1-18-6344/20

(18230100054)Kohtunik Urmas Reinola Erik Poplavski süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi, Sergei Gorski süüdistuses § 184 lg 2 p 2 järgi; Erti Laidvee süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi Kriminaalasi Vaidlustatud kohtuotsus Harju Maakohtu

1. kokkuleppemenetluses septembri 2018 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Sergei Gorski (ik: 38412070311; viibib Tallinna Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Sergei Gorski apellatsioon Harju Maakohtu
2. septembri 2018 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Harju Maakohtu
4. septembri 2018 otsusega tunnistati Sergei Gorski kokkuleppemenetluses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi ja karistati vangistusega 3 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.08.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 aastat 8 kuud vangistust ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 5 aastat 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja alguseks loeti S. Gorski kahtlustatavana kinnipidamise päev 1.03.
5. Tõkend vahistamine tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või karistuse ärakandmist.
6. Makseinfo sai S. Gorski allkirja vastu kätte 5.09.2018 ja kohtuotsuse tõlke 14.09.2018 Tallinna Vanglas.
7. 20.09.2018 esitas S.Gorski maakohtule teate apellatsiooni esitamisest ja 27.09.2018 apellatsioonkaebuse, mille sisust tulenevalt vaidlustab ta otsuse kuriteo kvalifikatsiooni osas. 1 Leiab, et kuritegu oleks pidanud olema kvalifitseeritud KarS § 183 lg 2 p 2 järgi. Veel leiab, et temalt välja mõistetud menetluskulu on liiga suur, mistõttu palub apellatsiooni läbivaatamist suulises menetluses, et tähtsaid detaile kohtumenetluses kaduma ei läheks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kriminaalasja materjalidega leiab, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
9. Maakohus lahendas käesolevat kriminaalasja kokkuleppemenetluses, milles otsuse vaidlustamise võimalused on piiratud. Maakohtu otsuse edasikaebekorra all on vastavad piirangud ka nimetatud. Apellatsioonis vaidlustab süüdistatav kuriteo kvalifikatsiooni ja menetluskulude suurust. Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 245 lg 1 p-de 8 ja 12 kohaselt peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kuriteo kvalifikatsiooni ning tekitatud kahju laadi ja suuruse kui süüdistatava poolt hüvitatavate kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas.
11. juulil 2018 sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör G. Vahtra, süüdistatav S. Gorski ja tema kaitsja S. Sillar kokkuleppe (kd I, tl 268-271), millest nähtuvalt taotleb prokurör maakohtult S. Gorski süüditunnistamist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Menetluskuludena taotleb prokurör S. Gorskilt välja mõista riigi tuludesse sundraha 1250 eurot ja ekspertiisitasu 84 eurot, mis tulevad tasuda ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtub, et S. Gorskile on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha ning kriminaalmenetluse kulud, mis kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele. S. Gorski on omakäeliselt kinnitanud, et kohtusse kaitsja osavõttu ei soovi. Kokkuleppe arutamisel kohtuistungil jäid prokurör ja süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde.
12. septembril 2018 toimunud kohtuistungi protokolli kohaselt on S. Gorski kohtuistungil avaldanud, et talle on kokkulepe arusaadav ja nõustub sellega, kokkuleppe sõlmis vabal tahtel ning ta jääb kokkuleppe juurde (kd II, tl 8). Apelleeritud kohtuotsusega ongi S. Gorski kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja vastavalt kokkuleppes märgitule karistatud (kd II, tl 9-13).
13. Apellatsioonis ei nõustu S. Gorski maakohtu kokkuleppe sõlmimise otsusega, s.t sisuliselt soovib ta loobuda kokkuleppe sõlmimisest. Ringkonnakohus selgitab, et olukorda, kus süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
14. novembri 2011 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-
15. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud. 2
16. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile. Kuna ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei ole viidatud KrMS
17. peatüki
18. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele, tuleb KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud aluste puudumise tõttu jätta S. Gorski apellatsioon läbi vaatamata.
19. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3