Obsah (6)

§ 457§ 386§ 173§ 168§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Maarja Veisalu Määruse tegemise aeg ja koht 08.05.2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-4881 Tsiviilasi KÜ Tal

) § 428 lg 1 p 2 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

§ 457

lg 1 ja 2 järgi jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui kostja on esitanud menetluses haginõude vastu tasaarvestuse vastuväite, seob otsus menetlusosalisi ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata.

1. Hagiavalduse järgi kohtutäitur Elin Vilippus alustas 01.03.2016.a kostja avalduse ja Harju Maakohtu 18.12.2015.a määruse tsiviilasjas nr 2-14-55669 alusel täitemenetlust määrusest tuleneva menetluskulude nõude täitmiseks hageja vastu. Harju Maakohtu 18.12.2015.a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-55669 mõisteti hagejalt kostja menetluskulude katteks välja 697 eurot.
2. Tuginedes Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2016.a otsusele tsiviilasjas nr 2-14-55669, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 697 eurot, hageja tasaarvestas 28.02.2016.a menetlusdokumendis tsiviilasjas nr 2-15-15992 kostja võla kostja menetluskulude nõudega hageja vastu summas 697 eurot. Hagejapoolne tasaarvestus hõlmab vaidlusalust perioodi 30.11.2006 – 27.10.
3. Kostja on seisukohal, et hagi rahuldamiseks ei ole õigusliku alust, kuna tsiviilasjas nr 2-15-15992 oli lahendatud kõik poolte vahelised vastastikud nõuded kuni 30.04.2016.a, sh ka kõik võimalikud tasaarvestused hageja poolt.
4. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise eeldusena peab kohus käesoleval juhul analüüsima, kas hagejal on nõue, mida kostja nõudega tasaarvestada.
5. Harju Maakohus leidis 21.07.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-15-15992, et hagejal ei ole kostjatelt võimalik nõuda võlgnevust, mis on tekkinud enne hageja asutamist, s.o 18.09.2012.a. Kohus leidis, et kõik enne 31.12.2011.a sissenõutavaks muutunud nõuded on aegunud. Hagejapoolne tasaarvestus hõlmas perioodi 30.11.2006 – 27.10.
6. Lisaks märkis Harju Maakohus, et kuna kostjad on esitanud vastuväite tasaarvestatava nõude osas, ei saa hageja tassaarvestust nõuda. Seega leidis kohus, et hageja taotlus kostja nõude tasaarvestamiseks hageja nõudega ei ole põhjendatud. Apellatsioonkaebuses eelnevat maakohtu poolt tuvastatut ei vaidlustatud. Ringkonnakohus maakohtu poolt tuvastatut ümber ei lükanud.
7. Seega on jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-15-15992 (jõustus 07.03.2017.a) tuvastatud, et hagejal ei ole nõuet, millega täitmisele pööratud kostja nõuet tasaarvestada. Tulenevalt

§ 457

lg‑st 2 on tsiviilasjas nr 2-15-15992 tehtud jõustunud kohtuotsus hagejale ja kostjale siduv mitte ainult osas, millega määrati kindlaks viivisenõude ja põhinõude küsimus, vaid ka osas, millega jäeti tunnustamata hageja õigus tasaarvestada oma nõue kostja nõudega (RKTKm 26.04.2017, nr 3‑2‑1‑34‑17, p 13). 15. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuivõrd jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 215-15992 on tuvastatud, et hagejal puudub nõue, millega tasaarveldada kostja nõuet hageja vastu ning mille alusel tunnistada sundtäitmine lubamatuks täiteasjas nr 022/2016/1080, tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. 16.

§ 386

lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuivõrd kohus lõpetab käesoleva asja menetluse seoses hagi läbi vaatamata jätmisega, leiab kohus, et Harju Maakohtu 31.03.2016. a määrus, millega kohaldati hagi tagamise abinõu ja peatati Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e menetluses olevas täiteasjas nr 022/2016/1080 menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-16-4881 kohtulahendi jõustumiseni, tuleb tühistada. 17.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 18.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus saab menetluse lõpetada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse suhtes menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetava kohtumääruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177

lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik