← Eesti

2-17-10203/20

Obsah (4)§ 428§ 430§ 168§ 150

2-17-10203 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtujurist Sandri Laurand Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2018.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja numbe

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Menetlusosalised on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Lisaks on menetlusosalised kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 2 2-17-10203 Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel.

Kohtule esitatud kompromiss vastab

§ 430lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega.

Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab, et kompromissiga (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). menetlust lõpetav määrus on täitedokument Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 2.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on menetlusosalised kokku leppinud, et menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. 3. Vastavalt

§ 150

lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hagejal on õigus esitada kohtule riigilõivu tagastamise taotlus. Taotluses tuleb näidata isik ja konto number kuhu tagastatav riigilõiv kanda tuleks. 4. Kohus selgitab, et kohtumääruse saadab kohus registripidajale täitmiseks vaid tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud juhtudel. Kompromissi alusel kande muutmise osas kohtupoolset dokumendi edastamist menetlusseadustik ette ei näe. Antud juhul tuleb menetlusosalistel lahendi täitmiseks iseseisvalt kinnistusosakonna poole pöörduda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.