1-11-5311/95

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-5311 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. augusti 2018 määrus, millega jäeti Mihhail Sakovitš (ik 35302252236) karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mihhail Sakovitš, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta muutmata Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
5. augusti 2018 määrus, millega Mihhail Sakovitš jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. novembri
8. a otsusega tunnistati Mihhail Sakovitš süüdi KarS § 114 p 4 § 25 lg 2 järgi. Teda karistati 15 aasta pikkuse vangistusega algusajaga
9. detsember
11. Vangla ja prokurör ei toeta M. Sakovitši vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega.
12. Viru Maakohtu
13. augusti
14. a määrusega jäeti M. Sakovitš tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esinevad formaalsed eeldused M. Sakovitši vabastamiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Materiaalsete aluste osas märkis kohus järgmist. Kinnipeetavat on iseloomustuse kohaselt karistatud 4 korral ja ta kannab neljandat vangistust. Kuritegude dünaamika muutunud ei ole – varasemad kuriteod on rasked isikuvastased kuriteod ning ka käesolevat karistust kannab M. Sakovitš tapmiskatse eest, mis on toime pandud vähemalt teist korda. Positiivse asjaoluna arvestas kohus M. Sakovitšil distsiplinaarkaristuste puudumise, osalemise sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning kindla elukoha olemasolu. Kinnipeetava sissetulekuks vabaduses oli töövõimetuspension. Tööoskused ja –harjumus tal puudub, kuna üle poole elust on M. Sakovitš kandnud vanglakaristust. Vabaduses olles suhtles M. Sakovitš peamiselt kriminaalkorras karistatud ja alkoholi kuritarvitavate isikutega, mõnest sai ka tema kuriteo ohver. Kõik kuriteod pani M. Sakovitš toime alkoholijoobes, ent ise ta alkoholis probleemi ei näe. Vangla iseloomustusest ja isiku selgitustest nähtub, et ta ei tunnista end kuritegudes süüdi ning kaldub teisi süüdistama. Kohus leidis, et asjaolud kogumis välistavad M. Sakovitši ennetähtaegse vabastamise. Samuti arvestas kohus, et vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toeta.
15. M. Sakovitš taotleb ringkonnakohtult Viru Maakohtu määruse tühistamist ja enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve ja kohustusega järgida KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2,4,7,8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vaidlust pole selles, et M. Sakovitšil on kuritegelik minevik. Esimese kuriteo pani ta toime 40 aastat tagasi. Samas on ta karistused ära kandnud, mistõttu ei peaks teda topelt karistama. M. Sakovitš nõustub, et on minevikus vääralt käitunud ning ta ei õigusta end, samas ei saa minevikku muuta ja saab ainult kahetsust avaldada. Vaadata saab vaid tulevikku. M. Sakovitšil on plaan olla abikaasale toeks, teostada korteri remont ning elada seaduskuulekalt. Pideva sissetuleku tagab vanaduspension. Vabaduses on M. Sakovitšil tugivõrgustik. Ta on läbinud ka individuaalse täitmiskava tegevusi, osalenud neis vabatahtlikult, mis näitab M. Sakovitši reaalset tulevikuvaadet. Ta on nõus kõikide käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmisega. Need kohustused on kooskõlas ka M. Sakovitši enda tulevikuplaanidega. M. Sakovitš on vanglas olles õiguspäraselt käitunud. Viru Maakohus ei ole oma lahendis piisavalt arvestanud M. Sakovitši isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Kriminaalse mineviku arvestamine on küll oluline, ent ei tohiks võtta kinnipeetavalt kategooriliselt oma õiguskuuleka käitumisega ning enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ja kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Argumendid, millega maakohus jättis M. Sakovitši enne tähtaega vabastamata, ei lange ära ka tema karistuse täielikul ärakandmisel
16. detsembril
17. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid riigi jaoks odavamate vahenditega. Elektrooniline valve on tugeva kontrollmehhanismiga ning vähendab uue kuriteo toimepanemise riski ning aitab M. Sakovitšil uuesti ühiskonda naasta. Tõhusaim viis õiguskuulekale teele naasmiseks ongi M. Sakovitši ja kriminaalhoolduse koostöös. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
18. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad M. Sakovtiši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise elektroonilise valvega, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
19. Selleks, et hinnata ennetähtaegse vabastamise peamist eeldust – s.o süüdistatava edasist õiguskuulekat käitumist ja hoidumist uute kuritegude toimepanemisest, on seadusandja andnud kriteeriumid, mis on sätestatud KarS § 76 lg-s
20. Nagu ka maakohus on välja toonud, on süüdlase näol tegemist korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga. Ehkki M. Sakovitš leiab, et minevikku vaadata ei tohiks ja soovib, et arvestataks tema tulevikuvisiooniga, kuhu kuulub plaan olla abikaasale toeks, teostada korteri remont ja elada seaduskuulekalt, on just isiku varasem elukäik üks oluline kriteerium, mille järgi hinnata riski uue kuriteo toimepanemiseks. M. Sakovitši puhul on kahtlemata suur oht uute isikuvastaste kuritegude toimepanemiseks. Suure osa oma elust on M. Sakovitš kandnud karistust raskete isikuvastaste kuritegude – sh kahel korral tapmise ja praegu mõrvakatse eest. 2 Viimasest süüdimõistvast otsusest nähtub, et M. Sakovitš tekitas noaga kannatanule hulgaliselt haavu. Viimase kuriteo pani M. Sakovitš toime vaid kuu aega pärast seda, kui tema ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseaeg lõppes. Seega arvestades nii isiku varasemat elukäiku kui ka kuritegude toimepanemise asjaolusid, on prognoositav uute isikuvastaste kuritegude toimepanemise oht. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb suhtuda M. Sakovitši muutumislubadustesse reservatsiooniga – on ta ju varasemalt korduvalt jätnud karistustest järeldused tegemata jätnud pannes uusi raskeid kuritegusid. Kuna kohtupraktikas on täheldatav uute kuritegude toimepanemine varem süüdi tunnistatud ja karistatud isikute poolt, siis annab M. Sakovitši varasem elukäik kahtlemata suurema ohuprognoosi uute kuritegude toimepanemiseks. Arvestades uute kuritegude toimepanemise ohtu, ei ole riigi jaoks mingilgi viisil odavam vabastada karistuse kandmiselt inimene, kellelt võib oodata uusi isikuvastaseid kuritegusid.
21. Nagu öeldud, peab KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid vaagima kogumis. Praegusel juhul on M. Sakovitš välja toonud, et ta on käitunud vangistuse jooksul õiguskuulekalt ja täitnud ka individuaalset täitmiskava. Neid asjaolusid on kohus ka positiivsena arvestanud. Samas ei saa ringkonnakohus nõustuda, et M. Sakovitši elutingimused vabaduses on head. Ehkki süüdlasel on sissetulek vanaduspensioni näol, on ta suurema osa elust viibinud vanglas ning tema toimetulekuoskused eluks vabaduses võivad olla kesised. Kuna M. Sakovitši kuritegude soodusteguriks on alkohol, esineb oht, et ta uuesti alkoholi tarvitama hakkab, mis võib soodustada uue kuriteo toimepanekut. Kokkuvõtlikult leiab kohtukolleegium, et kui kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist ning just sellist ohtu prognoosis nii maa- kui ka ringkonnakohus, siis jääb M. Sakovitš tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata.
22. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 3