Obsah (10)

§ 389§ 475§ 477§ 122§ 125§ 132§ 172§ 173§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Maarja Veisalu Määruse tegemise aeg ja koht 28.09.2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-2752 Tsiviilasi Hiland

§ 389lg-s 6 sätestatu.

See, et avaldajad mõistavad määruse sisu erinevalt, kui seda teeb kohtutäitur, tähendab üksnes subjektiivsete arvamuste lahknemist, mitte täitedokumendi ebaselgust. Arestimata vara suhtes täitemenetlus jätkub ning selle asukoha selgumisel viiakse läbi lisanduvad arestimistoimingud.

1. Kohtutäitur selgitab, et on ekslik avalduses toodud arusaam, nagu takistaks vara arestimist asjaolu, et vara ei saa mingisugusest esemest arestimisel eraldada. Arestimine ilmtingimata ei tähenda seda, et arestitav vara tuleb kusagile viia. Täitemenetluse seadustik võimaldab arestitud vara jätmise võlgniku valdusse. Sellisel juhul tuleb vara arestimise nähtavuse tagamiseks pitseerida või muul viisil märgistada. Vara arestimisele kaasneb käsutuskeeld, mis tähendab seda, et võlgnikul ei ole enam lubatud vara müüa, võõrandada ega koormata. Need piirangud võivad varal lasuda igal juhul, sõltumata sellest, kas arestitud vara on mõne muu esemega ühendatud või mitte. Avaldajate käitumine täitemenetluses on olnud märkimisväärselt vastuoluline. Ühelt poolt väidetakse, et betoonvundamendite puhul on tegemist ehitiste olulise osaga, mille käsutamine täitemenetluses on võimatu. Teiselt poolt on avaldajad omal algatusel kõik konstruktsioonid vundamentidelt ise eemaldanud ning palunud kohtutäiturit korraldada arestitud vara hoiustamine.
2. Kohtutäitur leiab, et avalduses toodud etteheide märkuse meelvaldse tõlgendamise suhtes on põhjendamatu. Arestimisaktis on arestitud vara kohta tehtud järgmine märkus: „Võlgnik juhib tähelepanu asjaolule, et arestitud vara komplekt ei vasta kohtumääruses märgitule (vundamendi peal on valmimisjärgus elamu)“. Märkuse kanne on allkirjastatud võlgnike seadusliku esindaja Xxxpoolt. Muud märkused arestimise aktis puuduvad. Kohtutäitur on seisukohal, et märkusest tuleneb üksnes see, et arestitud varal asuvad valmivate ehitiste konstruktsioonid. Muus osas on võlgnikud menetlusõiguse vastuväidete esitamiseks minetanud.
3. Avaldusest tulenevalt, on arestimise aktis jäetud märkimata Taavi Samarüütel, Marko Sool, Ivo Degis, kes vara arestimisel osalesid. Avaldajate hinnangul on tegemist menetlusnormide olulise rikkumisega TMS § 55 mõttes ning ka TMS § 75 lõigetest 1 ja 2 tulenevate nõuete rikkumisega. Kohtutäitur ei nõustu, et akti vormiline puudus, juhul kui see tõesti aset leidis, toob kaasa arestimise tühisuse. Selleks peab rikkumise tõsidus olema oluline. Lisanduvalt jääb ebaselgeks, miks avaldajad pööravad tähelepanu sissenõudja poolt arestimisel viibinud isikute mittemärkimisele arestimise akti ning jätavad välja toomata, et arestimise juures viibisid ka avaldajatega seotud isikud, kes ei ole arestimise akti märgitud. Nimelt viibis arestimisel veel xxx ning peale tema veel kuni 10 avaldaja I tehase töölist. Nende isikute arestimise akti mittekandmist kohtutäiturile ette ei heideta. Avalduses loetletud isikud tulid arestimistoimingu juurde omal algatusel ning omal algatusel viibisid nad ka avaldaja I valduses olevates ruumides ja territooriumil. Kohtutäitur rõhutab, et tema ei ole kedagi avaldaja I territooriumile lubanud ega omal algatusel sinna muul viisil toimetanud. Kui avalduses nimetatud isikud ei ole avaldajatele teada, siis avaldajad oleks pidanud ise tõstatama küsimuse ühe või teise isiku avaldaja I valduses oleval territooriumil või hoonetes viibimise aluste kohta. Arestimistoimingute läbiviimisel avaldajad seda ei teinud, tõstatades selle küsimuse alles 23.01.2017.a esitatud kaebuses.
4. Kohtutäitur palub jätta rahuldamata Hilandero Houses OÜ ja OÜ Hilandero poolt 20.02.2017.a esitatud kaebus. Samuti palub kohtutäitur jätta kõik menetluskulud Hilandero Houses OÜ ja OÜ Hilandero kanda. 5 Kohtu seisukoht ja põhjendused
5. Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt

§ 475lg 1 p-st 15 hagita menetluses.

Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
2. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Avaldajad esitasid kohtutäiturile 23.01.2017.a kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. 10.02.2017.a tegi kohtutäitur täiteasjas nr 194/2017/32 otsuse. Avaldajad esitasid 20.02.2017.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma 10.02.2017.a otsusele täiteasjas nr 194/2017/
3. Kohus on seisukohal, et avaldus on esitatud tähtaegselt ning õigele maakohtule.
4. Kohus selgitab, et kontrollib vaid kohtutäituri 10.02.2017.a otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
5. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kohtutäituril oli kohustus täitemenetlust algatada ja määrust täita, kui täitedokumendiks esitatud 10.01.2017.a (tsiviilasi nr 2-17-141) kohtumääruse resolutsioon ei ole selge ja täidetav. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas avaldajad on minetanud osaliselt kaebeõiguse arestimisakti vaidlustamiseks. Eeltoodust tulenevalt vaidlevad pooled selle üle, kas kohtutäitur arestis 12.01.2017.a arestimistoimingut tehes 10.01.2017.a kohtumääruse resolutsioonis esile toodud õiged arestitavad asjad. Pooled vaidlevad ka asjaolu üle, kas arestimine on tühine seoses menetlusnormide olulise rikkumise tõttu.
6. Avaldaja suhtes on 11.01.2017.a sissenõudja avalduse ja Harju Maakohtu 10.01.2017.a määruse tsiviilasjas nr 2-17-141 alusel algatatud täitemenetlus nr 194/2017/
7. Avalduse kohaselt esitas sissenõudja 04.01.2017.a avaldajate vastu Harju Maakohtusse hagiavalduse (tsiviilasi nr 2-17-141), milles väidab, et avaldajad rikuvad sissenõudjale kuuluvatest kasulikest mudelitest nr 00709, nr 00788, nr 00789, nr 00790 ja nr 00848 tulenevaid õiguseid. Harju Maakohtu 10.01.2017.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-141 rahuldas kohus sissenõudja hagi tagamise taotluse. Määruse punkti 4 kohaselt otsustas maakohus hagi tagamise korras arestida avaldajate kasutuses või valduses oleva tõstesilindri, tõsteraami, silindrisuka, tõsteseadme ja betoonvundamendid, mis on toodetud kasulike mudelite nr 00709, nr 00788, nr 00789, nr 00790 ja nr 00848 alusel. Määruse täitmine toimus 12.01.2017.a avaldaja I tehases aadressil Tööstuse 15, Keila. 6
8. Esmalt analüüsib kohus, kas kohtutäituril oli kohustus täitemenetlust algatada ja määrust täita. Avaldajate hinnangul on täitedokumendiks esitatud 10.01.2017.a (tsiviilasi nr 2-17141) kohtumääruse resolutsioon ebaselge ning määruse täitmine eeldab kohtutäituri poolt ehitustehniliste teadmiste omamist ja selle põhjal hinnangu andmist, mis ei ole kohtutäituri pädevuses. Seega, kuna täitedokument ei ole täidetav, siis ei saanud kohtutäitur täitemenetlust algatada. Täitemenetluses esitas sissenõudja kohtutäiturile täitmisavalduse ning täitedokumendi, milleks on Harju Maakohtu 10.01.2017.a määrus tsiviilasjas nr 2-17-141 (tl 8-35), mis on viivitamata täidetav. Kohus märgib ka seda, et Kohtuinfosüsteemi (KIS) andmetel Harju Maakohtu 10.01.2017.a määrus tsiviilasjas nr 217-141on käesolevaks ajaks jõustunud.
9. TMS § 2 lg 1 p 1 alusel kuulub jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja määrus tsiviilasjas täitedokumentide loetelusse. Eeltoodust tulenevalt kuulub Harju Maakohtu 10.01.2017.a kohtumäärus täitedokumentide loetellu. Täitmisavalduse nõuetele vastavuse üle pooled ei vaidle. Täitedokumendi täitmise eeldused on loetletud TMS
10. peatükis (§-d 12-22). Avaldajad ei ole avalduses viidanud ühelegi asjaolule, mis viitaks TMS §-des 12-22 loetletud täitedokumendi täitmise eelduste puudumisele. Formaliseerituse printsiibist lähtuvalt ei saa kohtutäitur teha otsuseid ega anda õiguslikke hinnanguid sissenõudja ja avaldaja vahel tekkinud materiaal-õiguslikele asjaoludele. Täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise või mittetäitmisega seonduva kontrollimine ei kuulu kohtutäituri pädevusse. See tähendab, et olukorras, kus kohtutäiturile on täitmisele antud nõuetele vastav täitmisavaldus ja jõustunud kohtulahend, on kohtutäituril kohustus algatada avaldajate suhtes täitemenetlus.
11. Seadusega ei ole ette nähtud võimalust keelduda täitemenetluse algatamisest seoses menetlusosalise ja menetleja (kohtutäituri) subjektiivsete arvamuste erinemisele seoses täitedokumendi tõlgendamisega. Kohtu hinnangul annaks see võimaluse kuritarvitada menetlusõigust täitemenetluse takistamiseks, tuginedes üksnes seisukohale, et täitedokument on kohustuse täitmise osas ebaselge. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtutäitur on täitemenetluse nr 194/2017/32 algatanud õiguspäraselt.
12. Pooled vaidlevad selle üle, kas avaldajad on minetanud osaliselt kaebeõiguse arestimisakti vaidlustamiseks. Eeltoodust tulenevalt vaidlevad pooled selle üle, kas kohtutäitur arestis 12.01.2017.a arestimistoimingut tehes 10.01.2017.a kohtumääruse resolutsioonis esile toodud õiged arestitavad asjad.
13. Kohtutäitur on 10.02.2017.a otsuses (tl 43-48) asunud seisukohale, et avaldajad on esitanud arestimisel üksnes märkuse, millest tuleneb, et arestitud varal asuvad valmivate ehitiste konstruktsioonid. Asjaolud, et avaldajad ei olnud üldse nõus vara arestimisega, vara ei saanud arestida, kuna tegemist oli ehitiste olulise osadega ja arestitava vara puhul ei ole üldse tegemist täitedokumendis loetletud varaga, on avaldajad menetlusõiguse vastuväidete esitamiseks minetanud. Avaldajad märgivad, et arestimisaktist nähtub, et avaldajate esindaja Xxxon esitanud arestimisakti lahtris „Muud avaldused ja märkused“ vastuväite, mille kohaselt ei vasta arestitud vara määrusele. Eeltoodut arvestades on ebaõige kohtutäituri järeldus, et avaldajad ei ole arestimisel esitanud sellist märkust, mis võimaldaks avaldajatel tugineda kõigile kaebuses avaldatud vastuväidetele.
14. Kohtule esitatud vallasvara arestimise akti nr 120117/1 (tl 37-38) kohaselt on lahtrisse „Muud avalduse ja märkused“ kirjutatud järgnev: „Võlgnik juhib tähelepanu asjaolule, et arestitud vara komplekt ei vasta kohtumääruses märgitule (vundamendi peal on 7 valmimisjärgus elamu)“. Märkuse kanne on allkirjastatud võlgnike (avaldajate) seadusliku esindaja Xxxpoolt.
15. TMS § 75 lg 5 kohaselt, kui võlgnik või sissenõudja, kes viibisid vara arestimise juures, ei teinud avaldusi ega märkusi arestitava vara kohta, ei ole neil õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale ega hiljem akti ebaõigsusele tugineda. Kohus on seisukohal, et avaldajate esindaja esitas märkuse, et arestitud varal asuvad valmivate ehitiste konstruktsioonid. Muuhulgas on märkus sõnastatud nii, et avaldaja esindaja juhib tähelepanu, mitte ei vaidle vastu arestimistoimingule või arestitud asjade eripärale. Muuhulgas ei vaidle avaldajate esindaja vastu asjaolule, et arestitud asjad ei ole täitedokumendis märgitud kasulike mudelite alusel toodetud. Kui avaldajad soovisid esitada eeltoodud asjaoludele tuginevat märkust, siis oleksid nad saanud seda kohtutäiturile arestimistoimingu läbiviimisel selgitada. Seda aga toimiku andmete kohaselt avaldajad teinud ei ole. Kohus on seisukohal, et märkuste tegemiseks ei ole nõutav juriidilise hariduse olemasolu ning selle puudumisega ei saa õigustada märkuste õigeaegset tegemata jätmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldajad on minetanud kaebeõiguse tugineda akti ebaõigsusele.
16. Kohus siiski selgitab järgnevat. Kohtutäitur on esitanud 10.02.2017.a koostatud ehitise erakorralise auditi nr TR 1842/2017, milles on jõutud järeldusele, et arestitud vundamentide ehitamisel on kasutatud kasulike mudelitega nr 00709, nr 00788, nr 00789, nr 00790, nr 00848 kaitstud ehitustehnilisi lahendusi (tl 99-121). Avaldajad ei ole esitanud ühtegi tõendit, et arestitud asjad ei vastaks täitedokumendi resolutsioonis märgitud asjadele ning kohtutäitur arestis ebaselge resolutsiooni tõttu valed asjad. Lisaks märgib kohus, et arestimine ei tähenda seda, et arestitav vara tuleb kusagile viia või eraldada. TMS § 64 lg 1 esimese lause kohaselt võlgniku valduses olevate asjade arestimiseks kirjutab kohtutäitur asjad üles ja keelab nende käsutamise. TMS § 71 lg 1 võimaldab arestitud vara jätmise võlgniku valdusse. Sellisel juhul tuleb vara arestimise nähtavuse tagamiseks pitseerida või muul viisil märgistada (TMS § 71 lg 2). Vara arestimisele kaasneb käsutuskeeld, mis tähendab seda, et võlgnikul ei ole enam lubatud vara müüa, võõrandada ega koormata. Need piirangud võivad varal lasuda igal juhul, sõltumata sellest, kas arestitud vara on mõne muu esemega ühendatud või mitte. Seega, kuigi arestimisele kuuluvatele asjadele oli enne arestimistoimingu läbi viimist juurde pandud täiendavaid konstruktsioone, ei tähenda see, et asja (betoonvundamenti) ei ole võimalik arestida.
17. Pooled vaidlevad ka asjaolu üle, kas arestimine on tühine seoses menetlusnormide olulise rikkumise tõttu.
18. Avaldajad on arvamusel, et vara arestimisel on olulisel määral rikutud arestimise kohta käivad menetlusnorme, kuna arestimise aktis on jäetud märkimata Taavi Samarüütel, Marko Sool, Ivo Degis, kes vara arestimisel osalesid. Taavi Samarüütel ja Marko Sool aitasid kohtutäituril tuvastada arestitud vara vastavust määrusele.
19. Vastavalt TMS § 70 lg-te 1-2 kohaselt toimub vara üleskirjutamine võlgniku, tema esindaja või täisealise perekonnaliikme juuresolekul. Kui vara arestimise juures ei viibi võlgnik, tema esindaja või täisealine perekonnaliige, kutsub kohtutäitur vara arestimise juurde kaks manukat või politseiametniku. Vara üleskirjutamise juures võib viibida sissenõudja või tema esindaja. Arestimisaktist nähtub, et täitetoimingu läbiviimisel viibisid kohal võlgnike ja sissenõudjate esindajad (tl 37-38). 8
20. Riigikohtu praktikast tulenevalt, kui arestimise akt on ebaõigesti vormistatud, ei tulene sellest veel automaatselt arestimise tühisust (Riigikohtu otsus 3-1-1-64-16 p 16). Lisaks vormistamise puudusele peab esinema ka mõni TMS §-s 55 loetletud alustest. TMS § 55 kohaselt arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Toimikust ei nähtu, et avaldajad oleksid eeltoodud asjaoludele tuginenud. Seega, kui avaldajad oleksid tahtnud tõstatada küsimuse ühe või teise isiku võlgnike valduses oleval territooriumil või hoonetes viibimise aluste kohta ning nende rollist arestimistoimingu läbi viimisel, siis oleks pidanud seda tegema arestimistoimingu läbi viimisel. Kohus leiab, et puuduvad alused lugeda arestimisakt tühiseks.
21. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta Hilandero Houses OÜ, OÜ Hilandero kaebus Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma 10.02.2017.a otsusele täiteasjas nr 194/2017/32 rahuldamata.
22. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Tsiviilasja hinna määramine
23. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus.

§ 125

sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.

§ 132lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot.

Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 41. Menetluskulude osas tuleb juhinduda

§-dest 172 ja 173.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. Kuna avaldajate kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldajate kanda solidaarselt. 42.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel avalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse suhtes menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetava kohtumääruses menetluskulusid 9 kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177

lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 10