← Eesti

1-11-2368/259

Obsah (7)§ 121§ 266§ 114§ 64§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus 5. oktoober 2018 1-11-2368 Maarika Kuusk, Aarne

§ 121

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust,

§ 266

lg 2 p 1, 21, 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust ja

§ 114

p 2 - § 25 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 14 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti R.

Bailagaševile liitkaristuseks 15 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati R.

Bailagaševile mõistetud karistust Tartu Maakohtu

  1. septembri
  2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. R. Bailagaševi lõplikuks liitkaristuseks jäi 15 aastat 10 kuud 27 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Kinnipeetava karistusaeg algas

  1. septembril
  2. a ja lõpeb
  3. augustil
  4. a.
  6. augustil 2018 esitas Tartu Vangla maakohtule materjalid R. Bailagaševi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega. Vangla ega prokurör vabastamist ei toeta.
  7. Tartu Maakohtu
  8. septembri
  9. a määrusega jäeti R. Bailagašev tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega karistuse kandmiselt vabastamata. Maakohus leidis, et formaalsed alused

§ 76

lg 1 p 1 kohaldamiseks on olemas, ent elektroonilise valve kohaldamise eeldused ei ole täidetud: kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on elukoht küll varustatud GSM levialaga, kuid elektroonilise valve tingimustele ei vasta korteri aknad, mis on vanad ega sulgu korralikult. R. Bailagašev on küll

  1. septembri
  2. a kohtuistungil kinnitanud, et käesolevaks ajaks on uus aken olemas ja paigaldamine on üksnes paari tunni töö, kuid kohtul puudus kriminaalhooldusametniku sellekohane kinnitus.
  3. Lisaks on täitmata

§ 76lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused.

R. Bailagaševi varasemast elukäigust nähtub, et tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Ta kannab teistkordselt täitmisele pööratud vangistust. R. Bailagašev kannab karistust ühe inimese tapmise ja kahe inimese tapmiskatse eest. R. Bailagašev koos kaassüüdistatavaga sisenes kannatanu tahte vastaselt viimase korterisse ja kasutasid näo varjamiseks maski. Lisaks on R. Bailagašev vahetult enne, s.o 2 päeva varem, tapmise katse toimepanemist ühe kannatanu suhtes kasutanud füüsilist vägivalda. Kohus, võttes arvesse R. Bailagaševi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja mõistetud karistusaja pikkust, on seisukohal, et R. Bailagaševi tingimisi ennetähtaegne vabastamine rohkem kui 7 aastat 10 kuud enne karistusaja lõppu ei ole proportsionaalne toimepandud kuritegudega ja seega kooskõlas ühiskonna õiglustundega.

  1. Uute kuritegude toimepanemise riskiks pidas kohus R. Bailagaševi alkoholisõltuvust. Positiivseks pidas kohus, et R. Bailagašev soovib vabaneda alkoholisõltuvusest ja on selleks ette võtnud ka konkreetseid samme. Samas aga tarvitas R. Bailagašev juba enne käesolevat vangistust kaks aastat igapäevaselt alkoholi. Ta on ka varasemalt üritanud alkoholi tarvitamisest loobuda (
  2. a ja
  3. a pöördunud ravile ning lasknud teha alkoholi tarvitamise vastased süstid), kuid sellele vaatamata jätkanud alkoholi tarvitamist. Kohtule puudus veendumus, et R. Bailagašev oleks käesoleval ajal suuteline (arvestades varasemat elukäiku) edukalt oma senist eluviisi muutma ja seda vaatamata vanglas läbitud rehabiliteerivatele tegevustele ja lähedaste (sh laste) olemasolule.
  4. R. Bailagaševil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud
  5. oktoobril
  6. a keelatud eseme, s.o tulemasina, omamise eest. 2

(4)MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  1. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning R. Bailagaševi vabastamist. Lühidalt kokkuvõetuna seisneb kaitsja kaebus järgmises.
  2. Kaitsja ei vaidle vastu, et R. Bailagaševil on kuritegelik minevik ning tõsised sõltuvusprobleemid. Samas on ta oma süüd tunnistanud ja kahetsenud ning püüdnud vanglas igapäevaselt teha kõik, et muutuda.
  3. Kohus on liialt keskendunud R. Bailagaševi minevikule, jättes arvestamata tema isiku, käitumise karistuse kandmise ajal, elutingimused ja võimalused vabanemisel. Kriminaalne minevik ei tohiks võtta kinnipeetavalt kategooriliselt võimalust õiguskuuleka käitumisega näidata, et ta on karistusest vajalikud järeldused teinud ja karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Maakohtu argumendid, millega õigustati taotluse rahuldamata jätmist, võivad mitte ära langeda ka pärast karistuse lõplikku ärakandmist.
  4. Riskide maandamiseks on võimalik vabastada kinnipeetav riigipoolse järelevalvega ning täita vangistuse eesmärgid teiste, kuid riigi jaoks palju odavamate vahenditega. Samuti on võimalik uue kuriteo riske vähendada käitumiskontrolli kohaldamise ja lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegselt vabanenute retsidiivsus on viis korda madalam, kui nendel, kes oma karistuse lõpuni ära kannavad. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  6. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
  7. või
  8. peatüki sätteid, arvestades
  9. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
  10. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
  11. peatüki
  12. jao sätteid, sh KrMS §
  13. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  14. aprilli
  15. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
  16. Kolleegiumi hinnangul on R. Bailagaševi kaitsja määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 3
(4)Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu

  1. aprilli
  2. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Maakohus on R. Bailagaševi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. Maakohus on kaalunud

§ 76lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et R.

Bailagaševi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna vabastamise formaalsed, aga ka sisulised eeldused on täitmata. Maakohus ei jätnud R. Bailagaševi vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid (sh tema isikut, käitumist karistuse kandmise ajal ega elutingimusi ning võimalusi vabanemisel) arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas

§ 76

lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Üksnes isiku arusaam oma süüst ning kahetsus ei veena ringkonnakohut maakohtust erinevale seisukohale asuma. Kriminaalhoolduslike vahendite kaalumine (ja sellega seotud teised kaitseargumendid) oleksid aktuaalsed juhul, kui ringkonnakohus asuks maakohtu seisukohast erinevale positsioonile. Kuna aga ka ringkonnakohus on veendunud, et R. Bailagaševi suhtes ei ole karistuse eesmärgid täidetud, s.o esineb suur ohuprognoos, et süüdlane võib vabanedes toime panna uue kuriteo, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks.

  1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata.
  2. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on kirjutanud määruskaebust 1 tunni. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades edasikaebuse mahtu, on kulutatud aeg põhjendatud. Määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest on 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 150 euro. Kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Kaitsja taotlus kuulub juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  3. juuli
  4. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1 rahuldamisele.
  5. Kuna ringkonnakohus tegi KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 I lause järgi R. Bailagaševi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Mati Kartau Aarne Sarjas 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.