) § 475 lg 1 p 11 kohaselt on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine.
lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
sätestab, et kohus määrab seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Kohus võib juriidilisele isikule määrata juhtorgani asendusliikme omal algatusel, sõltumata juriidilise isiku põhikirja võimalikest piirangutest, kui kohtul ei ole õnnestunud juriidilisele isikule kätte toimetada menetlusdokumente põhjusel, et juhtorgani liikmed ei ole välismaal oleku tõttu või muul põhjusel kättesaadavad või ei ole nende viibimiskoht teada. Äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 1 esimese lause kohaselt pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses, esitavad likvideerijad avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist. ÄS § 218 lg 3 sätestab, et osaühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue osaühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada, või kui osaühingut ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas siis, kui ta mõjuva põhjuseta jättis oma nõude likvideerijatele õigeaegselt esitamata. ÄS § 371 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks.
² lg 1 kohaselt teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitas 09.02.2018 kohtule avalduse Marja Capital OÜ äriregistrisse ennistamiseks, täiendavaks likvideerimiseks ja likvideerija määramiseks. Avalduse kohaselt on Marja Capital OÜ-l tasumata maksustamisperioodide juuni ja juuli 2015 käibemaks summas 28 064.47 eurot. Samuti pole Marja Capital OÜ arvestanud ja tasunud intressi. Arvestuslik intress on 14 494.34 eurot. 01.09.2015 tegi avaldaja puudutatud isikule korralduse nr 13-11/61399, millega kohustas teda tasuma maksuvõla 29 374.01 eurot 10 päeva jooksul korralduse kättetoimetamise päevast arvates. 24.09.2015 tasus puudutatud isik võla kustutamiseks 1 309.54 eurot, kuid ülejäänud osas puudutatud isik korraldust ei täitnud. Lisaks jättis võlgnik tasumata 12.11.2015 korralduse nr 12.2-3/034532-5, millega teda kohustati tasuma sunniraha 320 eurot. Avaldaja alustas äriühingu käibemaksuvõla sissenõudmist 07.10.2015 ja sunniraha sissenõudmist 27.11.
lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel täitma.
ÄS § 206 lg 1 järgi osaühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Kohus leiab, et vajalik on Marja Capital OÜ suhtes täiendavate likvideerimisabinõude kohaldamine, kuna avaldajal on nõue Marja Capital OÜ vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Marja Capital OÜ suhtes tuleb läbi viia täiendav likvideerimismenetlus. Avaldaja on palunud Marja Capital OÜ likvideerijaks määrata pädeva ja puudutatud isikuga mitteseotud isiku. Avaldaja hinnangul oleks põhjendamatu nimetada likvideerijaks Marja Capital OÜ viimaseid juhatuse liikmeid, kes on täitmata jätnud majandusaasta aruannete esitamise kohustuse ja lasknud juriidilise isiku registrist kustutada vaatamata pooleliolevale kriminaalasjale ja vara olemasolule. Kohus nõustub avaldaja seisukohaga, et käesoleval juhul ei oleks Marja Capital OÜ endiste juhatuse liikmete likvideerijaks määramine põhjendatud. Kohus määrab Marja Capital OÜ likvideerijaks vandeadvokaadi Magnus Braun´i, kes on selleks andnud oma nõusoleku ja on kohtu hinnangul võimeline täiendavat likvideerimist nõutaval tasemel korraldama. Tulenevalt
ÜS § 41 lg 4 sätestab, et likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks. ÄS § 372 lg 2 sätestab, et likvideerijad lõpetavad aktsiaseltsi tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. ÄS § 372 lg 3 sätestab, et likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud aktsiaseltsi likvideerimiseks. Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate esindusõigus piiramatu. Tulenevalt ÄS § 373 peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava aktsiaseltsi varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks. Tulenevalt
lg 4 kohustab kohus likvideerijat esitama igal poolaastal aruande likvideerimismenetluses täidetud ülesannete kohta, milles kirjeldatakse likvideerimismenetluses läbi viidud toiminguid ning antakse hinnang Marja Capital OÜ maksevõime kohta, samuti tuuakse välja muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 10.10.2018.
lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Juhindudes ÄS § 371 lg-st 2 saadab kohus käesoleva määruse registripidajale kande tegemiseks. 5 2-18-2136
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.