) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
§-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Luminor Bank – a/a EE
a, kuid hageja pole talle määratud tähtajaks ega hiljem kohtule kirjalikult vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 1 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.
lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja hakkepuidu müügilepingu suuliselt, lähtuvalt varasemast koostööpraktikast. Hageja tõi vastavalt müügilepingule kostjale virnastatud võsa ja raiejäätmeid, millest kostja tegi hakkepuitu. Kostja koostas hakkeraportid, mille alusel hageja koostas kostjale 4 arvet (nr HM119, HM120, HM121, HM122) kokku summas 10 018,32 eurot. Arve nr HM119 tasus kostja osaliselt, summas 1500 eurot. Kostjal on tasumata 8518,32 eurot. Kostja esitas hagejale korduvalt suuliselt taotlusi arvete hiljem tasumiseks ning põhjendas seda ajutiste makseraskustega. Lõpuks lubas kostja tasuda hiljemalt 2017. a lõpuks. Hageja pöördus OÜ Õigusbüroo Liivak & Suurväli poole, kes koostas kostjale hagihoiatuse, eesmärgiga leida kohtuväline lahendus. Selleks pidi hageja tegema kulutusi õigusabile. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 8518,32 eurot, viivist 614,44 eurot, sissenõudmiskulusid 40 eurot, kahjuhüvitist 120 eurot ning jooksvat viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 2 2-18-5522 kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1131 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõige 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt lepingujärgset viivist 0,022% päevas. Hageja on viivist arvestanud kuni 09.04.2018 summas 614,44 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 10.04.2018 kuni 14.08.2018 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 237,11 eurot (8%/365x8518,32€x127p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 851,55 eurot (614,44+237,11). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 8518,32 eurolt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võla sissenõudmiskulu 40 eurot. Kuivõrd kostja jättis oma rahalise kohustuse täitmata, pidi hageja võlgnevuse sissenõudmiseks pöörduma õigusnõustaja poole ning kandma hagihoiatuse koostamise kulud. Sellest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 120 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 9529,87 eurot, millest 8518,32 eurot moodustab põhivõlg, 851,55 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, 40 eurot võla sissenõudmiskulu ja 120 eurot kahjuhüvitis. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 550 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus riigilõivu 550 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja tema poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 570 eurot väljamõistmist.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust 3 2-18-5522 kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tal õigusabile kulunud 6 tundi tasumääraga 95 eurot/tund, kokku 570 eurot. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasumäär ja tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1120 eurot, millest 550 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 570 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel määrab kohus, et kostjal tuleb hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitis tasuda OÜ Õigusbüroo Liivak&Suurväli arvele nr EE692200221013645545. Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.