Obsah (9)

§ 152§ 45§ 1§ 49§ 43§ 104§ 108§ 88§ 77

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-1283 Määruse kuupäev 11. oktoober 2018 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi M.S. kaebus Tallinna Vangla 15. juuni 2017. a käskkirja nr 51/17

) § 152 lõike 1 punktiga 4 ja lõikega 2 (

1. novembri
2. a otsus asjas 2 3-17-1283 nr 3-3-1-44-14, punkt 12 ja
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-15-873, punkt 34).

§ 152

lõike 1 punkt 4 sätestab: „Kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.“

§ 152

lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. 11.

1. Kaebaja on esitanud taotluse jätkata menetlust Tallinna Vangla
2. juuni
3. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks ning põhjendanud seda varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise taotluse esitamise kavatsuse ning preventiivse eesmärgiga. 11.
4. Ülemineku korral tuvastamiskaebusele

§ 152lg 2 alusel tuleb kohtul kontrollida, kas tuvastamiskaebus on lubatav.

Enne 1. jaanuari 2018 kehtinud

§ 45

lõike 2 järgi võis tuvastamiskaebuse esitada hilisema kahjunõude ettevalmistamiseks tingimusel, et kahjunõue ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Alates 1. jaanuarist 2018 kehtiva

§ 45

lõike 2 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja esitas tühistamiskaebuse enne 1. jaanuari 2018, kuid väljendas tuvastamiskaebusele ülemineku soovi pärast 1. jaanuari 2018.

§ 1

lõige 4 sätestab, et halduskohtumenetluse toiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Halduskohtumenetluse toimingu all peetakse sättes silmas nii menetlusosaliste kui ka kohtu toiminguid (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, 2013, § 1 kommentaarid  R. Narits, I. Pilving, lk 15). Kui kaebaja taotleb

§ 152

lõikest 2 juhindudes tuvastamiskaebusele üleminekut, tuleb tuvastamiskaebuse lubatavuse hindamisel lähtuda

§ 1

lõike 4 järgi tuvastamiskaebusele ülemineku taotluse esitamise hetkel kehtinud õigusnormidest, mitte algse kaebuse esitamise ajal kehtinud sätetest. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe

§ 152

lõikes 2 kirjeldatud juhtumi puhuks ette erandeid

§ 1lõikes 4 nimetatud reeglist.

Ka sarnases olukorras ehk kaebuse muutmise korral on erand ette nähtud üksnes kaebetähtaja kontrollimisel (

§ 49

lõike 1 teine lause), muid muudetud kaebuse lubatavuse eeldusi hinnatakse kaebuse muutmise aja seisuga. Eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et kuna 25. septembril 2018, mil kaebaja esitas tuvastamiskaebusele ülemineku taotluse, ei olnud

§ 45

lõike 2 järgi lubatud tuvastamiskaebuse esitamine hilisema kahjunõude esitamise kavatsusega, ei saa kohus lubada menetluse jätkamist Tallinna Vangla

1. juuni
2. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks hilisema kahjunõude esitamise eesmärgil. 11.
3. Samuti ei ole tuvastamiskaebusele üleminek lubatud sel eesmärgil, et Tallinna Vangla saaks aru, et kinnipeetavad on ka inimesed ning taoline käitumine on lubamatu ja seadusvastane. Kuna kaebaja on vanglast vabanenud, ei saa vangla enam oma tegevusega kaebaja õigusi kaebuses kirjeldatuga sarnasel viisil puudutada. Seetõttu ei ole tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil lubatav (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
4. juuni
5. a otsus asjas nr 3-3-1-24-10, punkt 20 ja
6. mai
7. a otsus asjas nr 3-3-1-8-14, punkt 11). Ükski õigusakt ei anna kaebajale õigust pöörduda kohtusse teiste kinnipeetavate õiguste ja huvide kaitseks. 11.
8. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud tuvastamiskaebuse esitamise eeldused. Seetõttu ei saa kohtumenetlust jätkata Tallinna Vangla
9. juuni
10. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks. Praeguse asja menetlus tuleb lõpetada. 3 3-17-1283
11. Kohus selgitab kaebajale, et kui ta leiab, et Tallinna Vangla tekitas talle
12. juuni
13. a käskkirjaga kahju, on tal võimalik kohtule esitada hüvitamiskaebus. Enne kohtusse pöördumist tuleb kaebajal läbida vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikes 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebajal tuleb esmalt esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Kohtusse saab kaebaja pöörduda pärast seda, kui vangla on tema taotluse õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Asjaolu, et kaebaja on vanglast vabanenud, ei vabasta teda kohtueelse menetluse läbimise kohustusest (Riigikohtu halduskolleegiumi
14. juuni
15. a määrus asjas nr 3-3-1-24-15, punkt 18).
16. Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja enam esitada kohtule kaebust sama nõudega samal alusel (

§ 43lõike 1 punkt 2, § 155 lõige 6).

See tähendab, et kaebaja ei saa uuesti esitada vaidlustatud käskkirja tühistamise nõuet. 14. Kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, tuleb kaebuse eest tasutud riigilõiv 15 eurot kaebajale tagastada (

§ 104lõike 5 punkt 4).

Kaebajal tuleb kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskontole ta soovib riigilõivu kandmist. 15. Üldjuhul kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja (

§ 108lõige 4).

Vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (

§ 108lõige 6).

Praegusel juhul ei tinginud menetluse lõpetamist vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine, vaid kaebaja vanglast vabanemine. Seetõttu tuleb menetluskulude jagamisel kohtu hinnangul lähtuda

§ 108lõikes 4 sätestatud üldreeglist.

Kohus ei pea aga põhjendatuks anda Tallinna ja Viru Vanglale tähtaega menetluskulude olemasolu selgitamiseks. Kuna vaidlus toimub Tallinna ja Viru Vangla põhitegevuse raames, ei oleks nende võimalike menetluskulude väljamõistmine kaebajalt väljakujunenud kohtupraktika taustal tõenäoline (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-3-1-64-13, punkt 50). Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
3. Tallinna Vangla taotles
4. märtsi
5. a vastuses, et kohus ei näitaks kaebajale vastuse punkti 22 (vastustaja on vastuse lõpus esitatud taotluses ekslikult märkinud punkti 21, punkti 21 ja 22 sisust ilmneb aga üheselt mõistetavalt, et silmas on peetud just punkti 22) ja riskihindamise ankeete nr 136603 ja 136553 ning kuulutaks menetluse vastavas osas kinniseks. Viru Vangla palus
6. märtsi
7. a vastuses menetluse kinniseks kuulutada
8. mai
9. a riskihindamise ankeedi osas ja kaebaja eemaldada menetlustoimingutelt, mis puudutavad seda riskihindamise ankeeti. 16.1.

§ 88

lõike 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Seda õigust võib piirata asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks (

§ 88lõike 2 esimene lause ja § 79 lõike 1 punkt 1).

Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju (

§ 88lõike 2 teine lause).

Menetluse võib samuti kinniseks kuulutada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks (

§ 77lõige 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõike 1 punkt 1).

4 3-17-1283 16.

1. Tallinna Vangla on
2. märtsi
3. a vastuse punktis 22 kirjeldanud riskihindamise ankeedis sisalduvaid andmeid ja selles kasutatavat metoodikat. Riskihindamise ankeedid sisaldavad andmeid, mis tuleb VangS § 53 lõike 1 järgi kanda vangiregistrisse. VangS § 52 lõike 1 kohaselt on vangiregistrisse kantud andmed ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks. VangS § 52 lõige 4 annab kinnipeetavale õiguse tutvuda tema kohta vangiregistrisse kantud andmetega. VangS § 52 lõige 6 võimaldab seda õigust piirata siis, kui vangiregistrisse kantud andmed sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui selle avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud alustel. Eeltoodu põhjal ei piisa riskihindamise ankeedis sisalduvate andmete kaebaja eest varjamiseks üksnes põhjendusest, et tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks ette nähtud teabega. Tegemist on aga andmetega, mis sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite ja julgeolekuriskide hindamise kohta. 16.
4. Riskihindamise tulemusi kasutatakse individuaalse täitmiskava koostamisel ning paigutamise ja ümberpaigutamise otsustamisel (justiitsministri
5. mai
6. a määrusega nr 21 vastu võetud „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi“ § 3 lõiked 1 ja 6). Seega on oluline, et riskihindamisel kasutatav teave oleks tõene ja täielik, et selle alusel saaks teha põhjendatud järeldusi ja otsustusi. Kui kinnipeetav riskihindamise ankeedis kasutatavat metoodikat teab, on tal võimalik vanglale edastatava teabega manipuleerida, et juhtida riskihindamist ja selle põhjal tehtavaid otsustusi talle meelepärases suunas. See võib aga ohustada vangistuse tõhusat täideviimist. Sellepärast on tähtis, et kinnipeetav ei teaks riskihindamise ankeedis kasutatavat metoodikat. Kuna vastustaja huvi riskihindamise ankeedis kasutatavat metoodikat kaebaja eest salajas hoida on ilmselgelt kaalukam kui kaebaja õigus seda teada, keelab kohus kaebajal Tallinna Vangla vastuse punktiga 22 tutvuda ja sellest ärakirju saada. 16.
7. Vältimaks eelkõige ohtu, et kinnipeetavad võiksid muude isikute kaudu saada kaitsmist vajavat teavet riskihindamise ankeetide koostamise kohta ning saaksid seeläbi meelepäraselt mõjutada riskihindamise tulemusi ja nende põhjal tehtud otsustusi, kuulutab kohus menetluse kinniseks Tallinna Vangla vastuse punkti 22 puudutavas osas. 16.
8. Tallinna Halduskohus on praeguses asjas
9. juuni
10. a määrusega (esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine) piiranud kaebaja õigust tutvuda selle taotluse lahendamisel kasutatud riskihindamise ankeediga nr
11. Seega on vastavas osas Tallinna Vangla taotlus juba rahuldatud. Tallinna Halduskohus ei tunnistanud toona menetlust seda riskihindamise ankeeti puudutavas osas kinniseks. Kohtu hinnangul tuleb seda praegu teha määruse punktis 16.4 toodud põhjustel. 16.
12. Kuna kohus lõpetab käesoleva määrusega praeguse asja menetluse, andmata hinnangut Tallinna Vangla
13. juuni
14. a käskkirja õiguspärasusele, ei ole vaja asja materjalide juurde võtta Tallinna Vangla vastusega esitatud riskihindamise ankeeti nr 136553 ja Viru Vangla vastusega esitatud
15. mai
16. a riskihindamise ankeeti. Kohus keeldub neid riskihindamise ankeete asja materjalide juurde võtmast. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik 5