KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 23.11.2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-17-2470 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind 711 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Jelena Karžetskaja (Progressor Õigusbüroo OÜ, e-post: menetlus@progressor.
- ee)esindajad Kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, menetlusposti aadress: XXX) Kostja lepinguline esindaja Andrei Tšerednik (Olanel Consulting OÜ, e-post: info@olanel.
- ee)Kohtuistungi toimumise aeg 18.09.2017, edasi kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi. 2. Muuta Harju Maakohtu 26.08.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-16-5800 välja mõistetud elatise suurust ja välja mõista XXXlt XXX kasuks XXX ülalpidamiseks igakuine elatis summas 200 eurot, alates 18.09.2017 kuni XXX täisealiseks saamiseni. 3. Elatise maksmisel võtta arvesse menetluse ajal tasutud elatist. 4. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda XXX kontole EEXXX AS SEB Pank iga jooksva kuu 15-ndaks kuupäevaks (selgitusse märkida „XXX elatis“). Menetluskulude jaotus 5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määrata kindlaks, et pooltel ei tule vastastikku menetluskulusid hüvitada. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused XXX (hageja) esitas 15.02.2017 Harju Maakohtule hagi XXX (kostja) vastu elatise suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust sündis XXX poeg XXX. Peale hageja vanemate abielu lahutamist jäi hageja elama emaga. Pärnu Maakohus 08.02.2016 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-16-100616 mõistis välja kostjalt elatise summas 200 eurot kuus alates 13.01.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Harju Maakohus 28.06.2016 otsusega rahuldas kostja hagi väljamõistetud elatise vähendamiseks osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 156 eurot kuus alates 12.04.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2016 otsusega jäeti Harju Maakohtu otsus muutmata. 26.01.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-2912 kinnitas kohus hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel sõlmitud kompromissi, mille alusel sai ühisvara jagatud ja hageja seaduslik esindaja tasus kostjale 11 900 eurot. Kuna 26.08.2016 kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurus ei kata lapse igapäevaseid vajadusi ja kostja varaline olukord on 02.02.2017 hageja seadusliku esindaja tehtud ülekandega summas 11 900 eurot oluliselt paranenud, on kostjal võimalus osaleda lapse ülalpidamisel seadusega ettenähtud miinimumsuuruses. Hageja palus muuta elatise suurust ja välja mõista kostjalt hageja kasuks alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuine elatis summas 235 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja poolt nõutud summa saab kostja tasuda XXX kontole EEXXX, AS SEB Pank (tl 2-3). Kostja vastuväited Kostja leidis, et hagi on põhjendamatu ja palus jätta hagi läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 07.02.2017, hageja on esitanud uue hagi kostja vastu vähem kui 15 päeva pärast kohtuotsuse jõustumist. Hageja käitumine on pahatahtlik ja ta teadvalt põhjustab kostjale lisakulusid õigusabile. Kui kohus ei jäta hagi läbi vaatamata, palus kostja jätta hagi rahuldamata. Kostja ei näe vajadust korrata tsiviilasjas nr 2-16-5800 tuvastatut, kuna nii maakohus kui ringkonnakohus on sama alustega hagi arutanud. Kostja varanduslik olukord võrreldes 2016.aastaga ei ole muutunud, et oleks võimalik teha teist otsust, ehk suurendada elatist. Ühekordset hüvitist ei saa arvestada majandusliku olukorra oluliseks muutumiseks. Kostja alaealine laps on hetkel 11 kuune ja lapsele tuleb teha suuremaid kulutusi. Haapsalu piirkonnas ei ole võimalik suurema palgaga tööd leida. Kostjal ei saa asuda elama Tallinna linna, kuna sellega kaasnevad väga suured kulud. Samal ajal hageja seaduslik 2 esindaja saab oma Haapsalu korteri renditulu, mida ta teadvalt ei näita, kuna kardab Maksuametit
(3334). Kohus jättis hageja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Hagi on esitatud alaealise lapse ülalpidamiseks mõistetud elatise suurendamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostja alaealine laps (tl 6), kes elab kostjast eraldi ema juures. Üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited ja vastuväited tuginevad. Kohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-16-5800 rahuldas Harju Maakohus 26.08.2016 otsusega XXX hagi XXX vastu elatise vähendamiseks osaliselt. Kohus muutis Pärnu Maakohtu 08.02.2016 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-16-100616 XXXlt XXX kasuks välja mõistetud igakuise elatise suurust ja mõistis XXXlt XXX kasuks välja igakuise elatise summas 156 eurot alates 12.04.2016 kuni XXX täisealiseks saamiseni (tl 8-10).Tallinna Ringkonnakohus 12.12.2016 kohtuotsusega jättis Harju Maakohtu otsuse muutmata ja XXX apellatsioonkaebuse rahuldamata (tl 11-13). Otsus jõustus 07.02.2017. Vaidlust ei ole, et kostja täidab lapse ülalpidamiskohustust kohtuotsusega väljamõistetud määras. 15.02.2017 esitatud hagis nõuab hageja 26.08.2016 kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurendamist seadusjärgse miinimumini. Lisaks sellele, et hageja vajadused on endiselt miinimummääras, on hageja tuginenud ka sellele, et kostja varaline olukord on 02.02.2017 hageja seadusliku esindaja tehtud ülekandega summas 11 900 eurot oluliselt paranenud. Hageja seaduslik esindaja on nimetatud summa tasunud tsiviilasjas nr 2-16-2912 Harju Maakohtu 26.01.2017 kohtumäärusega kinnitatud hageja seadusliku esindaja ja kostja ühisvara jagamise menetluses kinnitatud kompromissi alusel. Elatise suurendamise hagi rahuldamiseks peab hageja kohtu ette tooma asjaolud, mille alusel saaks kohus veendumusele jõuda selles, et pärast varasema kohtuotsuse seadusjõusse astumist on oluliselt muutunud maksete suurust ja kestust mõjutavad asjaolud või elatise suurendamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast varasema kohtuasja sisulise arutamise lõpetamist. Hageja tugines hagi aluseks olevate asjaolude raames sellele, et hageja vajadused on endiselt miinimummääras ja kostja varaline olukord on paranenud. Kuna hageja nõuab miinimumelatist, ei pea hageja tõendama oma vajaduste suurust ega muutumist tõendama. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Hageja on tuginenud sellele, et kostja varanduslik olukord on peale eelmist kohtulahendit paranenud kompromissina hageja ema poolt ühisvara jagamisel kostjale tasutud ülekandega summas 11 900 eurot. Pooled ei vaidle, et 26.01.2017 kohtumäärusega (tl 14-15) kinnitati XXX ja XXX vahel sõlmitud kompromiss, milles pooled leppisid kokku, et poolte ühisvaraks olev korteriomand jääb XXX ainuomandisse ja XXX maksab XXXle korteriomandi osa omandiõiguse kaotamise eest hüvitist 11 900 eurot, XXX tasus nimetatud summa 02.02.2017 (tl 17). 3 Hageja soovis rõhutada, et ka peale lahutust on XXX kostjat toetanud. 27.10.2015 müüsid endised abikaasad korteriomandi aadressil XXX, ning müügist saadud raha jäi kostja laenulepingu ennetähtaegseks täitmiseks (tl 40). Kuna kohus peab kindlaks tegema, kas kostja varaline olukord on peale eelmist kohtulahendit paranenud, siis hageja esitatud 27.10.2015 sõlmitud korteriomandi müügileping, kinnistamisavaldus ja asjaõigusleping (tl 40-45) seda ei tõenda ja kohus seda tõendit otsuse tegemisel ei hinda. Kohus tuvastas, et hageja nimetatud kinnisasjad olid kinnistusraamatu andmetel kostjal olemas juba eelmise kohtuotsuse ajal ja hageja ei ole tõendanud, et olemasoleva kinnisvara väärtus oleks suurenenud. Kostja töötasu võrreldes eelmise kohtulahendiga on suurenenud. Kui eelmise kohtulahendi ajal oli kostja sissetulek 469 eurot kuus, siis 2017.a. on kostja sissetulek veebruari eest 634,56 eurot, märtsi eest 533,30 eurot, aprilli eest 594,344+166,50 eurot, mai eest 594,34 eurot palk+lõpparve 505,77 eurot, juuni eest 272,62 eurot, juuli eest 908,16 eurot, augusti eest 943,60 eurot ja septembri eest 917,42 eurot. Kostja on sissetuleku tõendamiseks esitanud konto väljavõtte ja Maksu-ja Tolliameti tõendid kostjale tehtud väljamaksete ja kinnipeetud tulumaksu kohta (tl 90-92). Kostja on 18.09.2017 esitanud tabeli kujul ühe kuu kulude ülevaate, mis on kokku 845 eurot ja kulusid tõendavad dokumendid (tl 80, tl 82-89). Kostja abikaasa on alates 19.09.2017 koondatud, seega peab kostja tasuma ka kulud, mida siiani on 50% ulatuses tasunud kostja abikaasa. Töötukassa tõendi kohaselt on kostja abikaasa alates 20.09.2017 töötu (tl 95), millest tulenevalt ei osale abikaasa tema ja kostja ühise lapse kulude kandmisel. Kohus on seisukohal, et ühisvara jagamisel omandi kaotamise eest saadud hüvitis ei parandanud kostja varalist seisundit, sest kostja on tõendanud hüvitise osalist kasutamist võlakohustuste täitmiseks (tl 52). Kohtu arvates ei ole õiglane, et kui ühisvara jagamise käigus on üks abikaasa omandanud korteri ja maksnud teisele abikaasale hüvitist korteriomandi osa omandiõiguse kaotamise eest, siis ei tohiks hüvitist saanud abikaasa seda kasutada võlgade tasumiseks ja pere jaoks, vaid elatise tasumiseks. Kostja sissetulek (töötasu) on suurenenud ca 300 euro võrra kuus alates juulikuust 2017, kuid kuna kostja abikaasa on töötu ja ei saa osaleda ühise lapse ega perekonna kulude tasumisel, siis tuleb need kulud kanda kostjal üksinda. Seega ei ole kostja varanduslik olukord võrreldes eelmise kohtulahendiga oluliselt paranenud. Kostja on avaldanud kohtuistungil 18.09.2017 ja ka peale seda esitatud menetlusdokumendis teatanud, et on võimeline tasuma hagejale elatist maksimaalselt 200 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks hageja ülalpidamiseks välja igakuise elatise 200 eurot kuus alates 18.09.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise maksmisel võtta arvesse menetluse ajal tasutud elatist. Elatis tuleb tasuda hageja ema pangakontole. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohtuistungil palusid pooled jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Määrata kindlaks, et pooltel ei tule vastastikku menetluskulusid hüvitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi 4 Kohtunik 5