KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Määruse tegemise aeg ja koht 21. september 2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-2526 Tsiviilasi NewHouse Ehitus OÜ lubamatuks

) § 333 lg 1). Kohus tunnistab, et 9. augusti 2018 määruses oli valesti märgitud, et hageja esitas taotluse hagist loobumiseks ja tegelikult esitas hageja taotluse hagi tagasi võtmiseks, kuid peale vea tunnistamise ei leia kohus, et peaks või saaks kuidagi oma tegevust muuta. Ka hageja ei ole esitanud konkreetset taotlust, mida kohus peaks vastuväite korras teisiti tegema. Seetõttu jätab kohus vastuväite rahuldamata. Hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni (

§ 424lg 1).

Tsiviilasi oli sisulise arutamise faasis, seetõttu võis hageja hagi tagasi võtta kostja nõusolekul. Kostja on andnud nõusoleku hagi tagasivõtmiseks. Kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi (

§ 423lg 1 p 2).

Kuna hageja on hagi tagasi võtnud, tuleb jätta hagi läbi vaatamata ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kohus otsustab menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata (

§ 168lg 1).

Hageja ei pea kandma kostja menetluskulusid, kui ta võttis hagi tagasi põhjusel, et kostja rahuldas nõude pärast hagi esitamist (

§ 168lg 4).

Kostja kannab hageja menetluskulud, kui hageja võttis hagi tagasi põhjusel, et kostja rahuldas nõude pärast hagi esitamist (

§ 168lg 5).

Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (

§ 168lg 6).

Käesoleval juhul vaidlesid poole selle üle, kas hageja pidi tasuma kostjale jäätmeveo eest kostja poolt varasemalt esitatud jäätmetõendi alusel. Hageja leidis, et kuna jäätmetõend ei vastanud nõuetele, siis ei olnud kostja nõue muutunud hageja vastu sissenõutavaks, kuid ometi oli kostja algatanud täitemenetluse. Kostja oli enda arvates nõuetekohase jäätmetõendi esitanud, kuid esitas igaks juhuks käesolevas menetluses uue tõendi. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist, väljastades alles 2. mail 2018 nõuetekohase jäätmetõendi. Käesoleval juhul ei võtnud kostja hagi õigeks ning oli kohtuväliselt keeldunud jäätmetõendit väljastamast. Seetõttu tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 174lg 1).

Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1). Hageja taotles menetluskulude hüvitamist summas 902,50 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad järgnevatest toimingutest: 2

§ 396), kuid ei pea seda küsima.

Kohtupraktikas ollakse seisukohal, et omal algatusel esitatud dokumentide eest menetluskulude väljamõistmine ei ole põhjendatud (nt TarRK määrus 2-09-61353, p 15). Kuna kohus ei nõudnud nimetatud dokumentide esitamist, leiab kohus, et nimetatud dokumentide koostamise tööaeg ei olnud vajalik ega põhjendatud. Kohus küsis hageja seisukohta 12.07.2018 esitatud tõendite osas ja hageja on selles osas seisukoha esitanud koos taotlusega hagi tagasi võtmiseks. Hagi tagasi võtmise taotlus ei pea olema põhjendatud, mistõttu arvestab kohus kostja vastuväidet, et taotlusele kulunud aeg on ebamõistlikult pikk. Taotlus sisaldab suures ulatuses seadusest kopeeritud teksti ja väljavõtteid Riigikohtu lahenditest, mistõttu ei pea kohus kogu tööaega põhjendatuks. Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks 0,5h. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduselt 75 eurot ja hagi tagamise avaldustelt 100 eurot (2 avaldust). Kohus leiab, et ei ole põhjendatud jätta kostja kanda kulusid seoses rahuldamata jäänud avaldusega. Seetõttu jätab kohus hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu 50 eurot kostjalt välja mõistmata. Kohus määrab hageja menetluskulude suurusena kindlaks 289,70 eurot, millest riigilõiv on 125 eurot ja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 164,70 eurot (1,83h x 90 eurot). Vastavalt

§ 177

lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotud kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale saab edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 2).

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 3