Obsah (4)

§ 430§ 428§ 168§ 150

2-17-126593 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-1265

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Credit.ee OÜ (hageja) esitas 24.11.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xxx(kostja I) ja Carmelitas Elegance OÜ (kostja II) vastu 2363,95 euro saamiseks. Kohus tegi 01.12.2017 kostjatele makseettepaneku. Seoses vastuväidete esitamisega lõpetas Pärnu Maakohus 15.01.2018 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Hageja esitas 05.02.2018 Harju Maakohtule hagi, mida täpsustas 13.02.2018, kostjate vastu solidaarselt võlgnevuse 1785,38 euro, intressi 298,86 euro, võla sissenõudmise kulude 40 euro, viivise 555,54 euro ja lisanduva viivise saamiseks. Hagi aluseks on hageja ja kostja II vahel 07.02.2017 sõlmitud laenuleping nr 20170207/05, mille alusel sai kostja II laenu summas 2000 eurot. Koos laenulepinguga sõlmisid hageja ja kostja I käenduslepingu, mille kohaselt vastutab 2 2-17-126593 käendaja (kostja I) laenuandja ees kõigi laenuvõtja kohustuste täitmise eest, mis tulenevad laenulepingust nr 20170207/
4. 10.04.2018 esitasid hageja ja kostjad kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud

§ 430

lg-s 2 toodud asjaoludest ja

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Lisaks taotleti kompromissis kohtult poole menetluses tasutud riigilõivu, s.o 175 euro, tagastamist hageja arvelduskontole nr EE112200221049012401 (viitenumber 119782002). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Esmalt otsustab kohus hageja hagiavalduse menetlusse võtmise (I), seejärel kinnitab poolte poolt kohtule esitatud kompromissi (II). I
2. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevatele nõuetele ja ei esine

§-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Seega võtab kohus hagiavalduse menetlusse. II 6. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada. 7.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. VÕS § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 8.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 430lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

9. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud

§ 430

lg-s 2 toodud asjaoludest ja

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi. 10.

§ 168

lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et kostjad (solidaarvõlgnikud) kohustuvad hüvitama hagejale pool riigilõivust summas 175 eurot, õigusabikulud summas 50 eurot ning et nimetatud menetluskuludele lisandub viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 3 2-17-126593 11. Järgnevalt lahendab kohus taotluse hagejale riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud (24.11.2017) maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 107,12 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt (05.02.2018) summas 242,88 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 175 eurot. Vastavalt esitatud taotlusele tuleb tagastatav riigilõivu summa kanda hageja arvelduskontole nr EE112200221049012401 (viitenumber 119782002). /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 4