) § 429 lg 3 kohaselt kostjale hageja poolt esitatud avalduse esitamisest ja määras kostjale tähtaja 7 päeva esitada kohtule kirjalik seisukoht ning menetluskulude nimekiri. Kostja esitas 27.11.2017 ning 29.11.2017 kohtule kirjaliku seisukoha, kus tõi välja et on hageja põhinõude tasunud novembri 2017 alguses. Kostja selgitas, et ei ole 1 2-17-117792 saanud nõuet varasemalt tasuda, kuna menetlusdokumendid saadeti aadressile XXX, Tallinn, kus kostja ei ela enam mitu aastat. Kohtumääruse põhjendused
428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Antud juhul on hageja 23.11.2017 esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kohus teatas
lg 3 kohaselt kostjale hageja poolt esitatud avalduse esitamisest ja määras kostjale tähtaja 7 päeva esitada avalduse osas kohtule kirjalik seisukoht ning menetluskulude nimekiri. Kostja esitas 27.11.2017 ning 29.11.2017 kohtule kirjaliku seisukoha, kus tõi välja et tasus hageja põhinõude novembri 2017 alguses. Kostja selgitas, et ei ole saanud nõuet varasemalt tasuda, kuna menetlusdokumendid saadeti aadressile XXX, Tallinn, kus kostja ei ela enam mitu aastat. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud
lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1 p-st 3, leiab kohus, et loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus Tallinna linna Tallinna Kiirabi kaudu (hageja) hagis XXX (hageja) vastu võlgnevuse nõudes.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lg-ga 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lgs 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt esitas hageja 21.08.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis toimetati kostjale kätte 04.09.
lg-test 4 ja 5 tulenevalt hageja menetluskulude kandmise kohustus.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses 2 2-17-117792 kulud tekkisid.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja menetluskulu koosneb riigilõivust summas 125 eurot, millest hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot ning täiendava riigilõivu hagi esitamisel 80 eurot.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 45 ning Harju Maakohtule hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud täiendavalt riigilõivu summas 80 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 750 eurot tasuda riigilõivu summas 125 eurot.
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.
lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga. Samas asub kohus seisukohale, et kuivõrd hageja on hagist loobunud ning tal on
lg 2 p 2 kohaselt õigus taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist, tuleb lugeda põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja kasuks viimase poolt tasutud riigilõiv summas 62,50 eurot (125/2). Kohus selgitab, et hagejal on õigus taotleda poole tasutud riigilõivust tagastamist. Selleks tuleb hagejal esitada kohtule avaldus esitada
Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulu (riigilõivu) summas 62,50 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.