← Eesti

2-16-15052/18

Obsah (14)§ 330§ 331§ 174§ 371§ 717§ 423§ 71§ 105§ 394§ 329§ 367§ 162§ 144§ 177

2-16-15052 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 21. august 2017 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-1

§-le 105, mis kohaldub ka juhul, kui lepingus sisaldub vahekohtu kokkulepe. Kostja esitas vastuse hagile 09.11.2016 kohtualluvust vaidlustamata. Kostja osales 05.04.2017 istungil kohtualluvust vaidlustamata. Seega on kostja nõustunud asja menetlemisega Harju Maakohtus ning kaotanud õiguse kohtualluvuse suhtes vastuväiteid esitada. 29. Lisaks ei esitanud kostja oma seisukohta kohtualluvuse kohta hiljemalt 02.05.2017, mis oli kohtu poolt kostjale määratud viimane tähtaeg täiendavate seisukohtade esitamiseks. Kostja seisukoht on esitatud hilinenult

§ 330lg 1 alusel.

Kostja ei ole põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu seisukoha hilinemisega esitamiseks. Kostja seisukoha menetlemine tooks kaasa menetluse venimise. Kostja seisukoht tuleks vastavalt

§ 331lg-le 1 jätta menetlemata.

  1. Kostja taotlus on põhjendamatu, sest vahekohtu kokkulepe peab olema selge. Vahekohtumenetlusel on poolte jaoks mitmeid negatiivseid tagajärgi, muu hulgas võivad menetlusega kaasneda suuremad kulud ning pooltel puudub võimalus tehtud otsust vaidlustada. Seetõttu peab poolte õiguste kaitse tagamiseks olema vahekohtu kokkulepe selge ja üheselt mõistetav. Rahvusvahelises kohtupraktikas on leitud, et kahtluse korral vahekohtu kokkuleppe kehtivuses tuleb kasutada kitsendavat tõlgendamist. Laenulepingute punkt 4.3 on sõnastatud järgmiselt: „If the parties fail to settle disputes the case is to be submitted to arbitration courts of the Republic of Estonia.“ Sellisest sõnastusest ei ole arusaadav, kas ja millisesse vahekohtusse on pooled soovinud pöörduda, kas silmas on peetud alalist või ad hoc vahekohut. Eestis puuduvad asutused, mille nimeks on „Eesti Vabariigi vahekohtud.“
  2. Laenulepingute punktis 4.3 sõnastatud nn vahekohtu kokkuleppel on mitmeid puudusi, mille tulemusena on see kehtetu. Eelkõige ei nähtu kokkuleppest, millises vahekohtus ja milliste reeglite alusel pooled vaidluse lahendada soovivad. Rahvusvahelises kohtupraktikas on leitud, et ebamääraste ja vigaste vahekohtu kokkulepete puhul ei väljendu poolte selge tahe pöörduda vahekohtusse ja seetõttu ei ole sellised arbitraažikokkulepped kehtivad. Samuti on eriala kirjanduses kinnitatud, et sellised vahekohtu kokkulepped, millest ei nähtu või ei ole selgelt tuletatav, milline on pädev vahekohus, on tühised. Seda, et pooled ei soovinud kokku leppida vahekohtu alluvuses, tõendab täiendavalt asjaolu, et kostja ei ole üle poole aasta kestnud menetluse vältel kohtualluvusele seni mingeid vastuväiteid esitanud.
  3. Isegi siis, kui lepingute punkt 4.
  4. oleks kehtiv, ei kehti vahekohtu kokkulepe alusetu rikastumise nõuete osas. Alusetu rikastumise nõuete esitamisel tugines hageja asjaolule, et ta on laenulepingud kehtivalt tühistanud. TsÜS § 90 lg 1 kohaselt kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Tehingu tühistamine mõjub 7 tagasiulatuvalt ehk ex tunc. Käesolevas asjas on Olga Kozlovskaja sõlminud hageja huvidega vastuolus olevad laenulepingud oma kohustusi rikkudes ning kostja teadis või vähemalt pidi rikkumisest teadma. Kuna hageja on kõnealusele asjaolule tuginedes laenulepingud tühistanud, on laenulepingud kogu ulatuses algusest peale kehtetud, muu hulgas on kehtetu vahekohtu kokkulepe. Kuna vahekohtu kokkulepe on kehtetu, allub vaidlus Harju Maakohtule, kuna kostja äriregistris registreeritud asukoht on Tallinnas.
  5. Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde ja leidis, et tema nõue on tõendatud. Hageja on laenulepingud kehtivalt tühistanud, kuivõrd vastavalt TsÜS § 131 lg-le 1 oli hagejal õigus lepingud tühistada, tühistamisavaldus on esitatud õigeaegselt ja vastab kõigile formaalsetele nõuetele. Ühe laenuleping on hageja kehtivalt üles öelnud.
  6. 05.04.2017 istungil selgitas kohus kostjale, milliseid asjaolusid tuleb kostjal tõendada. Kostja ei ole ühegi asjaolu tõendanud ega täiendavaid selgitusi esitanud. Olukorras, kus kostja ei ole esitanud omapoolseid tõendeid, ei saa pelgalt kostja kriitikale tuginedes jätta kõrvale hageja esitatud ja loogiliselt põhjendatud asjatundja arvamust. Hageja on kolm laenulepingut kehtivalt tühistanud ja ühe kehtivalt üles öelnud. Laenulepingu ülesütlemisavaldus oli tehtud mõistliku aja jooksul pärast ülesütlemiseks õigustavatest asjaoludest teadasaamist. Kostja peab VÕS § 1028 lg 1 alusel tagastama hagejale laenulepingute nr 03-01/2014, 1603/2015 ja 0804/2015 alusel saadud 167 000 eurot, millele lisanduvad intressid ja viivised. VÕS § 399 lg 1 p 3 alusel peab kostja hagejale tagastama laenulepingu nr 0511/2012 alusel saadud 123 000 eurot, millele lisanduvad intressid ja viivised.
  7. Vastavalt 0511/2012 laenulepingu punktile 1.2 pidi kostja tasuma laenusummalt intressi aastamääraga 4,5% kuni laenu tagastamiseni. Osas, milles laen on tagastamata, tuleb kostjal tasuda intressi kuni ülesütlemisavalduses märgitud laenu tagastamise kuupäevani ehk kuni 23.02.
  8. Intressi tuleb vastavalt lepingu punktile 1.3 tasuda alates laenu ülekandmisele järgnevast päevast. Hageja palus kostjalt välja mõista intressi 24 017,93 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise perioodi 24.02.2017-30.06.2017 eest summas 3423,78 eurot. Alates 01.07.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise.
  9. Kuivõrd pooled tegutsesid laenulepinguid sõlmides pahauskselt, on hageja seisukohal, et poolte tegelik tahe ei olnud vahekohtu alluvuses kokku leppida, vaid muuta hagejale oma õiguskaitsevahendite kasutamine keerulisemaks. Seda tõendab täiendavalt asjaolu, et kostja ei esitanud üle poole aasta kestnud menetluse vältel kohtualluvusele mingeid vastuväiteid.
  10. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 14 901,10 eurot (ilma käibemaksuta), õigusabi osutamisega seotud otsesed kulud (tõlked, registripäringud, taksokulud) summas 516,02 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõivud summas 2800 eurot. Hageja on kandnud kokku menetluskulusid summas 18 217,12 eurot. Hageja kinnitas, et ta on käibemaksukohuslane.
  11. Hagejale on õigusabi osutatud 88,7 tunni ulatuses summas 14 901,10 eurot. Hageja kinnitas, et kõik käesolevas taotluses nimetatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-16-
  12. Kuivõrd hageja seaduslik esindaja ei räägi eesti keelt, oli vajalik kliendile menetluse käigu ning esitatud seisukohtade sisu selgitamine. Põhjendatud on hageja esindajate keskmine tunnihind 168 eurot. Viimases praktikas on Riigikohus lugenud põhjendatuks Advokaadibüroo Sorainen advokaatide keskmist tunnihinda 153 eurot ja 193,20 eurot.
  13. Kahe esindaja kulud olid põhjendatud, sest esindajad ei ole menetlustoiminguid dubleerinud. Esindajaid on menetluse vältel assisteerinud advokaadid Piret Schasmin ja Maria Pihlak, mistõttu on lisatud menetluskulude nimekirja toimingud seoses nende tööga. Piret Schasmin on 8 menetluse vältel koordineerinud suhtlust kliendiga. Maria Pihlak on õigusabi osutamises osalenud seoses kostja esitatud vastuväitega kohtualluvusele. Menetluskuludena palus hageja kogumis mõista kostjalt välja 18 217,12 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskulude summalt.
  14. Kostja menetluskulude taotlusele vaidles hageja vastu. Kostja nõuab menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kostja on 01.08.2017 menetlusdokumendis kinnitanud, et ta ei ole alates 31.03.2017 käibemaksukohustuslane, kuigi oli seda kuni 30.03.
  15. Kuivõrd kostja oli kuni 30.03.2017 käibemaksukohustuslane, ei saa ta vastavalt

§ 174

lg-le nõuda käibemaksu hüvitamist menetluskuludelt, mida ta kandis kuni 30.03.

  1. Kooskõlas menetluskulude nimekirjaga on kostja kuni 30.03.2017 kandnud menetluskulusid 945 eurot, millele lisandub käibemaks 189 eurot. Nimetatud summa on alusetult arvatud kostja menetluskulude hulka. KOSTJA VASTUVÄITED
  2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et kui tühistamise materiaalsed eeldused ei ole täidetud, ei too tühistamisavalduse tegemine kaasa tehingu kehtetust. Tehingu tühistanud pool peab tõendama, et ta on tehingu kehtivalt tühistanud. Esindaja Olga Kozlovskaja ei ole rikkunud esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevat hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning tehing ei ole vastuolus hageja huvidega.
  3. Laenulepingud sõlmiti ja laenud väljastati sihtotstarbelistena. Laenu sihtotstarve on sätestatud laenulepingute punktides 1.
  4. Laen anti Tallinnas J. Vilmsi tn 31 asuva hoone rekonstrueerimise finantseerimiseks, mida hageja pidi hakkama kasutama üüripinnana sõlmitava üürilepingu alusel. Hageja seniste, Tallinnas aadressil Pirita tee 20p-232 äriruumide üürileping lõppes 29.02.2016, mille järgselt sooviti kolida J. Vilmsi tänaval asuvatesse renoveeritud äriruumidesse. Seega hagejal oli selge majanduslik huvi laenulepingute sõlmimise vastu.
  5. Kostja ei teadnud väidetavatest kohustuse rikkumistest. Kostja teadmist hageja esindaja sisesuhtest tuleneva kohustuse rikkumise kohta ei saa sisustada hagis toodud väidetega. Asjaolust, et hageja esindaja ja kostja esindaja on perekonnaliikmed, ei saa tuletada kostja esindaja teadmist selle kohta, et hageja juhatuse liige Olga Kozlovskaja rikkus oma juhatuse liikme kohustusi hageja ees. Samuti ei saa seda teadmist omistada väitega, et laenulepingus sätestatud tingimustel ei oleks kostja kelleltki teiselt laenu saanud. Väide laenu mittesaamise kohta samadel tingimustel on paljasõnaline ning tõendamata. Paljasõnaline on hageja väide, et kostja osanikud teadsid laenulepingu mittevastavusest turutingimustele. Hageja ise on tellinud laenulepingute suhtes eriteadmisi omava isiku arvamuse, mistõttu ei saa väita, et laenulepingute turutingimustele mittevastavus on ilmne.
  6. Kostja ei saa negatiivse asjaoluna tõendada oma teadmatust kohustuste rikkumisest. Laenuleping nr 03-01/2014 on sõlmitud 10.03.2014, laenuleping nr 1603/2015 on sõlmitud 16.03.2015 ning laenuleping nr 0804/2015 on sõlmitud 08.04.
  7. Hageja pidi teada saama laenulepingu nr 03-01/2014 tingimustest
  8. majandusaasta aruande kinnitamisega, mis esitati äriregistrile 10.08.
  9. OÜ Daxin Baltic
  10. a konsolideeritud majandusaasta aruande kohaselt moodustas OÜ Daxin Baltic
  11. a müügitulu 22 365 321 eurot. OÜ Daxin Baltic müügitulust moodustas 55 % eksport ja 45 % müük Eestisse.
  12. aastal OÜ Daxin Baltic kasumiks kujunes 42 471 eurot. Ettevõtte konsolideeritud omakapital oli negatiivne ning ei vastanud äriseadustiku nõuetele seoses Poola tütarettevõtte teenitud kahjumiga. Majandusaasta aruanne kajastas ettevõtte antud laene ning laenudelt arvestatud intressi. Seega kui laenulepingu nr 03-01/2014 tühistamise materiaalsed eeldused esinesid, ei ole täidetud lepingu tühistamise formaalsed eeldused
  13. kuulise tähtaja minetamise tõttu. Laenulepingute tühistamisavaldus on kostja esindajale esitatud alles 02.08.
  14. Ühtlasi tuleb laenuleping nr 03-01/2014 lugeda 9 osanike poolt heaks kiidetuks
  15. majandusaasta aruande kinnitamisega. Kostja viitas TsÜS § 111 lõikele 1 ja §-le
  17. 03.05.2017 seisukohtades palus kostja jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt jätta hagi läbi vaatamata osas, milles on esitatud laenulepingu nr 0511/2012 täitmise nõue. Kõik laenulepingud sisaldavad vahekohtu kokkulepet. Kohtualluvuse kokkulepe sisaldub kõigi laenulepingute punktides 4.
  18. Laenulepingute pooled on laenulepingute punktides 4.
  19. ja 4.
  20. kokku leppinud, et kõik lepingust tulenevad ja sellega seotud vaidlused tuleb lahendada osapoolte vahel sõbralikult. Kui osapooled ei suuda vaidlusi lahendada, siis tuleb vaidlus esitada Eesti Vabariigi vahekohtule.
  21. Kostja viitas

§ 371

lg 1 punktile 8 ja § 423 lg 1 punktile 6.

§ 717

jj sätestavad eeldused, mille täitumise korral saab lugeda vahekohtu kokkulepe sõlmituks.

§ 717

lg 1 kohaselt on vahekohtu kokkulepe poolte kokkulepe anda vahekohtu lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest või lepinguvälisest suhtest tulenev vaidlus. Sama paragrahvi

  1. lõike kohaselt võib vahekohtu kokkuleppe sõlmida iseseisva kokkuleppena või lepingu osaks oleva eristatava tingimusena. Kooskõlas VÕS § 8 lõikega 2 on vahekohtu kokkulepe pooltele kohustuslik ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
  2. Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Kõik hagi aluseks laenulepingud sisaldavad vahekohtu kokkulepet ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata

§ 423lg 1 p 6 alusel.

Vahekohtu kokkulepe on pooltele kohustuslik.

  1. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 3 563 eurot. Samuti palus kostja hagejalt välja mõista viivise menetluskulude summalt. Kostja menetluskuludeks olid õigusabikulud. Kostja esindaja osutas õigusabi 22 h 20 minuti ulatuses. Kostja õigusabikulud koos käibemaksuga on 3752 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele.
  3. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 05.11.2012 laenulepingu 0511/2012, mille alusel pidi hageja andma kostjale laenu summas 123 000 eurot, kuid kandis tegelikult kostjale üle 233 000 eurot, millest kostja tagastas 110 000 eurot; 2) hageja ja kostja sõlmisid 10.03.2014 laenulepingu nr 03-01/2014, mille alusel kandis hageja kostjale laenuna üle 80 000 eurot; 3) hageja ja kostja sõlmisid 16.03.2015 laenulepingu nr 1603/2015, mille alusel kandis hageja kostjale laenuna üle 50 000 eurot; 4) hageja ja kostja sõlmisid 08.04.2015 laenulepingu nr 0804/2015, mille alusel kandis hageja kostjale laenuna üle 42 000 eurot; 5) kokku andis hageja kostjale laenulepingute nr 03-01/2014, 1603/2015 ja 0804/2015 alusel üle 172 000 eurot, millest kostja tagastas hagejale 5 000 eurot; 6) hageja esindajana allkirjastas lepingud Olga Kozlovskaja ja kostja esindajana Aleksandra Sentšik, kes on Olga Kozlovskaja tütar; 7) Olga Kozlovskaja tütred Aleksandra Sentšik ning Valeria Tomskaja on kostja ainsad osanikud; 10 8) 29.07.2016 esitas hageja kostjale laenulepingute nr 03-01/2014, 1603/2015 ja 0804/2015 tühistamise avalduse, mille kostja sai kätte; 9) 10.02.2017 avaldusega ütles hageja laenulepingu nr 0511/2012 üles ning kostja sai ülesütlemise avalduse kätte.
  4. Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal oli õigus kolm laenulepingut tühistada ning ühe laenulepingu üles öelda, millest tulenevalt on hagejal kostja vastu laenude põhisummadest tulenev põhinõue, intressi ja viivise nõue.
  5. Kostja esitas kohtule menetluse käigus 03.05.2017 taotluse jätta hagi tervikuna läbi vaatamata või alternatiivselt jätta läbi vaatamata laenulepingu nr 0511/2012 alusel esitatud nõue. Kostja viitas, et kõik hageja nõude aluseks olevad laenulepingud sisaldavad vahekohtu kokkulepet punktides 4.3, mistõttu hagi tuleb jätta läbi vaatamata

§ 423lg 1 p 6 alusel.

Vahekohtu kokkulepe on pooltele kohustuslik.

  1. Hageja vaidles taotlusele vastu ja leidis, et see on esitatud hilinemisega. Kostja ei vaidlustanud kohtualluvust hagile vastamisel ega 05.04.2017 eelistungil. Kostja on seetõttu kaotanud õiguse vaidlustada kohtualluvust. Kostja ei ole esile toonud mõjuvat põhjust taotlusega hilinemisel ja taotluse menetlemine tooks kaasa asja lahendamise venimise. Lisaks ei ole laenulepingute punktides 4.
  2. toodud vahekohtu kokkulepe selge, sest sellest ei nähtu, millist vahekohut on silmas peetud. Lepingutes on kasutatud mitmuse vormi. Kolm laenulepingut on hageja kehtivalt tühistanud, mistõttu nende osas ei ole kehtiv ka vahekohtu kokkulepe.
  3. Kohus nõustub hageja väidetega ja leiab, et kostja taotlus hagi osaliselt või tervikuna läbivaamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata.

§ 71

sätestab, et seaduses ettenähtud juhtudel ja korras võivad pooled sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe. Kohtualluvuse kokkulepe on kokkulepe lahendada vaidlus kindlas kohtus. 55. Kohus nõustub hageja väidetega, et juhul, kui kõik neli laenulepingut oleksid kehtivad ning kui kostja oleks esitanud kohtualluvust puudutava vastuväite tähtaegselt, ei nähtuks laenulepingute punktidest 4.3, millist vahekohut pooled on silmas pidanud. Seetõttu ei saa järeldada, et pooled oleksid sõlminud

§ 71

nõuetele vastava kokkuleppe ehk kokkuleppe lahendada vaidlus mõnes kindlas kohtus.

  1. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 10.03.2014 sõlmis hageja kostjaga laenulepingu nr 0301/2014 (toimiku
  2. kd, lk 18-19, tõlge eesti keelde, lk 20-21). Lepingu punkt 4.
  3. nägi ette, et kui pooled ei suuda vaidlusi lahendada, tuleb juhtum esitada Eesti Vabariigi vahekohtule. Lepingu inglise keelses tekstis on tegelikult kasutatud mitmust väljendis „arbitration courts“. Seega ei saa lepingust järeldada, millist vahekohut pooled silmas pidasid. Viidatud on üldiselt vahekohtutele. Milline oli poolte ühine tahe vahekohtu kokkuleppe sõlmimisel ja millist konkreetset vahekohut pooled silmas pidasid, ei ole välja toonud ning tõendanud ka kostja.
  4. Hageja ja kostja sõlmisid 16.03.2015 eelviidatud laenulepinguga analoogilistel tingimustel inglisekeelse laenulepingu nr 1603/2015 (toimiku
  5. kd, lk 22-23, tõlge eesti keelde, lk 24-25). Analoogiliselt laenulepinguga nr 03-01/2014 nägi antud lepingu punkt 4.
  6. ette, et vaidluse korral tuleb juhtum esitada Eesti vabariigi arbitraažikohtutele. 08.04.2015 sõlmisid hageja ja kostja eelviidatud lepingutega analoogilistel tingimustel laenulepingu nr 0804/2015 (toimiku lk 26-27, tõlge eesti keelde lk 28-29). Analoogiliselt laenulepinguga nr 03-01/2014 nägi ka antud lepingu punkt 4.
  7. ette, et vaidluse korral tuleb juhtum esitada Eesti vabariigi arbitraažikohtutele. Lisaks sõlmisid hageja ja kostja 05.11.2012 laenulepingu nr 0511/2012 (toimiku
  8. kd, lk 129, tõlge eesti keelde, lk 130), mille alusel andis hageja kostjale laenu 123 000 eurot. Vaidlused tuli laenulepingu punkti 4.3 kohaselt samuti lahendada Eesti Vabariigi vahekohtutes. 11
  9. Eelviidatud tõendite alusel nõustub kohus hagejaga, et kõigis laenulepingutes puudus selge vahekohtu kokkulepe ning nendest ei ole võimalik järeldada, millisesse kohtusse peaksid pooled vaidluse lahendamiseks pöörduma. Riigikohus on leidnud, et kokkulepe vaidluse üleandmise kohta arbitraažikohtule peab olema selge, sest sellega jätab pool end ilma võimalusest pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse (RK TKm 3-2-1-38-02, p 8).
  10. Samuti nõustub kohus hageja väitega, et kuivõrd hageja oli kolme laenulepingu ehk laenulepingute nr 03/01/2014, nr 1603/2015 ja nr 03-01/2014 suhtes esitanud tühistamise avalduse, muutusid kolm laenulepingut tühisteks ning lepingutel tervikuna ei olnud TsÜS § 84 lg 1 alusel algusest peale tagajärgi. Kostja vastuväidetele seoses tühistamise avaldusega vastab kohus käesolevas lahendis täiendavalt. Kuivõrd kolm laenulepingut olid hageja poolt tühistatud, oli nende osas tühine vahekohtu kokkulepe.
  11. Kohus nõustub hageja väitega, et kostja esitas kõigi laenulepingute osas, sealhulgas laenulepingu nr 0511/2012 osas, mida hageja ei tühistanud, kohtualluvuse vastuväite hilinemisega. Vaidlus puudub selle üle, et kostja ei vaidlustanud kohtualluvust vastuses hagile ega kohtu 05.04.2017 eelistungil.

§ 105

sätestab selgelt, et maakohus võib asja kohtualluvuse järgi lahendada nii rahvusvaheliselt kui Eesti kohtute seas, kui kostja vastab hagile ega vaidlusta vastuses kohtualluvust, samuti juhul, kui kostja ei vasta hagile, kuid osaleb kohtuistungil kohtualluvust vaidlustamata. Seega on maakohtul antud juhul olemas pädevus vaidluse lahendamiseks ning kostja oleks pidanud vaidlustama kohtualluvust esimeses vastuses hagile.

§ 394

lg 2 punkti 1 kohaselt peab kostja vastuses hagile koheselt teatama, kas tal on vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis või on alust jätta hagi läbi vaatamata. Kostja ei viidanud kohtualluvuse küsimusele vastuses hagiavaldusele ega 05.04.2017 toimunud eelistungil. Antud eelistungil andis kohus kostjale täiendavalt aega vastata hageja nõude täiendusele kuni 02.05.2017. Kostja esitas vastuse 03.05.2017 ning viitas selles esimest korda kohtualluvuse küsimusele. 61.

§ 329

lõikest 1 tuleneb, et menetlusosaliselt peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada.

§ 331

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või

§-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. 62. Antud juhul ei ole kostja esile toonud ega tõendanud ühegi mõjuva põhjuse olemasolu, mille tõttu ta ei saanud kohtualluvust vaidlustada tähtaegselt. Riigikohus on leidnud, et kohtualluvust puudutavad vastuväited tuleb üldjuhul välja tuua kohtule esitatavas esimeses menetlusdokumendis, sest vastasel juhul kaotab menetlusosaline õiguse sellisele vastuväitele tugineda

§ 331lg 1 kohaselt (RK TKm 3-2-1-4-17, p 14).

Kostja ei viidanud kohtualluvuse küsimusele esimeses vastuses hagile ega sellele järgnenud eelistungil. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja taotlus jätta hagi tervikuna või alternatiivselt ühe laenulepingu osas läbi vaatamata tuleb jätta rahuldamata, sest taotluse esitamise ajaks on kostja minetanud õiguse vaidlustada kohtualluvust. Lisaks on hageja kolm laenulepingut kehtivalt tühistanud, mistõttu on nende osas kohtualluvuse kokkulepe tühine. Kohtualluvuse kokkulepe laenulepingus nr 0511/2012 on sisult ebaselge ega võimalda tuvastada, millise kohtu alluvusse on pooled väidetavalt soovinud vaidlust anda.

  1. Kuivõrd kostja taotlus jätta hagi läbi vaatamata ei kuulu rahuldamisele, lahendab kohus 12 vaidluse sisuliselt. Hageja palus kostjalt välja mõista esmalt kolme tühistatud laenulepingu alusel põhivõlgnevuse 167 000 eurot ning sissenõutavaks muutunud ja sissenõutavaks muutuva viivise 1903,34 eurot, samuti intressi 231,58 eurot. Kokku palus hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud nõudena välja mõista 169 134,92 eurot. 29.03.2017 suurendas hageja oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista täiendava põhinõudena 123 000 eurot, intressina 24 017,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 916,60 eurot. Kokku palus hageja nõude suurendamise avalduses mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud nõudena välja 169 134,92 eurot + 147 934,53 eurot = 317 069,45 eurot.
  2. Hageja selgitas, et tal tekkis
  3. veebruaris kahtlus, et senine juhatuse liige Olga Kozlovskaja on rikkunud lojaalsus- ja hoolsuskohustust. Laenulepingutest sai hageja teada
  4. aasta märtsis. Hageja kutsus juhatuse liikme tagasi ning palus asjatundjal hinnata nelja vaidlusalust lepingut. Asjatundja leidis 20.07.2016 arvamuses, et laenulepingud ei ole sõlmitud turutingimustel ning on hagejale kahjulikud, mistõttu tühistas hageja 29.07.2016 avaldusega kolm laenulepingut ning nõudis makstud raha tagasi hiljemalt 15.08.
  5. Olga Kozlovskaja rikkus juhatuse liikme kohustusi, sest laenulepingud olid tagamata ega olnud sõlmitud turutingimustel. Laenu saajat esindas tema tütar ning tema mõlemad tütred olid kostja osanikena laenust kasu saajad. Seetõttu kostja teadis või pidi teadma, et Olga Kozlovskaja rikkus juhatuse liikme kohustusi.
  6. Hageja esitas tühistamisavalduse tähtaegselt, sest laenulepingute kahjulikkus selgus asjatundja arvamusest.
  7. aasta majandusaasta aruannet ei ole hageja osanik heaks kiitnud ning sellest ei nähtu, kellele ja millistel tingimustel on laenu antud. Ebaõige on kostja väide, et laen väljastati hoone rekonstrueerimise finantseerimiseks, mida hageja pidi hakkama üüripinnana kasutama. Hagejal puudus selleks vajadus ning hageja äriruumid asuvad Tallinnas, Vinkli 13, mitte kostja viidatud asukohas. Äriruumide rekonstrueerimiseks ei oleks hageja pidanud tegema suuremahulist ja ebasoodsatel tingimustel investeeringut. Lisaks renoveeris kostja maja tegelikult elamuks. Hageja ei vajanud äritegevuses ruume nimelt J. Vilmsi 31 majas.
  8. Kostjaga 05.11.2012 sõlmitud laenulepingu ütles hageja 10.02.2017 üles, sest kostja kasutas laenu sihtotstarbega vastuolus olevalt. Vastavalt laenulepingu punktile 1.5 pidi kostja kasutama laenu aadressil Vilmsi 31/2, Tallinn asuva kinnisvara rekonstrueerimiseks kontoriruumide väljaehitamise otstarbel. Tegelikkuses ei renoveerinud ruume mitte kontoriruumideks, vaid eksklusiivseks eramuks.
  9. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et Olga Kozlovskaja ei ole rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust, sest laen väljastati J. Vilmsi 31 asuva hoone rekonstrueerimise finantseerimiseks, mida hageja pidi hakkama kasutama üüripinnana sõlmitava üürilepingu alusel. Hageja seniste, Tallinnas aadressil Pirita tee 20p-232 äriruumide üürileping lõppes 29.02.2016, mille järgselt sooviti kolida J. Vilmsi tänaval asuvatesse renoveeritud äriruumidesse. Seega hagejal oli selge majanduslik huvi laenulepingute sõlmimise vastu. Asjaolust, et hageja esindaja ja kostja esindaja on perekonnaliikmed, ei saa tuletada kostja esindaja teadmist selle kohta, et hageja juhatuse liige Olga Kozlovskaja rikkus oma kohustusi. Kostja pidas paljasõnaliseks hageja väidet, et kostja ei oleks sellistel tingimustel mujalt laenu saanud, kuid möönis 05.04.2017 istungil, et krediidiasutustelt ei oleks kostja samaväärsetel tingimustel laenu saanud. Lisaks väitis kostja, et tühistamise avaldus on esitatud hilinemisega, sest hageja sai laenulepingutest teada
  10. aasta majandusaasta aruandest, mille kinnitamisega kiitis hageja tehingu heaks.
  11. Harju Maakohtu 05.04.2017 eelistungil (toimiku
  12. kd, lk 143-145) selgitas kohus kostjale vastuväidete põhistamise ja tõendamise koormust. Kohus selgitas kostjale, et kui kostja väiteil oli tegemist tavatingimustel sõlmitud lepinguga, tuleb kostjal seda tõendada. Kostja esindaja möönis, et krediidiasutustest ei oleks kostja ilmselt laenu saanud. Kohus selgitas kostjale, et kui 13 laene kasutati tegelikult elamu renoveerimiseks, ei ole kostja vastuväited hagile usutavad. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid hagile täiendavalt ei tõendanud ega põhistanud.
  13. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 115 lg 1 kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus.
  14. TsÜS § 131 lg 1 näeb ette, et esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi.
  15. Esindatav ei või TsÜS § 131 lg 2 p 2 kohaselt tehingut tühistada, kui ta ei tühistanud tehingut mõistliku aja jooksul pärast seda, kui esindaja oli talle teatanud asjaoludest, mis annavad õiguse tehing vastavalt TsÜS § 131 lõikele 1 tühistada. TsÜS § 131 lõikest 3 tuleneb, et esindatav võib tehingu vastavalt TsÜS § 131 lõike 1 tühistada kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada asjaoludest, mis annavad õiguse tehing vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 tühistada. Tehingut ei või tühistada pärast kolme aasta möödumist tehingu tegemisest.
  16. TsÜS § 131 kohaldatakse ka juhul, kui teise isiku esindajana tegutsev isik tegutseb esindatava nimel tehingu tegemisel küll esindusõiguse piires, kuid rikub tehingu tegemisega oma sisesuhtest tulenevaid kohustusi esindatava ees. Sisesuhtest tuleneva kohustuse rikkumine on selliste kohustuste rikkumine, mis määravad, milliseid tehinguid, millisel viisil ja millistel tingimustel esindaja sõlmida võib. Oluline on lojaalsuskohustus esindatava ees ehk kohustus tegutseda oma kohustute täitmisel esindatava huvides parima kasuga ning vältida huvide konflikti. Tehingu tühistamise õiguse tekkimine TsÜS § 131 lõike 1 alusel eeldab, et tehingu teine pool teadis või pidi tehingu tegemise ajal esindaja kohustuste rikkumisest teadma.
  17. Riigikohus on leidnud, et TsÜS § 131 kohaldub äriühingu juhtorgani liikme tehtud tehingutele. TsÜS § 131 reguleerib olukorda, kus esindaja (seaduslik või lepinguline esindaja) teeb tehingu, mis on vastuolus esindatava huvidega ja tehingu teine pool teab või peab teadma, et tehing on esindatava huvidega vastuolus (RK TKm 3-2-1-110-15, p 11). Äriühingu sisesuhtes toimunud rikkumised saavad omada tähendust ka ühingust väljapoole ja mõjutada kolmandate isikutega sõlmitud tehingute kehtivust, kui tehing tehakse vastuolus esindatava huvidega ja kolmas isik on rikkumise suhtes pahauskne, st teab või peab rikkumisest teadma (RK TKm 3-21-110-15, p 12).
  18. Tühise tehingu alusel saadu tagastamisel kohaldub TsÜS § 1028, mille lõige 1 näeb ette, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1032 lg 1 sätestab, et VÕS § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist.
  19. Riigikohus on märkinud, et kui maakohus leiab, et hagi tuleks rahuldada VÕS § 1028 lg 1 alusel, peab ta kostjalt hageja kasuks välja mõistma hageja makstud rahasumma VÕS § 1032 lg 1 esimese lause järgi. Hagejal on õigus nõuda kostjalt seaduses sätestatud suuruses intressi VÕS 14 § 1035 lg 3 p 2 järgi alates ajast, mil kostja sai teada või pidi teada saama asjaoludest, mis annavad alusel aluselt saadud raha väljamõistmiseks. Intressi nõue VÕS § 1035 lg 3 p 2 järgi ei muutu sissenõutavaks enne, kui on muutunud sissenõutavaks alusetust rikastumisest tulenev põhinõue (RK TKo 3-2-1-106-13, p 26).
  20. VÕS § 1033 kohaselt ei pea saaja ei pea saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustumise tõttu või muul põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. VÕS § 1035 lg 1 järgi ei kohaldata VÕS §-s 1033 sätestatut juhul, kui saaja üleandmise ajal teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad aluse saadu tagasinõudmiseks vastavalt VÕS
  21. peatükis sätestatule. Lisaks peab VÕS § 1035 lg 3 p 2 kohaselt saaja VÕS § 1035 lõikes 1 nimetatud juhul maksma saadud raha eest intressi seadusega sätestatud suuruses. Seega tuleneb antud sättest, et raha saaja on pahauskne ning teab või vähemalt peab teadma raha saamisel asjaoludest, mis annavad aluse saadu tagasinõudmiseks, tuleb tal tasuda intressi.
  22. Kohtule esitatud äriregistri väljavõttest (toimiku
  23. kd, lk 13-15) nähtub, et hageja (kuni 14.06.2016 ärinimega OÜ Daxin Baltic) põhiliseks tegevusalaks on kütuste, maakide, metallide ja tööstuskemikaalide vahendamine. Hageja ainsaks juhatuse liikmeks oli 05.10.2009 kuni 29.02.2016 Olga Kozlovskaja. Kostja OÜ Vakhold (äriregistri väljavõte toimiku
  24. kd, lk 16-17) osanikeks on Aleksandra Sentšik ja Valeria Tomskaja, kes on ka kostja juhatuse liikmed. Rahvastikuregistri vastuse kohaselt (toimiku
  25. kd, lk 36-38) on Aleksandra Sentšik ja Valeria Tomskaja Olga Kozlovskaja tütred. Lisaks nähtub hageja esitatud tõenditest, et Aleksandra Sentšik (endise nimega Aleksandra Kozlovskaja) oli hageja töötaja alates 01.10.2010 kuni 20.09.2013 (toimiku
  26. kd, lk 90-97). Seega võib eelviidatud tõenditest järeldada, et hageja igapäevaseks tegevuseks ei olnud laenude andmine. Antud asjaolu pidi olema vaieldamatult teada ka kostjale, kelle osanik ja juhatuse liige Aleksandra Sentšik oli varasem hageja töötaja.
  27. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 10.03.2014 sõlmis hageja kostjaga laenulepingu nr 0301/2014 (toimiku
  28. kd, lk 18-19, tõlge eesti keelde, lk 20-21). Hageja esindajana allkirjastas lepingu Olga Kozlovskaja ja kostja esindajana Aleksandra Sentšik. Laenulepingu punkti 1.
  29. alusel pidi hageja andma kostjale laenu summas 80 000 eurot. Kostja pidi laenu kasutamise eest tasuma intressi 2% aastas vastavalt lepingu punktile 1.
  30. Intress tuli lepingu punkti 1.
  31. järgi maksta tagasimaksmise päeval koos laenu summaga. Lepingu punkti 1.
  32. kohaselt oli laen antud Vilmsi 31/2 asuva kinnisvara rekonstrueerimiseks kontoriruumidena kasutamiseks. Laen tuli lepingu punkti 2.
  33. kohaselt tagastada täielikult 10.03.
  34. Leping ei näinud kostjale ette viivise tasumise kohustust. Lepingus ei olnud viidatud, et laenu saamisel oleks kostja andnud hagejale mõne tagatise.
  35. Hageja ja kostja sõlmisid 16.03.2015 eelviidatud laenulepinguga analoogilistel tingimustel inglisekeelse laenulepingu nr 1603/2015 (toimiku
  36. kd, lk 22-23, tõlge eesti keelde, lk 24-25). Laenulepingu oli taas hageja esindajana allkirjastanud Olga Kozlovskaja ja kostja esindajana Aleksandra Sentšik. Laenulepingu punkti 1.
  37. alusel andis hageja kostjale laenu summas 50 000 eurot. Laenult tuli tasuda intressi 2% aastas (laenulepingu punkt 1.2) ning laen tuli tagastada 16.03.2020 (lepingu punkt 2.3.). Lepingu punkti 1.
  38. kohaselt oli laen antud Vilmsi 31/2 kinnisvara rekonstrueerimiseks kontoriruumidena kasutamiseks.
  39. 08.04.2015 sõlmisid hageja ja kostja eelviidatud lepingutega analoogilistel tingimustel laenulepingu nr 0804/2015 (toimiku lk 26-27, tõlge eesti keelde lk 28-29). Laenulepingu oli taas hageja esindajana allkirjastanud Olga Kozlovskaja ja kostja esindajana Aleksandra Sentšik. Laenulepingu punkti 1.
  40. alusel andis hageja kostjale laenu summas 42 000 eurot. Laenult tuli tasuda intressi 2% aastas (laenulepingu punkt 1.2) ning laen tuli tagastada 08.04.2020 (lepingu punkt 2.3.). Lepingu punkti 1.
  41. kohaselt oli laen antud Vilmsi 31/2 kinnisvara rekonstrueerimiseks kontoriruumidena kasutamiseks. 15
  42. Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtub, et 10.03.2014 kandis hageja kostjale üle 80 000 eurot (toimiku
  43. kd, lk 30), 17.03.2015 50 000 eurot (toimiku
  44. kd, lk 31), 08.04.2015 10 000 eurot (toimiku
  45. kd, lk 32), 29.07.2015 10 000 eurot, 04.08.2015 5000 eurot, 19.08.2015 7000 eurot (maksekorraldused toimiku
  46. kd, lk 33) ja 01.10.2015 kandis hageja kostjale üle 10 000 eurot (toimiku
  47. kd, lk 34). 29.07.2015 maksis kostja hagejale tagasi 5000 eurot (toimiku
  48. kd, lk 35). Iseenesest puudub poolte vahel vaidlus laenulepingute alusel kostjale üle kantud summade suuruse üle.
  49. Urmas Võimre eksperdiarvamusest laenulepingute nr 0511/2012, 03-01/2014, 0804/2015 ja 1603/2015 turutingimustele vastavuse kohta (koos lisadega toimiku
  50. kd, lk 39-191) nähtub, et eksperdi hinnangul puudus kõigil laenulepingutel tagatis. Eksperdiarvamuse kohaselt võimaldanuks turutingimustel tagatise olemasolu pakkuda madalamat intressi. Kolme eksperdile hindamiseks esitatud laenulepingu intressimäär 2% oli aga isegi alla tagatud laenudele kohalduva keskmise turuintressi määra. Laenulepingu nr 0511/2012 intressi määr oli küll 4,5%, kuid eksperdi hinnangul ükski krediidiasutus ilma tagatiseta laenu puhul sellist intressi määra ei kohaldaks. Kokkuvõttes leidis ekspert, et kõikide talle esitatud laenulepingute intressimäärad olid madalamad turutingimustel sõlmitavate laenulepingute intressimääradest.
  51. Ekspert leidis, et talle esitatud laenulepingud olid väga üldsõnalised. Lisaks tagatistele puudusid lepingutes tagasimaksegraafikud ja muud laenu saaja kohustused, mis oleksid olnud suunatud teabe esitamisele laenu saaja varalise seisundi kohta. Laenulepingus ei olnud märgitud, millistel alustel võib laenulepinguid üles öelda. Laenu saaja kanti äriregistrisse 01.09.2011 ning esimene laenuleping sõlmiti 05.11.2012, mil laenu saaja ei olnud esitanud veel ühtegi majandusaasta aruannet. Kokkuvõttes leidis ekspert, et laenulepingud ei sisalda turutingimustel sõlmitavale laenulepingule omaseid tingimusi.
  52. Ekspert hindas ühtlasi laenu andja OÜ Daxin Baltic 2012 kuni 2014 majandusaasta aruannetes toodud tulemusi ja leidis, et viidatud aastatel oli laenuandja maksevõime kordaja nõrk, mis tähendab, et laenuandja enda võime täita lühiajalisi kohustusi oli raskendatud.
  53. aastal oli laenuandja müügitulu märkimisväärselt vähenenud, kuid sellele vaatamata sõlmiti 16.03.2015 laenuleping, millega anti turutingimustest soodsamalt laenu. Kokkuvõttes leidis ekspert, et laenuandja majandusnäitajaid arvestades oli laenude andmine põhjendamatu ning kahjulik. Laenuandja võttis laenu andmisega täiendava maksuriski, sest laenusaaja oli laenuandjaga seotud isik.
  54. Laenu saaja osas leidis ekspert, et antud äriühingu äritegevuse rahavood olid 2012 kuni 2014 majandusaasta aruannete kohaselt igal aastal negatiivsed. Turutingimustel ei anta eksperthinnangu kohaselt laenu äriühingule, millel puuduvad laenu tagasimaksmiseks äritegevusest tulenevad rahavood. Kuna rahavood olid negatiivsed, tekkis küsimus laenude tagasimaksmise võimekusest. Laenusaajale kuuluv kinnisasi J. Vilmsi 31, mille renoveerimiseks laenud võeti, ei kuulunud kahe esimese laenu andmise ajal laenusaajale ning seda ei kasutatud laenude tagatiseks. Kasutusele ei võetud täiendavaid riskide maandamise võimalusi, näiteks käendusi. 25.04.2016 koormati kinnisasi hüpoteegiga kolmanda isiku kasuks, mis tõi eksperdi hinnangul kaasa olukorra, kus laenuandja nõuet ei ole võimalik rahuldada kinnisasja arvelt.
  55. Kohus leiab, et eksperthinnangust nähtuvalt oli kolme vaidlusaluse laenulepingu sõlmimine hagejale selgelt kahjulik. Laenulepinguid ei sõlmitud turutingimustel ning laenude andmine kostjale toimus erakordselt soodsatel tingimustel ilma tagatisteta ja ilma selleta, et hageja oleks mistahes viisil taganud laenu andmisest tulenevaid riske. Laenude andmine ei olnud hageja igapäevaseks majandustegevuseks. Lisaks oli laenulepingute sõlmimise ajal hageja kui laenu andja maksevõime kordaja nõrk ning tal endal oli raskusi lühiajaliste kohustuste täitmisega. Seetõttu leiab kohus, et eelviidatud kolme laenulepingu sõlmimisel rikkus hageja juhatuse liige 16 Olga Kozlovskaja oma juhatuse liikme kohustusi ja sõlmis laenulepingud, kuigi need olid vastuolus hageja huvidega. Kohus leiab, et laenulepingute sõlmimisest vastuolus hageja huvidega pidi kostja olema teadlik, sest hageja ja kostja juhatuse liikmed olid lähisugulased. Lisaks ei oleks kostja saanud turutingimustel üheltki laenuandjalt analoogilistel tingimustel ja ilma tagatise andmiseta laenu. Kostjale oli teada, et laenude andmine ei olnud hageja tavapäraseks majandustegevuseks. Laenude andmine ebatavaliselt soodsatel tingimustel ja ilma tagatisi nõudmata olukorras, kus laenu andja ja laenu saaja juhatuse liikmed on lähisugulased, annab kohtule aluse tuvastada, et kostja pidi olema teadlik, et lepinguid sõlmides rikkus Olga Kozlovskaja oma kohustusi hageja kui äriühingu ees.
  56. TsÜS §-st 35 ja ÄS § 187 lõikest 1 tulenevalt oleks Olga Kozlovskaja pidanud hageja juhatuse liikmena täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. TsÜS § 35 kohaselt oleks ta juhatuse liikmena pidanud olema lojaalne hagejale. Hagejale ilmselgelt kahjulike tingimustega laenulepingute sõlmimisel oma tütardele kuuluva ja tütarde poolt juhitava äriühinguga rikkus Olga Kozlovskaja hoolsus- ja lojaalsuskohustust, sest sõlmitud tingimustel laenulepingutes ei olnud poolte õigused ja kohustused tasakaalus. Laenulepingud olid sõlmitud kostja huvides ja kostjat eelistades. Kuna kostjal ei oleks olnud võimalik turutingimustel tõenäoliselt kas laenu üldse saada või saada laene analoogilistel tingimustel, pidi kostjale olema teada, et kostja juhatuse liikmete lähisugulasest isik ei saanud sõlmida laenulepinguid hageja huvides ja hagejale lojaalselt.
  57. Asjas kogutud tõendite pinnalt ei nõustu kohus kostja väidetega, et laenulepingute sõlmimine toimus hageja huvides, sest hageja seniste äriruumide üürileping lõppes 29.02.2016, misjärel soovis hageja kolida J. Vilmsi tänaval ja kostjale antud laenude eest renoveeritud äriruumidesse. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja oma väiteid tõendanud. Kostja ei ole tõendanud hageja äriruumide üürilepingu lõppemist ja vajadust asuda kasutama nimelt J. Vilmsi tänava asuvaid ning kostja poolt renoveeritavaid äriruume. Kostja ei ole poolte vahel vastavate kokkulepete olemasolu ühegi tõendiga tõendanud. Lisaks nähtub Internetiportaalis ww.kv.ee avaldatud müügikuulutustest (toimiku
  58. kd, lk 195-199 ja
  59. kd, lk 117-121), et saadud laenu eest renoveeritud J. Vilmsi 31 näol on tegemist elumajaga, mitte äriruumidega. Seega ei kasutatud laene hagejale vajalike äriruumide renoveerimiseks. Muid väiteid või tõendeid, milliste kohaselt oleks laenulepingute sõlmimine olnud kooskõlas hageja huvidega, kostja ei esitanud.
  60. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas kostjale 29.07.2016 tühistamisavalduse (toimiku
  61. kd, lk 192-193), milles ta teatas laenulepingute nr 03-01/2014, 1603/2015 ja 0804/2015 tühistamisest TsÜS § 131 lg 1 alusel. Hageja avaldas tühistamisavalduses, et kõik kolm laenulepingut olid tema huve kahjustavad ning turutingimustel ei oleks mõistlik ettevõtja kostjale ilma tagatiseta laenu andnud. Lepinguid sõlmides rikkus hageja esindaja Olga Kozlovskaja hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning kostja pidi teadma, et Olga Kozlovskaja rikub juhatuse liikme kohustusi, sest kostja osanikud ja juhatuse liige olid Olga Kozlovskaja tütred. Hageja palus kostjal laenulepingute alusel üle antud 172 000 eurot tagastada hiljemalt 15.08.
  62. Tühistamisavaldus toimetati kostjale kätte 02.08.2016 (toimiku
  63. kd, lk 194). Seega täitis hageja kõik formaalsed eeldused selleks, et tehinguid tühistada.
  64. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja hilines tehingute tühistamisavalduse esitamisega. Hageja on põhistanud tühistamisavalduse esitamist 29.07.2016 sellega, et tal tekkis alles
  65. veebruaris kahtlus Olga Kozlovskaja poolt juhatuse lojaalsus- ja hoolsuskohustuse rikkumise osas ning laenulepingute hageja huvidele mittevastavusest sai hageja teada alles 20.07.2016 koostatud asjatundja arvamusest. Kostja ei ole kohtu selgitustele välja toonud asjaolusid või tõendeid, millest nähtuvalt oleks hageja olnud teadlik sõlmitud laenulepingute laenu andja huvidele mittevastavusest oluliselt varem.
  66. Kostja väitis, et hageja andis laenulepingutele heakskiidu siis, kui ta kiitis heaks hageja kui 17 äriühingu majandusaasta aruanded, kuid kohus selle väitega ei nõustu. Kostja esitas kohtule hageja
  67. aasta majandusaasta aruande (toimiku
  68. kd, lk 45-75), mille on allkirjastanud hageja esindajana ainult Olga Kozlovskaja ise. Aruande rahavoogude aruandes on märgitud, et hageja andis
  69. aastal laenu 419 000 eurot ja
  70. aastal 160 000 eurot. Samas ei ole võimalik majandusaasta aruandest järeldada, kellele on laenud antud, millistel tingimustel ja kas laenudel on ka tagatised. Kohus ei nõustu kostja väitega, et majandusaasta aruande kinnitamisega kiideti heaks Olga Kozlovskaja sõlmitud laenulepingud kostjaga. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja osanikud oleksid majandusaasta aruande kinnitanud. Ainuüksi majandusaasta aruande pinnalt ei saanud hageja osanik või osanikud teha järeldusi selle kohta, kellega on laenulepingud sõlmitud ning millistel tingimustel.
  71. Hageja esitas omakorda kohtule ainuosaniku Daxin Northern Europe Holdings Ltd seadusliku esindaja kinnituse, et viimane ei ole kunagi kinnitanud hageja
  72. aasta majandusaasta aruannet (toimiku
  73. kd, lk 99, tõlge eesti keelde, lk 100). Seega on kostja väited majandusaasta aruande kinnitamisega laenulepingute heaks kiitmise kohta alusetud.
  74. Kostja esitas hagejale 02.02.2016 võõrkeelse arve summas 55900 eurot ehituskulude, renditasu ja renditasu deposiidi eest (toimiku
  75. kd, lk 98). Samuti esitas hageja kohtule prokuratuuri teate kriminaalmenetluse alustamise kohta (toimiku
  76. kd, lk 89), kuid e-kirjast ei saa järeldada, milliste asjaolude pinnalt ja mille kohta kriminaalmenetlust alustati. Kostja ei ole põhistanud, kuidas peaksid esitatud tõendid välistama hageja nõude rahuldamise kostja vastu. Kostja ei ole esitanud hageja nõude osas menetluslikku tasaarvestuse avaldust. Ühtlasi leiab kohus, et ainuüksi kostja arve ei tõenda, et hageja ja kostja vahel oleks olnud sõlmitud mistahes äriruumide rentimise kokkulepe või et hageja oleks olnud kohustatud hüvitama kostjale ehituskulud arvel märgitud ulatuses. Seega ei ole kostja esitanud hageja nõudele muid sisulisi vastuväiteid.
  77. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja alusetult saadu tagastamise nõue kostja vastu tulenevalt sellest, et hageja on TsÜS § 131 lg 1 alusel tühistanud laenulepingud nr 03-01/2014, 1603/2015 ja 0804/2015, kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb alusetult saaduna välja mõista laenulepingute nr 03-01/2014, 1603/2015 ja 0804/2015 alusel 167 000 eurot. Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka intressinõue VÕS § 1035 lg 3 p 2 alusel. Kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et kostja pidi teadma asjaoludest, mis andsid aluse tehingute tühistamiseks ja sellest tulenevalt alusetult saadu tagastamise nõude esitamiseks. Intressina tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 231,58 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis seadusjärgses määras alates 16.08.2016, mis kuni hagi esitamise päevani oli muutunud sissenõutavaks summas 1903,34 eurot. Hageja viivise ja intressi arvestusele kostja eraldiseisvaid vastuväiteid ei esitanud.

§ 367

alusel tuleb kostjalt välja mõista edaspidi sissenõutavaks muutuv viivis alates hagi esitamise päevast 07.10.2016 põhinõude summalt 167 000 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.

  1. Menetluse käigus esitas hageja kostja vastu täiendava nõude laenulepingu nr 0511/2012 alusel. Hageja leidis, et ta on antud laenulepingu kehtivalt üles öelnud, mistõttu ta palus kostjalt välja mõista seni tagastamata laenu põhisumma 123 000 eurot ja intressi summas 24 017,93 eurot, mida kostja oleks pidanud tasuma kuni laenu tagastamise tähtaja saabumiseni 23.02.
  2. Alates 24.02.2017 kuni täiendava nõude esitamise ajani 29.03.2017 palus hageja kostjalt välja mõista seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivise summas 916,60 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise alates 30.03.2017 põhinõude summalt 123 000 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Nõude esitamisel tõi hageja ühtlasi välja, et laenulepingu nr 0511/2012 andis hageja kostjale laenu kokku summas 233 000 eurot, millest kostja tagastas 110 000 eurot. Kostja eraldiseisvaid vastuväiteid antud hageja nõudele ei esitanud. 18
  3. VÕS § 399 lg 1 p 3 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenusaaja rikub kohustust kasutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et lisaks teistele laenulepingutele sõlmisid hageja ja kostja 05.11.2012 laenulepingu nr 0511/2012 (toimiku
  4. kd, lk 129, tõlge eesti keelde, lk 130). Lepingu alusel pidi hageja andma kostjale laenu 123 000 eurot. Lepingu punkti 1.5 kohaselt oli laenu eesmärgiks Vilmsi 31 kinnisvara rekonstrueerimine kontoriruumidena kasutamiseks. Laen tuli tagasi maksta 05.11.2017 ning erinevalt teistest laenulepingutest oli antud laenu intressiks lepingu punkti 1.2 kohaselt 4,5% aastas. Tagatised laenul puudusid.
  5. Kohtule esitatud maksekorraldustest (toimiku
  6. kd, lk 131-135) nähtub, et hageja kandis kostjale laenulepingu alusel 06.11.2012 üle 35 000 eurot, 19.11.2012 10 000 eurot, 20.11.2012 30 000 eurot, 29.11.2012 10 000 eurot, 27.12.2012 25 000 eurot, 05.02.2013 5000 eurot, 08.02.2013 15 000 eurot, 25.02.2013 10 000 eurot, 06.03.2013 3000 eurot, 14.03.2013 7000 eurot, 06.04.2013 3000 eurot, 11.04.2013 3000 eurot, 23.04.2013 3000 eurot, 02.05.2013 15 000 eurot, 08.05.2013 4000 eurot, 09.05.2013 3000 eurot, 14.05.2013 5000 eurot, 28.05.2013 25 000 eurot, 30.05.2013 3000 eurot ja 3000 eurot, 14.06.2013 10 000 eurot, 29.10.2013 3000 eurot ning 30.12.2013 3000 eurot. Seega kandis hageja kokku kostjale üle 233 000 eurot ehk enam, kui nägi ette 05.11.2012 laenuleping.
  7. 19.06.2013 tagastas kostja antud laenulepingule viidates 50 000 eurot, 21.06.2013 30 000 eurot ning 02.07.2013 30 000 eurot (maksekorraldused toimiku
  8. kd, lk 136-137) ehk kokku 110 000 eurot. Tagastamata jäi 123 000 eurot. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja esitatud väidetele ja tõenditele laenulepingu nr 0511/2012 alusel laenuna saadud ja tagasi makstud summade üle.
  9. 10.02.2017 saatis hageja kostjale antud laenulepingu osas ülesütlemise avalduse (koos lisadega toimiku
  10. kd, lk 138-139), milles hageja ütles laenulepingu üles, sest laenu kasutades ei renoveeritud J. Vilmsi 31 ruume mitte kontoriruumideks, vaid elumajaks. Hageja nõudis kostjalt lepingu ülesütlemise tõttu laenu tagastamist hiljemalt 23.02.
  11. Ülesütlemise avaldus toimetati kostjale kätte 17.02.2016 (toimiku
  12. kd, lk 140). Kohus on käesolevas asjas esitatud tõendeid hinnates juba tuvastanud, et kostja renoveeris J. Vilmsi 31 elamu täielikult elumajaks ning ehitist müüakse kui elamut. Seega rikkus kostja laenulepingust tulenevat kohustust kasutada laenu ehitise kontoriruumideks renoveerimise eesmärgil ja hagejal oli õigus laenuleping üles öelda. Kuna hageja ütles laenulepingu kehtivalt üles, tuli kostjal tagastada koheselt laen ning tasuda laenulepingus toodud määras intress.
  13. Eeltoodu alusel kuulub hageja täiendav nõue kostja suhtes rahuldamisele. Kostjalt tuleb laenulepingu nr 0511/2012 alusel välja mõista laenu põhiosana 123 000 eurot, tagastamata intressina 24 017,93 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 916,60 eurot.

§ 367

alusel tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis alates 30.03.2017 kuni põhinõude täieliku täitmiseni põhinõude summalt 123 000 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 101.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kooskõlas

§ 174

lõikega 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 19

  1. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 14 901,10 eurot (ilma käibemaksuta), õigusabi osutamisega seotud otsesed kulud (tõlked, registripäringud, taksokulud) summas 516,02 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõivud summas 2800 eurot. Hageja on kandnud kokku menetluskulusid summas 18 217,12 eurot. Hageja palus kostjalt ka välja mõista viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras. Hageja kinnitas, et ta on käibemaksukohuslane. Tõlkimine oli vajalik, sest hageja esindaja ei räägi eesti keelt. Hageja selgitas, et tema poolt kahe esindaja kulud olid vajalikud, sest esindajad üksteist ei dubleerinud. Üks esindajatest koordineeris menetluse käigus suhtlust kliendiga.
  2. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel ja menetlemise tasutud riigilõivud kokku summas 2800 eurot. Samuti peab kohus põhjendatud lisakuludeks kulusid päringute tegemisel kinnistusraamatusse (5 eurot ja 3 eurot), riigilõivu rahvustikuregistrisse päringu tegemisel (5 eurot), samuti kohtutäituri tasu hagi tagamise määruse täitmisel (293,97 eurot) kogumis summas 306,97 eurot. Kohus ei pea põhjendatud kuluks pangaülekande tegemisega seotud kulu 0,10 eurot, sest sellise kulu hüvitamist menetluskuluna tsiviilkohtumenetluse seadustik ette ei näe. Kohus ei pea põhjendatuks ka hageja enda tarbeks tehtud tõlgete tegemise kulusid kokku summas 199,1 eurot, sest tegemist ei olnud kohtumenetluses vajalike ja vastaspoolele ettenähtavate kuludega, mille hüvitamist tsiviilkohtumenetluse seadustik ette näeks. Analoogiliselt on Riigikohus leidnud, et menetlusosalise enda tarbeks menetlusdokumentidest koopiate tegemise kulu ei ole kohtukulu, mida vastaspool peab hüvitama (RK TKo 3-2-1-103-04, p 23). Menetlusosalise sõidukulud on iseenesest käsitletavad kohtuväliste kuludena

§ 144

p 2 kohaselt, kuid antud menetluses ei pea kohus põhjendatuks esindajate taksokulu kohtusse seoses istungil osalemise ja toimikuga tutvumisega (kokku summas 10,85 eurot). Esindajate advokaadibüroo ja kohus asuvad mõlemad Tallinna linnas, kus kohtusse saabumiseks oli esindajatel võimalik kasutada tasuta ühistransporti. Riigikohus on leidnud, et esindaja sõidukulu võib olla põhjendatud menetluskulu, et kui tema tegutsemiskoht ei ole menetleva kohtu tööpiirkonnas ning ka sellisel juhul kulub hüvitamisele näiteks bussipileti maksumus (RK TKo 3-2-1-65-13, p 17). 104. Hageja lepinguliste esindajate õigusabikulu peab kohus põhjendatuks osaliselt. Käesolevas menetluses osales esindajatena kaks hageja esindajat ehk vandeadvokaat Karl Kask ja advokaat Triin Toom.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks üksnes menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kuna menetluskulude nimekirjas märgitud Piret Schasmin, Maria Pihlak ja Kaja Johanson ei osalenud antud tsiviilasja menetluses hageja esindajatena, ei saa nende tegevusega seotud kulusid kostjalt lepingulise esindaja kuludena välja mõista sõltumata sellest, kui vajalikud nende isikute toimingud hageja esindajate hinnangul tehniliselt või kliendiga suhtlemisel olid. Lisaks juhib kohus hageja tähelepanu asjaolule, et põhjendatud ja vajalik õigusabi osutamiseks kulunud aeg peab olema seotud menetluses vajalike toimingute tegemise ja dokumentide koostamisega, mitte tehniliste või muude küsimustega.

  1. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kahel hageja lepingulisel esindajal kulunud kokku hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamiseks aega 22,40 h. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajad teostanud teine-teist dubleerivaid toiminguid ning kahe esindaja ajakulu on arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu ebamõistlikult suur. Kohus peab mõistlikuks ajakuluks menetlusdokumendi koostamisel 12 tundi. Lähtudes hageja esindajate keskmise tunnitasu suurusest 168 eurot, on põhjendatud kulu kokku 12 h x 168 euroga = 2016 eurot.
  2. Täiendava hagi tagamise taotluse koostamiseks koos sellega seotud analüüside ja omavaheliste nõupidamistega on kahel esindajal kokku kulunud aega 4 tundi. Kohtu hinnangul on kaks esindajat teinud dubleerivat tööd ning arvestades kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, on põhjendatud aeg taotluse koostamiseks 1,5 tundi. Lähtudes hageja esindajate keskmise tunnitasu suurusest 168 eurot, on põhjendatud kulu kokku 1,5 h x 168 euroga = 252 20 eurot.
  3. Hagiavalduses intressi arvestamise täpsustamiseks on ühel esindajal aega kulunud 2,4 tundi. Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud nõuete matemaatilise arvutuse täpsustamine ei saanud hageja esindajal aega võtta enam kui 2 tundi. Lähtudes hageja esindajate keskmise tunnitasu suurusest 168 eurot, on põhjendatud kulu kokku 2 h x 168 euroga = 336 eurot.
  4. Järgevalt on kahel esindajal kulunud kokku kostja vastusega tutvumiseks, selle analüüsimiseks, omavahelisteks aruteludeks ja vastuse koostamiseks aega 11,1 tundi. Kohtu hinnangul on kaks esindajat taas teinud dubleerivat tööd, sealhulgas pidanud nõu omavahel, mis ei saa olla põhjendatud ajakuluks arvestades asjaolu, et käesolevas vaidluses ei olnud vajalik kahe esindaja osalemine. Kostja vastus hagile oli sisu osas 2 lk pikk ja sellele oli lisatud vaid üks tõend. Hageja enda vastus kostja seisukohale oli sisu osas samuti üksnes 3 lk pikk. Kohus leiab, et arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahtu, oleks mõistlik ja põhjendatud ühe esindaja ajakulu vastusega tutvumiseks ja sellele omakorda vastamiseks kokku 4 tundi. Lähtudes hageja esindajate keskmise tunnitasu suurusest 168 eurot, on põhjendatud kulu kokku 4 h x 168 euroga = 672 eurot.
  5. Järgnevalt on hageja erinevad esindajad kulutanud aega telefonikõneks kostja esindajaga, kompromissi arutamiseks ja menetlusliku olukorra hindamiseks. Kohus ei pea antud ajakulu põhjendatuks ega vajalikuks, sest kohtutoimiku pinnalt ei ole võimalik hinnata, kas vastavad arutelud ja vestlused toimusid, mida nendel arutati ja kui kaua need kestsid. Menetluses pooled kompromissettepanekuid ei teinud ja kompromissile ei jõudnud.
  6. Hageja täiendava tõendi taotluse koostamiseks on kahel esindajal kokku kulunud aega 2,9 tundi. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kaks esindajat on taotluse koostamisel teinud taas dubleerivat tööd. Kohtu hinnangul oleks ühel esindajal mõistlikult kulunud aega taotluse koostamiseks 1 tund, sest sellega koos esitati üks tõend ning tegemist ei olnud menetluslikult keeruka taotlusega. Arvestades hageja esindajate keskmist tunnitasu suurust, on põhjendatud menetluskulu 168 eurot.
  7. Kahel hageja esindajal on nõude suurendamise avalduse koostamiseks aega kulunud kokku 5,8 tundi. Kohus peab ühe esindaja põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks dokumendi koostamisel, arvestades selle sisu ja mahtu, 4 tundi. Lähtudes hageja esindajate keskmise tunnitasu suurusest 168 eurot, on põhjendatud kulu kokku 4 h x 168 euroga = 672 eurot.
  8. Järgnevalt on kahel esindajal kokku kulunud istungiks valmistumiseks ja sellega seotud toiminguteks 15,8 tundi, mis on kohtu hinnangul ilmselgelt ülepaisutatud ja ebamõistlik. Kohtuistungil kordasid esindajad oma seniseid seisukohti ega esitanud uusi taotlusi. Kohtu hinnangul on mõistlik aeg, mis sai ühel esindajal kuluda istungiks valmistumiseks, 1,5 tundi. Lisaks ei kestnud kohtuistung mitte 1,2 tundi, nagu on märgitud menetluskulude nimekirjas, vaid 46 minutit, mis vastab 0,45 tunnile. Kohtuistungi protokolliga tutvumiseks ei saanud ühel esindajal põhjendatult aega kuluda enam kui 0,10 tundi. Seega on kogumis ühe esindaja põhjendatud ajakulu istungiks valmistumiseks, sellel osalemiseks ja protokolliga tutvumiseks 2,05 tundi. Lähtudes hageja esindajate keskmise tunnitasu suurusest 168 eurot, on põhjendatud kulu kokku 344,4 eurot.
  9. Kostja 03.05.2017 taotluse analüüsimiseks ja sellele vastamiseks on kahel esindajal kokku kulunud aega 6,7 tundi. Kohtu hinnangul on kaks esindajat teinud dubleerivat tööd. Ühe esindaja põhjendatud ajakulu oleks kohtu hinnangul olnud kostja taotlusega tutvumisel ja sellele vastamisel menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades 3 tundi. Lähtudes hageja esindajate keskmise tunnitasu suurusest 168 eurot, on põhjendatud kulu kokku 504 eurot. 21
  10. Hageja lõplike seisukohtade koostamiseks on kahel esindajal kokku kulunud aega 9,3 tundi. Kuivõrd lõplikes seisukohtades kordas hageja oma varasemaid väiteid, peab kohus mõistlikuks ja põhjendatud ühe esindaja ajakuluks menetlusdokumendi koostamisel 7 tundi. Lähtudes hageja esindajate keskmise tunnitasu suurusest 168 eurot, on põhjendatud kulu kokku 1176 eurot.
  11. Kogumis peab kohus hageja õigusabikulusid põhjendatuks vaid ulatuses, mis vastab ühe esindaja mõistlikule ajakulule ehk 36,55 tunni ja 6140,40 euro ulatuses. Kostjalt tuleb kogumis menetluskuludena hageja kasuks välja mõista 9 247,37 eurot, millest 6140,40 eurot on hageja õigusabikulud, 2800 eurot kulud menetluses tasutud riigilõivud ja 306,97 eurot dokumentaalsete tõendite saamise ning hagi tagamise määruse täitmisega seotud kulud. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt

§ 177

lõikega 4 välja mõista viivis menetluskulude summalt 9 247,37 eurot alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 22

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.