kinnitas, et oli teadlik, et müüja on kõik lepingust ning selle alusel sõlmitavatest osamaksetega tasumise müügilepingutest tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud Xxxxile. Lepingu tingimust p.1 kohaselt leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning p.2 kohaselt osamaksetega tasumise tingimustes. Kostja kohustus vastavalt lepingu maksegraafiku alusel tasuma igakuiste maksetena 12-ks kuupäevaks, esimese maksega 12.10.2016 summas 24,07 ning viimase osamaksega 12.09.2017 summas 24,05 €. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu lisa eritingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 25,00 % aastas. Kostja tasus osamakseid kuni 12.02.2017 ja rohkem tasumisi ei teostanud. Seega jättis kostja perioodil 12.03.2017 kuni lepingust taganemiseni 21.07.2017 tasumata osamakseid 102,78 € ulatuses ja intressi makseid 17,57 € ulatuses. Peale lepingust taganemist oleks pidanud kostja tasuma veel põhiosamakseid 2 2-18-106814 summas 45,89 € - seega oli peale lepingust taganemist kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksete ulatuses 102,78 + 45,89 = 148,67 € Vastavalt lepingu tingimuste p 6.5 on müüjal õigus lepingust taganeda kui kostja on täielikus või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva osamakse või selle osa tasumisega ja Xxxx on müüja esindajana andnud kostjale edutult andnud kahe nädalase täiendava tähtaja viivituses oldud summa tasumiseks. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingu tingimuste punktist 6.5 teavitas Xxxx 21.07.2017 kostjat lepingust taganemisest alates 21.07.2017. Kostja ei ole müügieset Xxxxile tagastanud. 28.12.2017 a. loovutas Xxxx oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-le. Nõuete loovutamisest teavitasid Xxxx ja hageja kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus summas 148,67 €; 2) intressid summas 17,57 € (vastavalt maksegraafikule tasumata intressimaksed alates 12.01.2017 osamaksest kuni 12.03.2017 osamakseni k.a); 3) viivised summas 31,35 €. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 148,67 €, intress 17,57 € ja viivised 31,35 €; lisaks hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude täitmiseni, lugedes viivise määraks 0,0657% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 75 eurot ning õigusabikulud summas 350 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 75 eurot.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes
lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 350 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. 3 2-18-106814 Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 425 eurot.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (425 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.