Obsah (9)

§ 475§ 477§ 122§ 125§ 132§ 172§ 173§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Maarja Veisalu Määruse tegemise aeg ja koht 29.06.2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-3794 Tsiviilasi Xxxkae

§ 475lg 1 p-st 15 hagita menetluses.

Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. 3

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
2. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Avaldaja esitas kohtutäiturile 08.02.2017.a kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. 27.02.2017.a tegi kohtutäitur Elin Vilippus täiteasjas otsuse. Avaldaja esitas 09.03.2017.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus´e 27.02.2017.a otsusele täiteasjas nr 022/2016/
3. Kohus on seisukohal, et avaldus on esitatud tähtaegselt ning õigele maakohtule.
4. Toimikust nähtub, et korteriühistu esindusõiguse küsimuses on kohtutäitur oma seisukohad esitanud 23.01.2017.a koostatud otsuses (tl 78-81). Otsus on võlgnikule kätte toimetatud 23.01.2017.a. Kaebus esindusõiguse vaidlustamise osas oleks pidanud olema esitatud kohtusse hiljemalt 02.02.2017.a, esitati aga koos käesoleva kaebusega. Seega on möödas tähtaeg kaebuse esitamiseks esindusõiguse küsimuse läbivaatamiseks ning seda kohus järgnevalt ei analüüsi.
5. Kohus selgitab, et kontrollib vaid kohtutäituri tasu otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
6. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas avaldaja peab tasuma täitedokumendist tuleneva küttesüsteemi taastamise toimingu eest enda rahalistest vahenditest, kui selline kohustus ei tulene täitedokumendist. Muuhulgas vaidlevad pooled, kas täitedokumendist saab tulla kohustus tellida küttesüsteemi taastamiseks töid äriühingust, millisel vastaval alal tegutsemiseks luba puudub.
7. Avaldaja suhtes on sissenõudja avalduse ja Harju Maakohtu 19.09.2016.a otsuse nr 2-1517250 (tl 82-87) alusel algatatud täitemenetlus nr 022/2016/
8. Nõude sisuks on kohustada Xxxja Xxxkõrvaldama korteriomandis asukohaga Xxxküttesüsteemi osa ümberehitus ja taastama küttesüsteem vastavalt küttesüsteemi plaanile ning kohustada Xxxja Xxxtellima küttesüsteemi taastamine osaühingult Veskantel või osaühingult Keemi Kinnisvarahooldus.
9. Täitemenetluses esitas sissenõudja kohtutäiturile vorminõuetele vastava täitmisavalduse ning täitedokumendi, milleks on Harju Maakohtu 19.09.2016.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-15-17250, mis jõustus 10.11.2016.a ning mis kuulub TMS § 2 lg 1 p 1 alusel täitedokumentide loetelusse. Formaliseerituse printsiibist lähtuvalt ei saa kohtutäitur teha otsuseid ega anda õiguslikke hinnanguid sissenõudja ja avaldaja vahel tekkinud materiaalõiguslikele asjaoludele. Täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise või mittetäitmisega seonduva kontrollimine ei kuulu kohtutäituri pädevusse. Kohus on seisukohal, et juhul kui avaldajal oli etteheited täitedokumendis nimetatud tööde teostajate või toimingu hinna kujunemise osas, siis tuli need vastuväited esitada täitemenetlusele eelnenud kohtumenetluses ning kohtul puudub igasugune alus eeldada, et avaldaja arvamusega ei oleks arvestatud. See tähendab, et olukorras, kus kohtutäiturile on täitmisele antud nõuetele vastav täitmisavaldus ja jõustunud kohtulahend, on kohtutäituril kohustus algatada avaldaja suhtes täitemenetlus. 4
10. Vaidlus puudub selle üle, et täitedokumendid toimetati avaldajale kätte 13.12.2016.a (tl 88-89). Kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitmine toimus 10.01.2017.a (tl 75-76). Samuti oli avaldajal kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitmiseks aega 30 päeva alates otsuse jõustumisest (tl 82-85). Avaldaja ei ole täitnud täitedokumendist tulenevat kohustust vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul.
11. TMS-i § 182 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustust teha mingi toiming, mida saab teha ka kolmas isik, võib kohtutäitur lubada sissenõudjal lasta toiming teha võlgniku kulul. TMS § 182 lõike 2 kohaselt võib toimingu tegemiseks kohustava täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel tekkinud kulude katteks pöörata sissenõude võlgniku varale. Kui täitedokumendist tuleneb võlgnikule kohustus teha sissenõudja kasuks mingi toiming, mida saab teha ka kolmas isik (nn asendatav toiming), ja võlgnik seda toimingut kohtutäituri antud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei tee, võimaldab TMS-i §-i 182 lg 1 järgi toimingu teha sissenõudjal endal võlgniku kulul.
12. Avaldajat on täitmisteates informeeritud, et juhul kui kohustatud isik ei täida täitedokumendis märgitud kohustust, siis võib kohtutäitur TMS § 182 alusel lubada sissenõudjal lasta toiming teha võlgniku kulul. Sellest tulenevalt on sissenõudjal õigus TMS §-i 182 lg 1 järgi teha toiminguid võlgniku kulul. Seejuures ei ole oluline, et toimingu teeks sissenõudja ise, vaid seda võib teha ka sissenõudja poolt määratud kolmas isik. Korteriomandis Xxxküttesüsteemi osa ümberehituse kõrvaldamine ja taastamine on TMS §-i 182 mõttes asendatav toiming, mida sissenõudja asemel saab teha kolmas isik.
13. Sissenõudja tellis täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmiseks teenuse osaühingult Veskantel ja esitas tehtud tööde tõendamiseks arve nr 455 (tl 52). TMS § 37 sätestab, et täitekulud on kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. TMS § 38 lg 1 kohaselt kannab täitekulud võlgnik.
14. Seega on kohtutäitur õigustatud esitama avaldajale toimingute eest koostatud arve. Eeltoodud täitmisteates on avaldajat informeeritud ka asjaolust, et täitemenetluse käigus võivad nõudele lisanduda täiendavad täitekulud. Sissenõudja esitatud nõue täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise kulu hüvitamiseks on põhjendatud ning teostatud kulud on seotud täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmisega.
15. Avaldajal on samuti vastuväiteid täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise kvaliteedi osas. Kohus nõustub siinkohal kohtutäituriga ning selgitab, et kaebus 10.01.2017.a menetlustoimingu kohta oleks pidanud saabuma kohtutäiturile hiljemalt 23.01.2017.a, saabus aga 08.02.2017.a. Seega on möödas tähtaeg kaebuse esitamiseks ning võlgniku kaebus 10.01.2017.a. menetlustoimingu läbiviimisega seonduvas läbivaatamisele ei kuulunud, kuivõrd ei olnud järgitud kaebetähtaega.
16. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta Xxxkaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus´e 27.02.2017.a otsusele täiteasjas nr 022/2016/6886 rahuldamata.
17. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Tsiviilasja hinna määramine
18. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus.

§ 125

sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on 5 eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.

§ 132lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot.

Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 30. Menetluskulude osas tuleb juhinduda

§-dest 172 ja 173.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda. 31.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel avalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse suhtes menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetava kohtumääruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177

lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 6