← Eesti

3-16-824/47

Obsah (4)§ 105§ 51§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 09.05.2018, Tallinn Haldusasja n

) § 51 lg-t

  1. Ametiasutus ja ametnik on põhjendatult avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all. Ametnik peab sõnavabaduse õiguse kasutamisel järgima mõõdukuse ja tagasihoidlikkuse kohustust, mille rikkumine saab reeglina üldsuse poolt tauniva hinnangu osaliseks ja mõjutab ametniku ning ametiasutuse autoriteeti. Kaebaja video on sisustatud kohatute, alandavate ja lugupidamatute kommentaaridega paraadil osalenud riigi kaitsejõudude ja välisriikidest saabunud külaliste vastu, mis väljub Päästeametis kehtestatud ja tunnustatud väärtushinnangute raamest. Seega ei ole kaebaja järginud päästeteenistuse eetikakoodeksi punkte 4a, 4d ja
  2. Kaebaja kommentaarid on iga mõistliku inimese seisukohalt alandavad ja lugupidamatud. Video tõi kaasa üldsuse pahameele ja hukkamõistu nii kaebaja enda kui ka Päästeameti suhtes. 2) Kaebaja väide hooletuse kohta on paljasõnaline ja ebausutav. Selle väite lükkab ümber Päästeameti kommunikatsioonijuhi AK seletuskiri, mille kohaselt vaidles kaebaja järgmisel päeval vastu palvele võtta video Facebookist maha. Facebooki kasutatakse suhtlemiseks ja info jagamiseks, mistõttu on sellesse keskkonda video üleslaadimise eesmärk seda kellegagi jagada. Selliste kommentaaridega video salvestamine ja üleslaadimine saab olla ainult tahtlik tegevus. Iga mõistlik inimene saab aru, et sotsiaalmeediasse postitatud video võib levida ja meediasse jõuda. Kaebaja ei ole seni oma tegu kahetsenud ega selle eest vabandust palunud. Päästeametis on teenistujatele korduvalt selgitatud, kuidas peab sotsiaalmeedias käituma ning milliseid postitusi on ebasobilik teha. Päästeteenistuses olevad isikud peavad oma rolli tõttu ühiskonnas olema tavakodanikest enam võimelised aru saama oma tegevuse tähendusest ja võimalikest tagajärgedest. Pikaajalise teenistusstaažiga kaebaja oli teadlik sotsiaalmeedias käitumise korrast ja tagajärgedest ning tema tegevus on Päästeametis tunnustatud väärtushinnangute ja käitumistavade järgi niivõrd oluline rikkumine, et seda ei vabanda kaebaja pikk staaž ega talle omistatud autasud. Kaebaja on täielikult kaotanud Päästeameti usalduse ning on alust arvata, et ta võib ka edaspidi eirata Päästeameti teenistujatele kehtestatud käitumisreegleid ja väärtushinnanguid. Seega on teenistusest vabastamine proportsionaalne distsiplinaarkaristus. 3) Käskkiri ei ole selliste motivatsioonipuudustega, mis muudaks selle kohtuliku kontrolli võimatuks. Riigikohtu 29.11.2012 otsusest nr 3-3-1-29-12 tulenevalt on lubatud haldusakti täiendav põhjendamine kohtumenetluses. Ka praeguses asjas on tegemist erandliku olukorraga, mis võimaldab vastustajal kohtumenetluses vaidlusaluse käskkirja põhjendusi täiendavalt sisustada, esitamata seejuures täiendavaid tõendeid. Vastustaja on esitanud kohtumenetluses täiendavad põhjendused ja analüüsinud, milliseid konkreetseid venekeelseid väljendeid kaebaja videos kasutas, mida need eesti keeles tähendavad ning miks on need Päästeameti hinnangul lugupidamatud, alandavad jne. Vastustaja pidas nende vulgaarsete, alandavate ja solvavate väljendite käskkirjas kajastamist ebasobivaks, tuginedes Riigikohtu 03.02.2015 otsusele nr 31-1-3-05 ja Virgo Saarmetsa artiklile „(Üld)tuntud ja tundmatu (ema)keel“ (Õiguskeel, 2011/3). Kaebaja ei ole pädev andma hinnangut OÜ Ainult Inglise Tõlkebüroo tõlketeenuse kvaliteedile. Mõiste „mõistlik inimene“ sisustamisel saab lähtuda võlaõigusseaduse §-st
  3. 4) Hüvitisnõude suurendamine on alusetu. Keegi ei oska prognoosida kaebaja töövõimet, eluiga vms, mis kinnitaks, et kaebaja oleks Päästeameti teenistuses olnud pensionieani.
  4. Tallinna Halduskohus rahuldas 16.03.2017 otsusega kaebuse osaliselt (resolutsiooni p 2), tunnistas Päästeameti peadirektori 31.03.2016 käskkirja nr 86P õigusvastaseks ja muutis XX teenistusest vabastamise alust, lugedes selleks teenistusest vabastamise ametniku soovil (resolutsiooni p 3). Muus osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 4) ja 3

(10)3-16-824 menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 5). Halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse 24.02.2016 videosalvestisest vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud tõlke tellimiseks (resolutsiooni p 1). 1) Vaidlustatud käskkirjas on kaebaja süütegu kirjeldatud üldsõnaliselt („XX kommenteeris videos paraadi ebatsensuursete ja solvavate sõnadega“, „kommenteeris ametnikule ebasobivalt paraadil osalenud teisi Eesti Vabariigi riigiasutusi ja välisriikide esindajaid, kes paraadist osa võtsid“, „XX päästeametnikuna laimas ja halvustas teisi riigiasutusi ja välisriikide esindajaid“). Käskkirjas ega ka distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes pole kordagi märgitud, milliseid konkreetseid venekeelseid väljendeid kaebaja kasutas, mida need eesti keeles tähendavad ning miks tuleb neid mõista laimavatena, alandavatena, solvavatena, kohatutena, lugupidamatutena jne. Päästeamet ei ole kaebaja distsiplinaarsüütegu piisava selgusega määratlenud. Käskkirja andmise faktiline alus on puudulikult põhjendatud, sest käskkirjast ega selles viidatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest ei selgu konkreetselt, milliste sõnade, väljendite või lausete kasutamist kaebajale ette heideti ja millised paljudest käskkirjas kasutatud omadussõnadest (laimav, alandav, kohatu, lugupidamatu jne) vastustaja arvates mingi sõna või väljendi kohta käivad. Sellises olukorras ei olnud kaebajal distsiplinaarmenetluses võimalik käskkirjale ka sisuliselt vastu vaielda. Kuna kaebajale etteheidetavat tegu on haldusaktis ebapiisavalt kirjeldatud ja analüüsitud, ei vasta haldusakt oluliste põhjendamispuuduste tõttu haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-te 1 ja 2 nõuetele. 2) Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-3-05 p-st 7.2 ja V. Saarmetsa artiklist järeldub, et ebasündsate jms väljendite kordamata jätmine kohtudokumentides on lubatav, kuid samas eeldab see, et kohtuasja materjalides on mõnes muus dokumendis fikseeritud, milliseid väljendeid solvavaks peeti. Praeguses asjas oli distsiplinaarmenetluses olemas küll video, kuid sealt iseenesest ei selgu, milliseid väljendeid pidas Päästeamet solvavaks, alandavaks vms ja miks. Praeguses asjas ei menetle kohus tühistamisnõuet, mille suhtes saaks rakendada HMS §-i 58. Päästeameti 31.03.2016 käskkiri tuleb tunnistada põhjendamispuuduse tõttu õigusvastaseks olenemata sellest, kas see puudus tingiks HMS § 58 järgi haldusakti tühistamise või mitte (Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-29-12 p 26). 3) Kaebaja märkis 16.05.2016 kohtule esitatud avalduses, et soovis enne vaidlustatava käskkirja andmist esitada Päästeametile avalduse omal soovil teenistusest vabastamiseks alates 2017. aasta juunist. Seega ei ole hüvitise suurendamiseks alust seoses asjaoluga, et kaebaja oleks veel seitse aastat oma senisel ametikohal edasi töötanud ja palka saanud. Usutav on see, et kaebaja soovis Päästeametis 2017. aasta juunini töötades teenida välja 50% pensionilisa 40% asemel. Arvestades, et teenistussuhte lõpetamise aja seisuga (31.03.2016) oli kaebajal päästeteenistuse staaži 28 aastat, 10 kuud ja 7 päeva, oleks ta 2017. aasta juuniks ületanud 30aastase päästeteenistuse staaži. Kuna pole välistatud, et kaebaja asub uuesti päästeteenistusse ning teenib endale välja 50% pensionilisa, ei ole alust väita, et kaebaja on vaidlustatud käskkirja tõttu kaotanud 10% pensionilisa. Seega saab kaebaja saamata jäänud tulu seisneda eeskätt Päästeametist saamata jäänud palgas kuni 2017. aasta juunini.

§ 105

lg-s 1 sätestatud kolme kuu keskmise palga suurune hüvitis on mõeldud korvama seda, et lähikuudel pärast teenistusest vabastamist ei saa ametnik enam sissetulekut eelmiselt tööandjalt ning pole veel jõudnud leida uut töökohta, kus sissetulekut teenida. See hüvitis ei pea kompenseerima ametnikule eelmiselt tööandjalt saamata jäänud tulu mistahes ajani, sest eelmine tööandja ei saa vastutada näiteks selle eest, kui teenistusest vabastatud ametnik ei otsigi uut töökohta. Kaebaja pole väitnud, et ta oli pärast teenistusest vabastamist pikemat aega töötu või tal oli eriti keeruline uut töökohta leida. 4) Teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve arvestades ei ole alust hüvitist suurendada, vaid seda tuleb hoopis vähendada nullini tulenevalt sellest, et kaebaja enda osa teenistussuhte lõpetamisel oli väga suur. Vastustaja esitatud videosalvestise tõlkest nähtub 4

(10)3-16-824 vaieldamatult, et kaebaja ei ole paraadi kommenteerides ja videot avalikustades käitunud väärikalt, nagu oleks ametnikule kohane (

§ 51lg 4).

Sellele viitavad ainuüksi rohked ebatsensuursed sõnad ja väljendid, millega kaebaja on oma kommentaare vürtsitanud. Usaldusväärsemaks saab pidada just vastustaja tellitud tõlget, sest OÜ Ainult Inglise Tõlkebüroo 13.10.2016 kinnitusest saab järeldada, et tõlgiti kõik kommentaarid, samas kui kaebaja tellitud Mill Tõlkebüroo OÜ tõlke kohta on kaebaja ise selgitanud, et nimetatud tõlkest on välja jäänud sõnad, mis väidetavalt ei ole vene keele päritolu. Hüvitise suuruse hindamisel pole oluline, millisest keelest on kaebaja kasutatud vulgarismid pärit, sest ilmselt on need vene keelde juurdunud, kui kaebaja neid oma venekeelsetes kommentaarides korduvalt kasutas. 5) On ilmne, et kaebaja laadis sobimatute kommentaaridega video Facebooki üles eesmärgiga teha see koos kommentaaridega avalikuks. Isegi kui kaebaja ei soovinud, et video oleks kõigile avatud, vaid ta tahtis seda jagada üksnes oma sõpradega, oleks ka sellisel juhul tegemist avalikustamisega. On üldteada, et suure tõenäosusega levib video sõprade seast jagamise kaudu edasi ka laiemale avalikkusele. Video tõlgetest nähtub samuti kaebaja kavatsus video koos kommentaaridega Facebooki teistele näitamiseks ja kuulamiseks üles laadida. Distsiplinaarmenetluse materjalidest (AK 10.03.2016 seletuskiri) selgub lisaks, et Päästeameti kommunikatsioonijuht AK palus 25.02.2016 hommikul kaebajal video Facebookist maha võtta. Kaebaja küsimusele, miks ta seda tegema peaks, vastas AK, et video on ebaviisakas ja sobimatu. Selle peale teatas kaebaja, et võib videol hääle maha võtta. Sellest järeldub, et kaebaja enda arvates polnud ta midagi valesti teinud. Kaebaja ei ole väljendanud mingit kahetsust ei oma kommentaaride ega nende avalikustamise pärast. Samuti pole kaebaja vastu vaielnud vastustaja väitele, et päästeametnikele on korduvalt selgitatud, kuidas sotsiaalmeedias käituda ning ametnikuna oli kaebaja väärikuskohustusest teadlik. 6) Lisaks tuleb arvesse võtta kaebaja teo tagajärgi, s.o avaliku teenistuse ja eelkõige Päästeameti seadmist halba valgusse, millest annavad muu hulgas tunnistust distsiplinaarasja materjalides sisalduvad inimeste kaebused Päästeametile ning artiklid, milles on käsitletud vabariigi aastapäeva paraadi mõnitamist. Meediakajastusest on ilmne, et kaebaja kui päästeametniku käitumine vabariigi aastapäeva paraadil töökohustusi täites ei vastanud paljude inimeste arvates ametnikule esitatavatele kõrgendatud nõudmistele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada osas, milles kohus jättis rahuldamata kaebaja nõude hüvitise maksmiseks. Kaebaja palub uue otsuse tegemist, millega lugeda, et kaebajal polnud osa teenistussuhte lõpetamisel, ning mõista välja hüvitis, mis arvestab asjaoluga, et teenistusest vabastamise tõttu jäi kaebajal saamata 91 000 eurot tulu ning ta kaotas 10% suuruse pensionilisa. 1) Kõik videos kasutatud sõnad ei olnud venekeelsed. OÜ Ainult Inglise Tõlkebüroo ega Mill Tõlkebüroo OÜ ei viidanud allikatele, mida nad kasutasid nende sõnade tõlkimiseks, mis ei ole vene keele päritolu. Mõlemad tõlkebürood on osad sõnad valesti tõlkinud. Kohtuotsusest ei selgu, miks peab kohus vastustaja tellitud tõlget kaebaja esitatud tõlkest usaldusväärsemaks. Kohus on ebaõigesti leidnud, et kõik videos kasutatud sõnad olid venekeelsed. Kohus oleks esmalt pidanud välja selgitama nende sõnade päritolu ja seejärel tähenduse. Tõendite ebaõige hindamine on viinud kohtu ebaõigete järelduste tegemiseni. 2) Videosalvestise kommentaaride põhjal ei saa teha järeldust, et kaebaja eesmärk oli riivata teiste isikute tundeid, au, head nime või väärikust. Kaebaja tellitud lingvistilise ekspertiisi tulemusena koostatud arvamuse kohaselt näitavad videosalvestise kommentaarid kaebaja teravalt negatiivset ja kategoorilist arvamust jälgitava ja kommenteeritava sündmuse ehk 5

(10)3-16-824 paraadi kohta, mitte aga sellel osalejate kohta. Eksperdiarvamus kinnitab, et kaebaja ei kasutanud ebatsensuursed sõnu paraadil osalejate aadressil. 3) Tunnistades vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks, jõudis kohus väärale seisukohale, et kaebaja oli suuresti ise süüdi selles, et ta teenistusest vabastati. Kohus ei põhjendanud, miks ta leidis, et kaebaja osa teenistusest vabastamisel oli väga suur ja hüvitist tuleb vähendada nullini.
  1. Päästeamet vaidleb XX apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. 1) Halduskohus on õigesti leidnud, et sellel, millisest keelest üks või teine kaebaja kasutatud vulgarism pärineb, ei ole sisulist tähtsust. Kaebaja väide vastustaja esitatud tõlke ebausaldusväärsuse kohta on paljasõnaline. 2) Kuna Päästeameti 31.03.2016 käskkiri on õiguspärane, pole alust kaebaja kasuks hüvitist välja mõista. Kaebaja teenistusest vabastamise ja sissetuleku kaotuse põhjustas tema enda vääritu käitumine. Päästeamet hindab kõrgelt oma organisatsioonikultuuri väärtusi, eelkõige ausust ja usaldusväärsust ning päästeteenistujale kohaste käitumisnormide järgimist.
  2. Päästeamet palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles kaebus osaliselt rahuldati ning teha uus otsus, millega jätta kaebus tervikuna rahuldamata. 1) Kohtuotsuse põhjendused on vastuolulised. Kohtuotsuse p-s 17 märkis kohus, et ei kontrolli 31.03.2016 käskkirja sisulist õiguspärasust, kuid samas pidi kohus otsuse p-s 22 esitatud järeldustele jõudmiseks just seda tegema. Seega lahendas kohus kaebust sisuliselt tühistamiskaebusena, mille puhul on kohtupraktikas (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-29-12) erandkorras lubatud haldusakti täiendav põhjendamine kohtumenetluses. 2) Ka juhul, kui ringkonnakohus loeb kaebuse tuvastamiskaebuseks, on vaidlustatud käskkiri kohtulikult kontrollitav. Päästeamet ei nõustu halduskohtuga, et kaebaja süütegu pole vaidlustatud käskkirjas piisava selgusega määratletud. Distsiplinaarmenetluses puudus vajadus tõlkida XX-le tema enda emakeelset teksti, mis oli tervikuna halvustava alatooniga ja täis roppusi, vene keelest eesti keelde. Tõlkimata jätmine ei saanud kuidagi kahjustada kaebaja huve. Kui kaebaja enda tellitud tõlkes toodud ebatsensuursed sõnad ja väljendid ei olnud kaebaja arvates solvavad, alandavad ja lugupidamatud, siis poleks vastustaja saanud ka distsiplinaarmenetluses video kommentaare tõlkides kaebaja arvamust muuta. Puudus vajadus kajastada ebatsensuurseid sõnu ja väljendeid distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes ja käskkirjas. Kaebaja kasutatud ebatsensuursete sõnade tähendus, nende adressaadid ja eesmärk jagada videot avalikkusega, oli kahtlemata temale endale arusaadav ega vajanud tõlkimist ja tõlgendamist. Asjas kogutud tõendid viitavad sellele, et kaebaja jagas videot tahtlikult.
  3. XX vaidleb Päästeameti apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Päästeamet ei ole distsiplinaarsüütegu piisava selgusega määratlenud ning käskkirja andmise faktiline alus on puudulikult põhjendatud. Vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja kasutas laimavaid, alandavaid, halvustavaid jne väljendeid. Kaebaja sai oma sõnavabaduse kasutamise tulemusel kahju 91 000 eurot saamata jäänud tulu näol. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Päästeameti 31.03.2016 käskkirja järgi on kaebajale etteheidetavaks teoks 24.02.2016 päästeautost teenistuskohustuste täitmise ajal kolme alluva juuresolekul videosalvestise tegemine, milles kaebaja kommenteerib ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid kasutades vabariigi aastapäeva paraadi ning sellel osalevaid Eesti ja välisriikide kaitsejõudude esindajaid, 6
(10)3-16-824 videosalvestise samal päeval Facebooki kontole postitamine ja avalikkusele nähtavaks tegemine. Käskkirja kohaselt rikkus kaebaja

§ 51

lg-test 1 ja 4 tulenevaid kohustusi.

§ 51

lg-te 1 ja 4 kohaselt peab ametnik oma teenistusülesandeid täitma ausalt, asjatundlikult ja hoolikalt ning käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet. Lisaks on vastutuse tekkimise alustena viidatud Päästeameti sisekorraeeskirja p-dele 71 ja 72, ametniku eetikakoodeksile ning päästetöötajate eestikakoodeksi p-dele 4a, 4b, 5a, 8a ja 8b.

§ 51

lg-st 4 tulenevat väärika käitumise nõuet saab mõista kui teenistuskohustust ning selle nõude rikkumist teenistuskohustuste rikkumisena (Riigikohtu 18.10.2016 otsus nr 3-3-1-13-16, p 20). Seejuures pole vaja tuvastada tegelikku diskrediteerimist, vaid tuleb hinnata, kas ametniku poolt toime pandud vääritu tegu on selline, mis võib potentsiaalselt rikkujat ametnikuna diskrediteerida (Riigikohtu 16.11.2016 otsus nr 3-3-1-29-16, p 10). 10. Halduskohus asus seisukohale, et Päästeamet ei ole kaebaja distsiplinaarsüütegu piisava selgusega määratlenud: käskkirjast ei selgu, milliseid väljendeid pidas Päästeamet solvavaks, alandavaks vms ja miks. Ringkonnakohus möönab, et käskkirjas ei ole nimetatud, milliseid konkreetseid videosalvestisel kasutatud väljendeid peab vastustaja laimavateks, kohatuteks jne, kuid samas ei saa nõustuda halduskohtuga, et süütegu pole piisavalt selgelt määratletud. Halduskohus on Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-3-05 ja V. Saarmetsa artiklile „(Üld)tuntud ja tundmatu (ema)keel“ (Õiguskeel, 2011/3) viidates nõustunud vastustajaga, et ebasündsate jms väljendite kordamata jätmine kohtudokumentides on lubatav, kuid kohtuasja materjalides või mõnes muus dokumendis peab olema fikseeritud, milliseid väljendeid solvavaks peeti. Praeguses asjas on distsiplinaarmenetluse materjalide hulgas ligikaudu 15 minuti pikkune videosalvestis, mille kaebaja tegi 24.02.2016 Eesti Vabariigi aastapäeva paraadil (distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte lisa 9) ning mis on ka kohtule esitatud. Asjaolu, et vastustaja ei ole üheski kirjalikus dokumendis kajastanud, milliseid sõnu ta solvavaks ja alandavaks peab, ei tekita ebaselgust kaebajale etteheidetavas teos. Kaebaja suulised kommentaarid on fikseeritud videosalvestisel ning on sellel nähtavaga lahutamatult seotud. Päästeameti 31.03.2016 käskkirjas (lk 3) on märgitud, et video koos kommentaaridega on tervikuna solvav ja ebaeetiline. Ringkonnakohus märgib, et probleemiks ei ole seejuures mitte üksnes ebatsensuursete sõnade kasutamine, vaid kommentaaride läbivalt naeruvääristav ja mõnitav sisu. Näiteks nimetab kaebaja Balti Kaitsekolledži lippu „pederastlikuks“, teeb USA sõdurite suhtes rassistliku märkuse („meie neegrid, oi, meie sõbrad, mustad“), nimetab Kuperjanovi pataljoni võitlejaid „piraatideks“ ja „SS-laste lastelasteks“ ning alavääristab Eesti kaitsevõimet ja paraadil osalevate väeüksuste võitlusvõimekust ja esindatust paraadil (näiteks mõnitavalt öeldud „meid päästavad need neli inimest“, „Moskva, [---], kadesta, [---], vahi, kui palju vägesid tuleb meie tänavaid mööda“, „lähevad nähtamatud väeüksused“). Ka kaebaja esitatud keelelises hinnangus (eriteadmistega isiku arvamus, mis on dokumentaalne tõend tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 272 lg 2 mõttes) on leitud, et kommentaarid väljendavad kaebaja teravalt negatiivset suhtumist, demonstreerides tema arvamust, et videos nähtav paraad ei vasta „näidisparaadile“ ning selles osalevad väed on „natsionalistid“. Kaebaja leiab, et vastustaja ei saanud ilma kommentaare tõlkimata ja tema kasutatud sõnade päritolu välja selgitamata süütegu üheselt määratleda. Toimiku materjalidest ei nähtu, et videosalvestisel kasutatud ebatsensuursed või muul moel solvavad väljendid pole venekeelsed. Kaebaja esitatud keelelise hinnangu järgi ei ole venekeelsete sõnadena käsitatavad vaid sõnad „vahipataljon“ ja „viru“. Pole oluline, milline on kaebaja kasutatud ebatsensuursete sõnade päritolu (s.o millisest keelest on need vene keelde jõudnud) – kohtule esitatud materjalidest (tõlked ja kaebaja esitatud eksperdiarvamus) järeldub, et tegemist on vene keeles juurdunud väljenditega, mis tavakasutuses on solvava tähendusega. Sellest, et osasid kaebaja kasutatud 7

(10)3-16-824 sõnu ei ole teatud vene keele sõnastikes, ei saa järeldada vastupidist. Tõlke puudumine ei takistanud ei kaebajal ega vastustajal mõistmast kaebaja kommentaaride sisu. Halduskohtu nõudel esitas vastustaja kohtumenetluses videosalvestise kommentaaride tõlke eesti keelde ning seega sai kohus hinnata, kas kaebaja kommentaaride sisu on solvav ja alandav, nagu leiab Päästeamet vaidlustatud käskkirjas. Asjaolu, et tõlge on koostatud pärast distsiplinaarkaristuse määramist, ei anna põhjust järelduseks, et vastustaja on asunud haldusakti põhjendusi kohtumenetluses täiendama. Kõik olulisemad kaalutlused, millest vastustaja lähtus, on käskkirjas olemas. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja ja vastustaja esitatud tõlked on mõnevõrra erinevad, kuid nende ja lisaks kaebaja esitatud keelelise hinnangu põhjal on piisavalt selge, et kaebaja kommentaarid olid solvavad ja alavääristavad. Määravat tähtsust pole sellel, kas kaebaja kasutas ebatsensuurseid sõnu otseselt paraadil osalejate suhtes või oli tegemist hüüde- ja parasiitsõnadega, kuna igal juhul on kaebaja kommentaarid ametnikule sobimatud. Avalikkuse reaktsioon kaebaja videosalvestisele (uudislood erinevates Eesti ja välisriikide meediaväljaannetes, mille näideteks on vastustaja esitanud Delfi ja Interfaxi artiklid (tl 41-42), ning inimeste kirjad (tl 40)) näitas selgelt, et kaebaja tegu oli üldisest õiglustundest ja ühiskonna õigusteadvusest lähtudes laiduväärne ning diskrediteeris kaebajat nii kolleegide kui ka kolmandate isikute silmis ja võis kahjustada Päästeameti mainet. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et kaebajale etteheidetava teo sisu on 31.03.2016 käskkirjas piisavalt selgelt määratletud ning pidi olema kaebajale arusaadav. 11.

§ 74

lg 1 järgi vastustab ametnik distsiplinaarsüüteo eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (

§ 74lg 2).

Süü hindamisel arvestatakse ametniku haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi (

§ 74lg 6).

Päästeameti hinnangul pani kaebaja rikkumise toime tahtlikult. Tahtlus on teenistuskohustuse rikkumise teadlik soovimine (

§ 74lg 5).

Pole kahtlust, et juba filmimise ajal oli kaebaja teadlik, et tema käitumine on sobimatu. Esiteks filmis kaebaja videot tööülesannete täitmise ajal alluvate juuresolekul ning teiseks viitavad sellele ka kaebaja enda kommentaarid („Ütlevad veel, et meil ei tohi filmida – vaatas minu poole nii“ (Kuperjanovi pataljoni filmimise ajal)). Ringkonnakohus ei pea veenvaks kaebaja väidet, et ta ei pannud videot Facebooki postitades tähele, et see on „avatud kõigile“. Facebooki üks peamisi eesmärke on jagada postitusi teiste inimestega. Arvestades, et kaebaja profiil oli avalik, pidi ta teadma, et ka sinna laetud video on avalikkusele nähtav. Videosalvestisel kõlavad kommentaarid viitavad sellele, et kaebajal oli plaanis video üldsusele avalikustada („ma panen selle praegu veel Facebooki ka üles“, „Moskva, [---], kadesta, [---], vahi, kui palju vägesid tuleb meie tänavaid mööda“, „seda teile televiisorist ei näidata“, „laon selle kõik moskvalastele naermiseks välja“). Ka kaebaja esitatud keelelises hinnangus leitakse, et videosalvestise adressaat on massiline ning kõneleja teavitas oma kavatsusest avaldada paraadi videosalvestis koos oma negatiivselt hindavate kommentaaridega, mis kõneleja meelest on vastuolus paraadi korraldajate huvidega. AK märkis oma kirjalikus seletuses (tl 39), et kui ta palus kaebajal video maha võtta, küsis kaebaja, miks [ta seda tegema peaks]. AK selgitas kaebajale, et videosalvestis on ebaviisakas ja sobimatu, mille peale kaebaja vastas, et ta võib videol hääle maha võtta. Kaebaja kustutas video oma Facebooki kontolt alles 25.02.2016 hommikul pärast seda, kui tema poole olid pöördunud AK ja komandopealik vastava korraldusega. Samas pidi kaebaja staažika teenistujana ka ilma ülemuse korralduseta aru saama, et paraadil tehtud videosalvestise avalikustamine ei ole kooskõlas ametnikule esitatavate käitumisnormidega. Lisaks oli Päästeameti teenistujatele korduvalt räägitud sotsiaalmeedias käitumisest (2012., 2013. ja 2014. aastal) ning 11.09.2015 edastati kõikidele Päästeameti teenistujatele uudiskiri, milles oli rubriik „Sotsiaalmeedias käitu targalt!“. Avalikus teenistuses töötavad isikud peavad arvestama tavakodanikega võrreldes rangemate piirangutega mh sõnavabaduse teostamisele. 8

(10)3-16-824 Päästeteenistuse eetikakoodeksi p 8a järgi vastutab päästetöötaja iga oma väljaöeldud sõna ja tehtud teo eest. Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et kaebaja rikkus teenistuskohustusi tahtlikult. 12.

§ 75

lg 1 järgi määratakse distsiplinaarkaristus proportsionaalselt distsiplinaarsüüteo raskusastmega. Distsiplinaarkaristuse määramisel võetakse arvesse süü vormi, süüteo tagajärgede raskust, kas ametnikul on kehtiv distsiplinaarkaristus, ametniku eelnevat teenistusalast käitumist ning rikutud teenistuskohustuse eesmärki, sealhulgas seda, kas kohustus pidi vältima selliste tagajärgede saabumist, mis tekkisid teenistuskohustuse rikkumisel (

§ 75

lg 2).

§ 75

lg 4 kohaselt võib distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline. Teenistuskohustuste rikkumine on oluline, kui see toob endaga kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist (

§ 75lg 5).

Rikkumise olulisust eeldatakse

§ 75lg 6 kohaselt muu hulgas juhul, kui rikkumine on toime pandud tahtlikult (p 1).

Kohtupraktika järgi tuleb teenistusest vabastamist kui rangeima distsiplinaarkaristuse määramist alati väga hoolikalt põhjendada. See ei ole automaatne tagajärg ka juhtudel, mil avaliku teenistuse seadus näeb ette põhimõttelise võimaluse rakendada distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamist. Pädeval ametiisikul on distsiplinaarkaristuse määramisel ja karistuse valikul väga ulatuslik kaalumisruum. Seadusest tulenevalt on ta kohustatud igal üksikjuhtumil arvestama rikkumisega seonduvaid asjaolusid, neid vajalikul määral kaaluma, seejuures arvestades ka teenistuja varasemat käitumist (Riigikohtu 18.05.2011 otsus nr 3-3-1-13-11, p 10). Vaidlustatud käskkirjast ja distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest nähtub, et kaebajal oli teenistusest vabastamise ajaks päästeteenistuse staaži üle 28 aasta ja 9 kuu ning ta oli seni olnud eeskujulik teenistuja, keda polnud varem distsiplinaarkorras karistatud. Vastustaja asus seisukohale, et rikkumise olulisus kaalub üles pikaajalise teenistuskäigu. Käskkirjas on rikkumist iseloomustatud tahtliku tegevusena, mis kahjustas nii Päästeameti kui ka avaliku teenistuse mainet. Vastustaja leidis, et kaebaja tegu ja selle mittekahetsemine tingis usalduse kaotuse tema vastu. Ringkonnakohtu hinnangul on karistuse valikut piisavalt põhjendatud ning karistus ei ole ilmses vastuolus rikkumise raskuse ja selle tagajärgedega. Olukorras, kus riigiteenistuja halvustab avalikult ning äärmiselt vulgaarsel ja mõnitaval moel riiki, mida ta oma ametikohal töötades esindab, võib tema teenistusest vabastamine olla õigustatud sõltumata varasemast laitmatust teenistuskäigust. Kuna kaebaja ei ole avaldanud rikkumise toimepanemise suhtes kahetsust ega mõistmist, et tema teguviis oli kohatu ja lugupidamatu, on alust arvata, et ta ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuste täitmist. Neid asjaolusid arvestades ei saanud Päästeametilt eeldada teenistussuhte jätkamist kaebajaga. 13. Kuna ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja teenistusest vabastamine oli õiguspärane, ei ole alust mõista kaebaja kasuks välja hüvitist

§ 105lg 1 alusel.

  1. Eelneva põhjal tuleb Päästeameti apellatsioonkaebus rahuldada ning halduskohtu otsus tühistada. XX apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata.
  2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades, et ringkonnakohus teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, tuleb muuta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Kaebaja esimese ja teise astme menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kuna vastustaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud (HKMS § 104 lg 9

(10)3-16-824 10) ning pole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.