← Eesti

2-17-16933/5

Obsah (8)§ 407§ 438§ 162§ 138§ 144§ 163§ 174§ 175

KOHTUOTSUS E ES TI V AB AR I I G I N I M E L Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Kohtujurist Kaia Hälvin Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht 22. jaanua

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus võttis antud tsiviilasjas hagiavalduse menetlusse 08.12.2017 kohtumäärusega. Kohus toimetas menetlusdokumendid kätte

3141 lg 2 järgi 13.12.2017 ja luges kättetoimetatuks 19.12.2017. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud, seega rahuldab kohus

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,16 % päevas, mis tulenes laenulepingu tingimustest, mis on kohtu arvates tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt

§ 438

lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. 2

(3)Riigikohus on 10.05.
  1. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Seega ületab laenutingimuste järgne viivisemäär seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda ning arvestades Riigikohtu eelviidatud seisukohta, on üldtingimustes sisalduv viivisekokkulepe VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seadusjärgne viivis perioodilt 30.01.2016-28.02.2016 summalt 58,96 on 0,39 eurot; perioodilt 29.02.2016-29.03.2016 summalt 61,85 eurot on 0,41 eurot, perioodilt 30.03.2016-28.04.2016 summalt 64,88 eurot on 0,43 eurot, perioodi 29.04.2016-28.05.2016 summalt 68,06 on eurot 0,45 eurot, perioodilt 29.05.2016-27.06.2016 summalt 71,39 eurot on 0,47 eurot, perioodilt 28.06.2016-19.06.2017 summalt 74,86 on 5,85 eurot, perioodilt 20.06.2017-13.11.2017 summalt 400 eurot on 12,89 eurot. (viivisearvestus on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades). Kohus ei pea õigustatuks lepingu kehtivuse ajal 10 euro võlateatiste eest väljamõistmist, sest võlgnikule ei saadetud tasuta meeldetuletust lähtudes VÕS § 1132 lõikest
  2. Peale lepingu ülesütlemist 2 kirja saatmise eest peab kohus hüvitist kokku 25 eurot õigustatuks lähtudes VÕS VÕS § 1132 lg 2 p-st
  3. Kohus mõistab XXXilt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks välja põhivõlgnevuse 400 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, intressi 71,33 eurot ja kuni 13.11.2017 sissenõutavaks muutunud viivised summas 20,89 eurot ning viivise alates 14.11.2017 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses kuni põhinõude täitmiseni (kuid mitte rohkem kui 400 eurot).

§ 162

lg 1 sätestab, et Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud

§ 163lg 1 alusel hageja kanda 38 % ulatuses ja kostja kanda 62 % ulatuses.

Vastavalt

§ 174lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 175 eurot ning õigusabikulud 360 eurot.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kohus leiab, et õigusabi 200 eurot ületavas osas ei ole põhjendatud. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 400 euro ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 232,50 eurot (62 % 375-st eurost). /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.