Obsah (5)

§ 187§ 162§ 174§ 175§ 178

2-17-12250 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-12250 Tsivii

§ 187lg 6).

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

1. Hagiavaldus ja Harju Maakohtu 24.08.2017 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud elektroonselt 19.10.2017 (lk 30). Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt ega ka hiljem vastanud.
2. Kohus peab põhjendatuks märkida, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 18.12.2015 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 139, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2017 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja
3. a moodustab see summa 235 eurot. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Lähtudes eeltoodust tuleb XXX´lt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas 235 eurot (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hageja kasuks tema ülalpidamiseks alates kohtule hagiavalduse esitamisest 16.08.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
4. Käesolevas asjas palub hageja kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates 01.11.
5. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2016 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja
6. a moodustas see summa 215 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele. Kohus toob välja, et tagasiulatuvat elatist ajavahemiku 01.11.2016 kuni kohtule hagiavalduse esitamisele eelnenud päevani 15.08.2017 (sealhulgas) on hageja õigustatud saama summas 2 188,7 eurot (arvutuskäik: ajavahemik 01.11.
7. a. kuni 31.12.2016.a. 215x2=430 eurot; 01.01.
8. a. 2 2-17-12250 kuni 31.07.
9. a. 235x7=1645 eurot; 01.08.
10. a. kuni 15.08.
11. a. 235/31x15=113,7 eurot).
12. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Juhindudes

§ 174

lgst 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Hageja esitas 11.11.2017 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on käesolevas tsiviilasjas lepingulise esindaja kulu kokku 105 eurot, millest hageja seaduslik esindaja on tasunud 15 eurot ( lepingutasu 5 eurot + õigusabi teenused 10 eurot). Vastavalt Justiitsministeeriumi 05.01.2017 määrusele „Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord“ on hageja kasutanud toetusena antavad riigiõigusabi summas 90 eurot ning nimetatud summa on riigi poolt Eesti Õigusbüroo OÜ-le tasutud üldarve alusel.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja seaduslikule esindajale on Eesti Õigusbüroo poolt osutatud õigusabi kokku mahus 2 tundi ja 30 minutit, mis esindaja tunnihinda arvestades teeb kokku 100 eurot, millele lisandub lepingutasu 5 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kõik menetluskulude nimekirjas välja toodud menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja omaosaluse osa õigusabikulu osas summas 15 eurot. Avalduse kohaselt palub hageja ülejäänud menetluskulud summas 90 eurot mõista kostjalt välja Eesti Vabariigi kasuks. Kohus asub seisukohale, et lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas välja toodud menetlustoimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks kostjalt hageja kasuks 15 euro väljamõistmist, millise summa hüvitamise kohustus lasus hagejal. Kohus ei pea põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista Justiitsministeeriumi poolt hagejale riigiõigusabi toetusena hüvitatud õigusabikulu 90 eurot. Kohus ei ole otsustanud hagejale esindaja määramist ja kohus ei ole andnud hagejale menetlusabi, vabastades hagejat määratud esindaja õigusabi eest tasu maksmisest. Seetõttu puudub alus mõista kostjalt riigituludesse välja hageja esindaja kulud 15 eurot ületavas osas.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3