AJUTISE HALDURI ARUANNE
, § 31, § 86, § 150 lg 1 p 2, p 5 ja lg 2 1) teha võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepanek tasuda kohtu deposiidina 2 100 eurot pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks; 2) deposiidi tasumise korral ja/või
lg 11 alusel kuulutada välja võlgniku pankrot; 3) välja mõista Business Law Firm OÜ-le (EE481010220061434016 SEB Pank AS) ajutise halduri tasu katteks 630 eurot, millele lisandub käibemaks 126 eurot ja kulutuste katteks 36 eurot, millele lisandub käibemaks 7.20 eurot, millest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot välja mõista riigi vahenditest ja 269 eurot, millele lisandub käibemaks 53.80 eurot pankrotivara arvelt. KOHTUISTUNG 10. Kohtuistungil võlgniku võlgnik ja tema esindaja leidsid, et tuleks kuulutada välja võlgniku pankrot ja alustada võlgadest vabastamise menetlust. Neil ei olnud vastuväiteid ajutise halduri tasule ja nad nõustusid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisega. 3
) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 14. 13.09.2018 kohus vastavalt
lg 3, § 30 lg 1 ja lg 2 teavitas väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu Marija Tšistjakova võlausaldajaid pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ning andis võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks 3 100 eurot ettetasumiseks kuni 01.10.2018, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha ette tasunud. 15. Võlgniku seletuste kohaselt töötab ta xxxx OÜ-s ja tema sissetulekuks on 830 eurot (bruto). Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi vähemalt 38 574.96 euro ulatuses. Võlgnikul muud vara ei ole ja tema sissetulekuks on ainult töötasu. Kuigi sellega on tuvastatud, et võlgniku kohustused praktiliselt 100%-lt ületavad tema vara, käesolevas asjas puudub alus menetluse raugemisega lõpetamiseks, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Et võlgniku suhtes esinevad
lg 2 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamist välistavad alused, ei ole ajutine haldur tuvastanud. Sellepärast kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemisega. Võlgniku ja võlausaldajate huvide kaitsmise ja võimaliku pankrotivara moodustamise ning pankrotihalduri poolt
lg 3, § 108, § 109, § 124, § 126, § 127 sätestatud toimingute tegemise tagamiseks, kohus rahuldab avalduse ja kuulutab välja võlgniku pankroti. 16. Võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab teda võlgniku pankrotihalduriks. Kohus, kooskõlastanud menetlusosalistega,
lg 5 alusel määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 22.10.2018 kell 12.30. 17.
lg 1 ja lg 2 alusel kohustab kohus võlgnikku andma vannet enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku algust. Ajutise halduri tasu 18.
lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste 4
lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. 19. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p 122 pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses on hagita asjad.
lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Pankrotiseadus ega tsiviilkohtumenetluse seadustik otseselt ei reguleeri ajutise halduri tasu saamiseks menetlusabi taotluse esitamist. Samas leiab kohus, et seaduse analoogiat kasutades on võimalik ka määrata ajutise halduri tasu riigi vahenditest, kui kohus
MS § 183 lg 2 analoogia ja
lg 3 alusel määrab kohus ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu 476.40 eurot (sh käibemaks 20%) ja pankrotivara arvelt 322.80 eurot (sh käibemaks 20%).
lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus rahuldab halduri taotluse ja määrab ajutise halduri tasu ning menetluse kulud büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 22. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.