lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt
§-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Kohus kinnitab kompromissi. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Rxxx Kxxxxxx ja Pxxxxx Vxxxxxxx ei ole kompromissiga menetluskulude kandmist kokku leppinud, seega jäävad xeed nende endi kanda.
lõigetest 2 ja 4 tulenevalt tagastab kohus Rxxx Kxxxxxxx taotluse alusel pool tasutud riigilõivust.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 3 2-17-19301 xxx Kxxxxxxx ja Pxxxxx Vxxxxxxx ei loobunud hagist ja vastuhagist seetõttu, et Kxxx Hxxxxx nende nõuded pärast hagi esitamist oleks rahuldanud. Kxxx Hxxxxx teatas 04.10.2018 kohtuistungil, et tal ei ole menetluskulusid tekkinud. Kohus andis Pxxxxx Vxxxxxxxxxx riigi õigusabi 09.06.2017.a määrusega tema esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 30% ulatuses osamaksetena (RÕS § 8 p 3). Hüvitamiskohustus tuli määrata kindlaks pärast riigi õigusabi korras osutatava õigusteenuse lõppemist eraldi määrusega või lõpplahendis. Käesolevalt osutas advokaat Katrin Jennsen Pxxxxx Vxxxxxxxxxx õigusabi summas 981,96 eurot. Esindajale makstakse tasu tema töö eest ja kulud välja riigi vahenditest. Nõudeõigus nimetatud kulude hüvitisele läheb aga üle riigile. Lähtudes kohtu 09.06.2017. a määrusest on Pxxxxx Vxxxxxxxxkohustatud riigile riigi õigusabi eest tasuma 294,59 eurot. Kuigi kohus määras 09.06.2017.a määruse õigusabi tasu ja kulude hüvitamise osamaksetena, leiab kohus käesolevalt, et nimetatud summa tuleb tasuda korraga siis, kui hageja on saanud kätte hüvitise omandi kaotamise eest, sest siis on tal oma kulude tasumiseks piisavalt vabu rahalisi vahendeid. Seega tuleb Pxxxxx Vxxxxxxxxx tasuda õigusabi eest ühe osamaksena hiljemalt 01. novembriks 2019. a. Kohus vabastas 26.01.2018. a määrusega Pxxxxx Vxxxxxxxx riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Riigilõiv ja 70% õigusabi kulud ning tasa jäävad lähtudes
/digiallkiri/ Maimu Laumets kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.