RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-17-8339 Määruse kuupäev Tartu, 7. november 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Ants Kull ja Malle Seppik Kohtuasi Tallinn

) § 664 lg-tele 1 ja 2, § 660 lg-le 1 ja TMS § 1774 lg-le 6 ning leidis, et sissenõudja määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu. TMS § 1774 lg 6 kohaselt saab kaevata üksnes määruse peale, millega võlgniku õigus või loa kehtivus peatatakse või keelatakse temale õiguse või loa andmine. Seega tulenes ringkonnakohtu arvates sätte grammatilisest tõlgendamisest, et kaevata saab üksnes avalduse rahuldamise peale. Isegi kui tõlgendada TMS § 1774 lg-t 6 selliselt, et kaevata saab ka avalduse rahuldamata jätmise peale, ei tulene seadusest sissenõudjale kaebeõigust. TMS § 1774 lg 6 viitab menetlusosalistele. Menetlusosalisteks on isikud, kelle kohus peab kaasama asja menetlemisse. Kuigi maakohus kaasas ka sissenõudja, ei ole ringkonnakohtu hinnangul sissenõudja isik, kes peab olema seaduse kohaselt menetlusse kaasatud. Sissenõudja ei ole seadusest tulenevalt selle menetluse menetlusosaline ega ole seetõttu õigustatud edasi kaebama. TMS § 1774 lg 1 kohaselt on avaldusõigus üksnes kohtutäituril. Kohtutäituril on avalduse esitamiseks vaja sissenõudja nõusolekut (TMS § 1772 lg 1), kuid avalduse esitamine on kohtutäituri diskretsioon ning sissenõudjal ei ole eraldi avaldusõigust ega õigust taotleda 2

§ 696lg-st 3, kuna määrusega ei kitsendata sissenõudja õigusi.

Ringkonnakohus jättis määruskaebusega seotud menetluskulud

§ 168

lg 2 alusel koosmõjus

§ 477lg-ga 1 sissenõudja kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Sissenõudja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning teha uus määrus, millega kohtutäituri avaldus rahuldada. Menetluskulud palub sissenõudja jätta võlgniku kanda. Sissenõudja esindaja õigusabikulude suurus Riigikohtus oli 560 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei tulene TMS § 1774 lg-st 6, et vaidlustada saab ainult määrust, millega kohus kohtutäituri avalduse rahuldab. Lisaks on viidatud sätte järgi kaebeõigus menetlusosalistel. Sissenõudja oli praegu menetlusosaline, mh seetõttu, et kohtutäituril on avalduse esitamiseks vaja tema nõusolekut. Kohtutäituril ei ole TMS § 1774 lg 1 järgi iseseisvat menetlusõiguste käsutamise õigust. Kuni elatisevõlgnevus on tasumata, ei saa kohtutäitur sissenõudja nõusolekuta esitada kohtule avaldust, loobuda kaebusest või sõlmida võlgnikuga kompromissi, kuna see võib kahjustada sissenõudja õigusi ja huve. Kuna sissenõudja on menetlusosaline, oli tal õigus esitada maakohtu määruse peale määruskaebus. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et praegune menetlus ei mõjuta otseselt sissenõudja õigusi. Kui võlgnik hakkab elatise nõuet korrapäraselt tasuma, siis see mõjutab otseselt sissenõudjat. Ringkonnakohus jättis valesti määruskaebusega seotud menetluskulud

§ 168lg 2 ja § 477 kohaselt sissenõudja kanda.

Hagita menetluses tuleb menetluskulud jaotada

§ 172

lg 1 järgi ning sissenõudjalt võlgniku kasuks menetluskulude väljamõistmine oli äärmiselt ebaõiglane. TMS § 1774 lg 2 p 1 tuleb tõlgendada koos TMS §-ga 1771 ning elatise korrapärane maksmine tähendab seaduse mõttes elatise tasumist kohtulahendiga väljamõistetud ulatuses (mitte võlgniku valitud suuruses).Võlgnik pidi tasuma kahe kuu elatise korraga, mitte nelja kuu jooksul. Võlgnik tasus igas kuus ca 87 eurot 71 senti temalt väljamõistetud 160 euro suuruse elatise asemel. Selline elatise tasumine ei ole korrapärane TMS-i sätete mõttes. Võlgnik hoidub tahtlikult ja sihilikult sissenõudjale korrapäraselt elatise tasumisest. Võlgniku pangakonto väljavõttel ei olnud summasid, mida ta teenib sõiduõpetajana. Sissenõudja leiab, et võlgniku menetluskulud on ülepaisutatud. Lisaks palub sissenõudja kohaldada

§ 172

lg 1 teist lauset, kuna võlgnik ei maksa sissenõudjale korrapäraselt elatist ega tee olukorra muutmiseks jõupingutusi. Võlgnik on tasunud kahele advokaadist esindajale õigusabikulude eest ning võlgniku esindajate tunnitasu võrdub ligikaudu sissenõudja kasuks välja mõistetud elatisega. Võlgniku menetluskulude hagejalt väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane ning kahjustaks veelgi tema huve. 3

§ 177

lg 4 järgi mõista sissenõudjalt enda kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Taotluse kohaselt olid võlgniku Riigikohtu menetluskulud seotud järgmiste toimingutega (summad käibemaksuga): ringkonnakohtu määrusega tutvumine ja kliendiga suhtlemine 72 eurot (0,5 tundi × 120 eurot × 1,2); sissenõudja määruskaebusega tutvumine, kliendi informeerimine ja selgitused Riigikohtu menetluse kohta 144 eurot (1 tund × 120 eurot × 1,2); määruskaebuse vastuse koostamine 576 eurot (4 tundi × 120 eurot × 1,2); sissenõudja täiendava seisukohaga tutvumine ja võlgniku täiendava seisukoha koostamine 144 eurot (1 tund × 120 eurot × 1,2). 11. Kohtutäituril ei ole määruskaebuse kohta vastuväiteid. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 12. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada. Määruskaebus tuleb jätta

§ 691

p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ning ringkonnakohtu määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt määruse õiguslikke põhjendusi (

§ 692lg 2 ja § 695).

13. Kolleegium märgib esmalt, et Riigikohtus vaidlustab sissenõudja määrust, millega ringkonnakohus jättis tema maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse läbi vaatamata. Sellises olukorras tuleneb kolleegiumi hinnangul sissenõudjale õigus Riigikohtule määruskaebus esitada

§ 643

lg-st 4 (koosmõjus

§-ga 659).

§ 643

lg 4 kohaselt võib apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule.

§ 659

järgi kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui

-i

1. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.
2. Praeguses asjas tuleb lahendada küsimus, kas sissenõudjal on õigus vaidlustada maakohtu määrust, millega jäeti rahuldamata kohtutäituri avaldus lapse elatise võlgniku õiguste piiramiseks. TMS § 1774 lg 6 kohaselt võivad menetlusosalised esitada võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatamise ning temale õiguse ja loa andmise keelamise maakohtu määruse peale määruskaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et TMS § 1774 lg 6 järgi saab kaevata üksnes määruse peale, millega võlgniku õigus ja loa kehtivus peatatakse ning keelatakse temale õiguse ja loa andmine, st määrust saab vaidlustada üksnes siis, kui kohus rahuldab kohtutäituri avalduse lapse elatise võlgniku õiguste piiramiseks. Seega ei olnud sissenõudjal praegu võimalik maakohtu lahendit ringkonnakohtus vaidlustada, sest maakohus jättis kohtutäituri avalduse rahuldamata. Kolleegium leiab, et eelnevast tulenevalt ei saanud sissenõudja praegusel juhul maakohtu määrust vaidlustada, olenemata sellest, kas ta oli menetlusosaline või mitte. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrusest lapse elatise võlgniku õiguste piiramise menetluse menetlusosaliste ringi puudutav põhjendus välja jätta. 4

§ 168

lg 2 alusel koosmõjus

§ 477

lg-ga 1 sissenõudja kanda.

§ 168

lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168

lg-test 3–5 ei tulene teisiti.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kui kaebus jääb läbi vaatamata, siis kohaldub menetluskulude jaotamisele

§ 171lg 1.

Nimetatud sätte kohaselt kannab apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata (vt Riigikohtu 2. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-10, p 13). 16. Kuna asja menetlus lõpeb Riigikohtus, peab kolleegium

§ 173

lg 1 esimese lause kohaselt määrama kindlaks ka menetluskulude jaotuse kassatsiooniastmes. Kuna sissenõudja määruskaebus jääb rahuldamata, jätab kolleegium määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Riigikohtus

§ 171lg 1 järgi sissenõudja kanda.

17.

§ 174

lg-te 1 ja 3 järgi tuleb kolleegiumil määrata kindlaks vastavalt jaotusele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus Riigikohtus. Menetluskulude nimekirja kohaselt olid võlgniku kassatsiooniastme menetluskulud 936 eurot (koos km-ga), mis tulenes järgmistest toimingutest: ringkonnakohtu määrusega tutvumine ja kliendiga suhtlemine; sissenõudja määruskaebusega tutvumine, kliendi informeerimine ja selgitused Riigikohtu menetluse kohta; määruskaebuse vastuse koostamine; sissenõudja täiendava seisukohaga tutvumine ja võlgniku täiendava seisukoha koostamine.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et eespool nimetatud toimingutega seotud menetluskulud olid põhjendatud ja vajalikud 504 euro ulatuses (3,5 tundi × 120 eurot × 1,2), arvestades vaidluse sisu ning asjaolu, et võlgnik kordas varasemates menetlusdokumentides (ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse vastuses) ja kohtulahendites väljendatud seisukohti. Seega tuleb sissenõudjal võlgnikule menetluskuludena hüvitada 504 eurot. Kolleegium märgib võlgniku taotluse alusel, et

§ 177

lg 4 järgi tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist. Kohtutäitur ei esitanud Riigikohtule menetluskulude nimekirja, seega on kohtutäituri menetluskulude rahaline suurus null eurot. 18. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb

§ 149lg 4 teise lause alusel arvata sissenõudja määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse. Peeter Jerofejev Ants Kull Malle Seppik 5