Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-17-15371 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2018.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Autokiirpant OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 03.10.2015 laenulepingu nr 15100322, mille alusel sai kostja 900 € laenu ning kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 25.10.

1. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel esimese osamaksega 25.10.2015 intressi summas 29,70 €, edasi igakuiste võrdsete osamaksetega põhiosa ja intressi summas 98,70€ ja viimase osamaksega 25.10.2016 põhiosa ja intressi summas 98,69 €. Kostja on teinud endisele võlausaldajale tasumisi kokku summas 373,40 €. Kostja jättis tasumata 25.01.16, 25.02.16, 25.03.16, 25.04.16 maksegraafikujärgsed osamaksed. Kostja viimane makse summas 135,00€ toimus 25.04.
2. Seega oli kostja viivituses osaliselt vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kostja ei ole reageerinud Autokiirpant OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Kostjaga öeldi laenuleping üles 30.05.2016 ning teavitati kostjat laenulepingu ülesütlemisest kirjaliku teatise saatmisega. 2 2-17-15371 Vastavalt lepingu p 5.
3. juhul, kui laenusaaja viivitab laenu ja intresside tagasimaksmisega täielikult või osaliselt vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja laenuandja on andnud laenusaajale täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks kaks nädalat, kuid edutult, siis antud tähtaja jooksul laenusaaja poolt osamaksete tasumata jätmise korral ütleb laenuandja laenulepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist täies ulatuses. Laenulepingu ülesütlemisest teavitab laenuandja laenusaajat kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis. Laenuleping öeldi üles 30.05.2016 ja kostjale saadeti kirjalik lepingu ülesütlemisteatis kostja postiaadressile. Hageja on intressi arvestanud kuni laenulepingu ülesütlemiseni. Kostjalt on laekunud endisele võlausaldajale 373,40 €. Vastavalt lepingu p 6.
4. makse tasumisel laenusaaja poolt kustutatakse esimeses järjekorras võla sissenõudmisega seotud kulud, seejärel võlgnetav põhisumma, siis juba sissenõutavaks muutunud intressid ning lõpuks viivised ja kulud muude kohustuste katteks. Enne sõiduki müüki oli hagejale loovutatud nõue vastavalt ülesütlemisteatisele põhisumma: 710,47 €, intressid: 168,71 €, viivised: 43,10 €, võla sissenõudmisega seotud kulud: 40,00 €. Seisuga 09.12.2016 enne sõiduki müüki oli nõue: 1507,26 € (710,47 €; intress: 168,71 €, viivis: 43,10 €, kulud: 40 €, arve 544,98 €). Seisuga 09.12.2016 pärast sõiduki müüki on nõue 607,26 € (põhisumma 355,45 €; intress: 168,71 €, viivis: 43,10 €; võla sissenõudmisega seotud kulud: 40,00 €). Seisuga 16.10.2017.a võlgneb kostja hagejale viiviseid summas 39,19 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 563,35 €, millest 355,45 € põhivõlgnevus, 168,71 € intress ja 39,19 € sissenõutavaks muutunud viivis; lisaks viivised VÕS § 113 lg 1 toodud määras alates 17.10.2017 põhisumma jäägilt kuni kohustuste kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 125 eurot ning õigusabikulud summas 120 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 125 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 120 eurot. Kohus arvestab lepingulise 3 2-17-15371 esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 245 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (245 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4