Obsah (8)

§ 76§ 100§ 101§ 108§ 396§ 397§ 402§ 113

2-16-123169 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 06. september 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-16-

§ 76lg 1 ja 3, § 82 lg 2, § 94 lg 1, § 101 lg 1 p-d 1 ja 6, § 113 lg 1.

1. Hageja märgib, et kostja ei täitnud laenulepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Hageja saatis kostjale korduvaid meeldetuletusi. Kuna kostja oma kohustusi ei täitnud, ütles hageja laenulepingud üles. Kostja vastuväited
2. Kostja märkis vastuses, et asub vanglas ning ei saa hetkel võlga tasuda. Kostja saab võla tasuda peale vanglast vabanemist. Kostja palub koostada talle maksegraafik alates 10.04.2017, mille kohaselt ta tasuks 30 eurot kuus. Kohtu põhjendused
3. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
4. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg
5. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 2 2-16-123169 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (

) § 76 lg-st 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

§ 402

kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

1. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 02.03.2016 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 0259603025, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 449 eurot Onoff Jaekaubanduse OÜlt kauba ostmiseks. Punkti 3.5 kohaselt oli lepingutasu 19 eurot (tl 30). Laen tuli tagastada maksegraafiku alusel hiljemalt 20.03.2017 intressimääraga 22% aastas (tl 31). Laenulepingule kohaldusid Üldtingimused (tl 32-33). 03.03.2016 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 0208603034, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 269 eurot Onoff Jaekaubanduse OÜ-lt kauba ostmiseks Punkti 3.5 kohaselt oli lepingutasu 15 eurot (tl 47). Laen tuli tagastada maksegraafiku alusel hiljemalt 20.03.2017 intressimääraga 22% aastas (tl 48). Laenulepingule kohaldusid Üldtingimused (tl 49-50). Hageja saatis kostjale korduvaid meeldetuletusi laenulepingustest tulenevate kohustuste täitmiseks (tl 37-46, tl 54-63). 09.09.2016 saatis hageja kostjale laenulepingute ülesütlemise avaldused ja palus tasuda laenulepingutest tulenevad võlad hiljemalt 24.09.2016 (tl 34, tl 51).
2. Laenulepingutest tulenevalt oli kostjal kohustus saadud laen tagastada ning tasuda sellelt intressi. Lisaks tuli kostjal tasuda laenulepingu 0259603025 sõlmimisel lepingutasu 19 eurot ja laenulepingu nr 0208603034 sõlmimisel lepingutasu 15 eurot. Kostja ei ole tõendanud ega väitnud, et ta oleks täitnud laenulepinguid nõuetekohaselt. Kohus leiab, et hageja põhinõue summas 718 eurot, intressinõue summas 119,91 eurot ja lepingutasu nõue summas 34 eurot on põhjendatud ja tõendatud. 14.

§ 101

lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on 3 2-16-123169 ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu nr 0259603025 ja laenulepingu nr 0208603034 punktide 3.8 kohaselt oli viivisemäär 22% aastas ehk 0,06% päevas (tl 30, tl 47).

1. Hageja on arvestanud hagi esitamise seisuga, so 13.12.2016 laenulepingult nr 0259603025 viivist 31,01 eurot (tl 35) ja laenulepingult nr 0208603034 viivist 18,58 eurot (tl 52), seega kokku 49,59 eurot. Kohus leiab, et lepinguline viivisemäär on mõistlik ning hageja viivisenõue on põhjendatud. Kostja, olles lepingutest tulenevate kohustuste täitmisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega.
2. Laenulepingute Üldtingimuste p 1.3.2 kohaselt laenuandja sissenõudmiskulud lepingu kehtivusajal laenusaaja osamaksete tasumisega viivitamise korral on järgnevad: - iga sissenõutavaks muutunud osamakse kohta esmase meeldetuletuskirja saatmine on tasuta; - iga sissenõutavaks muutunud osamakse kohta meeldetuletuskirja saatmine – kuni 5 eurot (tl 32, tl 49). Hageja palub lisaks välja mõista võla sissenõudmise ehk meeldetuletuskirjade saatmise kulu kummagi laenulepingu osas 25 eurot. Hageja on korduvalt saatnud kostjale meeldetuletusi (tl 37-46, tl 54-63). Kohus leiab, et hageja meeldetuletuskirjade tasunõue kogusummas 50 eurot on tõendatud ja põhjendatud.
3. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 718 eurot, intressi 119,91 eurot, lepingutasu 34 eurot, viivise 49,59 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 50 eurot. Menetluskulud
4. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.
5. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.
6. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 175 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 2 ja 68). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik 4