Obsah (6)

§ 74§ 188§ 184§ 64§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-8428 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Va

§ 74

lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu 39307312737) määruskaebus Marcus Araku (Arak; isikukood kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu

1. augusti 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 25.11.2015 otsusega karistati Marcus Arakut

§ 188

lg 1 järgi 6 kuu vangistusega ja

§ 184

lg 2 p 2 järgi 3 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati M.

Araku eelvangistuses 11.12.2014-12.12.2014 viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja karistusest jäi kanda 3 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel ei pöörata 3 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui M. Arak ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75lg 2 p 2¹ sätestatud kohustust.

Kohtuotsus jõustus 11.12.

2. 26.04.2018 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles M. Arakule mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu on korduvalt rikkunud talle määratud lisakohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid. Maakohtu määrus
3. Tartu Maakohtu 24.08.2018 määrusega pöörati

§ 74lg 4 alusel täitmisele M.

Arakule Tartu Maakohtu 25.11.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 3 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust. 3.1. Erakorralise ettekande kohaselt on M. Arak rikkunud talle Tartu Maakohtu 25.11.2015 otsusega

§ 75

lg 2 p 21 alusel käitumiskontrolli ajaks määratud kohustust mitte omada ega tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Maakohtu hinnangul on käesoleval juhul veenvalt tõendatud, et M. Arak on korduvalt rikkunud kohustust mitte omada ega tarvitada narkootilisi ning psühhotroopseid aineid. M. Arakul on käitumiskontrolli perioodil kokku 3-l korral, s.o 01.03.2016, 04.07.2016 ja 20.03.2018, tuvastatud narkojoove. 01.03.2016 rikkumise kohta on kriminaalhooldusametnik koostanud kirjaliku hoiatuse. 04.06.2018 kohtuistungil on M. Arak tunnistanud kanepi tarvitamist 20.03.

1. Samuti on M. Arak tunnistanud enda sõltuvusprobleeme. Seega puuduvad igasugused mõjuvad põhjused kohustuste rikkumiseks. 3.
2. M. Arak kinnitas 04.06.2018 toimunud kohtuistungil, et ta pöördub esimesel võimalusel arsti poole, et selgitada välja sõltuvusravi saamise võimalused. Kriminaalhooldusametniku 18.07.2018 maakohtule saadetud e-kirjast nähtuvalt ei olnud M. Arak seisuga 17.07.2018 ravile veel pöördunud. M. Arak väitis kriminaalhooldusametnikule, et helistas TÜ Kliinikumi statsionaarse ravi saamiseks, kuid kõik augustikuu ajad olid täis broneeritud. Hilisemaid aegu M. Arakule ei pakutud. 22.08.2018 toimunud kohtuistungil kinnitas M. Arak, et pöördus koheselt peale eelmist kohtuistungit, s.o 04.06.2018, ka Viljandisse, kuid sinna oleks ravile saanud alles kuue kuu pärast. Transpordi puudumise tõttu ja soovist säilitada Tartus töökoht, ei soovi M. Arak Viljandisse ega ka Tallinnasse ravile minna. 3.
3. Kuigi M. Arak väljendas 04.06.2018 kohtuistungil suurt motivatsiooni pöörduda sõltuvusest vabanemiseks ravile, ei ole M. Arak suutnud oma käitumisega kinnitada antud lubadusi. Siinkohal pidas maakohus oluliseks ka seda, et M. Arak läks alles käesoleva aasta augusti alguses TÜ Kliinikumi kohapeale ja talle broneeriti aeg arsti vastuvõtule 24.08.
4. Selline M. Araku käitumine näitab maakohtu hinnangul eriti ükskõikset ja hoolimatut suhtumist talle mõistetud karistusse, aga ka seab ka väga suure kahtluse alla M. Araku motiveerituse temal esineva sõltuvusprobleemiga tegelemiseks. Seega ei ole M. Arak suutnud käesoleva ajani ette võtta konkreetseid samme ravi alustamiseks (kuigi M. Arakule oli juba aprillis 2018 teada erakorralise ettekande esitamine ja selle põhjused). Samal ajal on M. Araku suhtes kriminaalhooldus kestnud alates 11.12.
5. Süüdimõistetu senine käitumine ei anna mingisugust alust olla veendunud, et M. Arak on tegelikkuses motiveeritud oma sõltuvusprobleemiga tegelema. Võttes arvesse rikutud kohustuse sisu, katseaja pikkust ja M. Araku suhtumist, on ilmne, et M. Araku suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Süüdimõistetu ei ole suuteline lõpetama narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamist ning sellest tulenevalt ei ole maandatud ka uute kuritegude toimepanemise riskid. Seega ei ole õigustanud M. Arakule antud võimalused kanda karistus lõpuni vabaduses. Määruskaebus
6. Tartu Maakohtu 24.08.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Araku kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse. 2 4.
7. Määruskaebuse kohaselt ei ole karistuse täitmisele pööramine õigustatud ega kanna kokkuvõttes karistuse eesmärki M. Araku osas. Süüdimõistetu ei suhtu ükskõikselt ega hoolimatult talle mõistetud karistusse, vaid soovib elada seaduskuulekalt ning tegeleda vabaduses enda sõltuvusprobleemiga. Vaidlust ei ole selles, et M. Arak on rikkunud temale kohtuotsusega pandud lisakohustust. 4.
8. Kaebuse esitaja hinnangul on maakohus karistuse täitmisele pööramisel lähtunud üksnes formaalsetest alustest, jättes tähelepanuta asjaolud, mis võimaldaksid isiku mõjutamist positiivses suunas, ilma pikka vanglakaristust täitmisele pööramata. Positiivne on üksnes juba asjaolu, et M. Arak tunnistab enda sõltuvusprobleemi ja soovib sellega tegeleda. Isegi siis, kui oletada, et sõltuvusprobleemiga tegelemise soov on tekkinud reaalse vangistuse kartuses, on see positiivne ning suunab isikut lahenduste otsimisele. Tegemist on noore inimesega, kes vastavalt enda arusaamadele ja võimalustele on asunud sõltuvusprobleemiga tegelema. Pole põhjust kahelda tema ütlustes selle kohta, et tal ei õnnestunud kiiresti saada arsti aega (jooksva kuu ajad täis) ning soovitati helistada uuel kuul. Raskused eriarstile pöördumisel, sh pikad järjekorrad, tuleb Eesti Vabariigis lugeda üldteada probleemiks. 4.
9. 22.08.2018 kohtuistungil on M. Arak kinnitanud, et tal on broneeritud aeg arsti vastuvõtule 24.08.
10. Nimetatud päeval ta ka käis psühhiaater Dagmar Pärna vastuvõtul, kus selgus, et Tartus teda aidata ei saa ning ta peab pöörduma Viljandi Haiglasse. M. Arak on pöördunud Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikusse ja tegeleb käesoleval ajal sealt raviks võimaluste otsimisega. Varasemalt on ta Viljandi Haiglast saanud infot, et ka seal on ravijärjekorrad ja ravi kestab 6 kuud ning sel ajal peab viibima koha peal. Samas ei ole M. Arak sellist võimalust välistanud (milline mulje võib jääda kohtumäärusest), vaid ta peab leidma võimaluse enda elu ümber korraldamiseks (töökoha kaotus jmt). Maakohus on jätnud tähelepanuta, et M. Arak on saanud vabaduses hakkama enda peamise kohustusega, s.o kohustusega mitte panna toime uusi kuritegusid ja elada seaduskuulekalt. Tal on kindel töö- ja elukoht. Seega on tegemist noormehega, kes püüab elus hakkama saada. Teadvustades samas vajadust tegeleda sõltuvusprobleemiga. Paraku ei ole sõltuvusprobleemi korral tegemist üksnes isiku tahtest oleneva probleemiga, vaid tegemist on siiski meditsiinilise probleemiga, millele kiire lahenduse leidmine ei ole võimalik ega käskude ja keeldudega kergesti reguleeritav. Seega ei ole kaebuse esindaja hinnangul asjakohane maakohtu hinnang M. Arakule, et tegemist on isikuga, kes suhtub hoolimatult ja ükskõikselt karistusse ning kriminaalhoolduse jätkamine tema suhtes ei ole võimalik. 4.
11. Karistusseadustik näeb ette erinevaid võimalusi isiku mõjutamiseks rikkumiste korral viisil, milline ei ole seotud koheselt karistuse täitmisele pööramisega. Näiteks näeb

§ 75

lg 2 p 5 ette isiku allutamise ettenähtud ravile, kui isik on selleks nõusoleku andnud. Paraku ei ole ei kohus ega kriminaalhooldaja, nähes, et isiku valmisolek ja motiveeritus on olemas, sellise meetme kaudu isiku mõjutamist kaalunud. Käesoleva kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et enne 26.04.2018 oleks M. Araku suhtes esitatud kohtule erakorraline ettekanne kohustuste mittetäitmise tõttu. Seega on M. Arak suutnud siiski arvestatava aja katseajast läbida. Kohtul on käesoleval juhul võimalik ja ka otstarbekas kohaldada M. Araku suhtes teisi, leebemaid lahendusi isiku mõjutamiseks positiivses suunas. Seda olukorras, kus meie ühiskonnas on järjest rohkem hakatud pöörama tähelepanu vajadusele suunata narkosõltuvuses inimesi karistuse asemel võimalusel ravile. Aastatega mõõdetav vangistus ei lahenda M. Araku peamist probleemi. 4.

1. 04.06.2018 kohtuistungi protokollist nähtub, et M. Arakul on vahetunud palju kriminaalhooldajaid, samas on kirjeldatud, et M. Arak on kinnine inimene. Seega ei ole 3 kriminaalhooldaja näol saanud M. Arakule tekkida n-ö usaldusisikut ja abilist, kellega enda probleemidest rääkida ja erinevaid võimalusi lahendusteks otsida. Olukorda raskendab M. Araku noorus, elukogenematus eluliste probleemide (sobiva meditsiiniabi otsimine) lahendamisel ja kinnine iseloom. Kuivõrd sobiva meditsiiniabi saamine on tihti keeruline ja aeganõudev protsess ka selles vallas kogenud inimesele, on see kindlasti keerukam M. Araku sugustele isikutele, mistõttu ongi tihti tarvis kõrvalist abi ja konkreetset suunamist või kohustust. 22.08.2018 kohtuistungil on ka kriminaalhooldaja pakkunud alternatiivina välja katseaja pikendamise 4 kuu võrra, juhul kui kohus ei peaks rahuldama karistuse täitmisele pööramise taotlust. Samas näeb seadus ette võimaluse katseaja pikendamiseks aasta võrra. Maakohus on M. Araku rikkumistele reageerinud ebaproportsionaalselt, jättes kasutamata seaduses toodud võimalused noore ja motiveeritud inimese mõjutamiseks.
2. Tartu Ringkonnakohtu 17.09.2018 määrusega võeti määruskaebuse menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 26.09.
3. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks nendes toodud motiividel puudub alus. Määruskaebus jääb edutuks.
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et M. Araku karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdimõistetu ei asunud täitma temale määratud kohustusi, jättes täitmata kohustuse mitte tarvitada narkootikume. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses tooduga, et M. Arak on täitnud peamise kohustuse mitte panna toime uusi kuritegusid, sest ei saa öelda, et

§ 75lg-tes 1 ja 2 toodud nõuded ja kohustused oleksid vähetähtsamad.

Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi argumenti, mis õigustaksid rikkumisi. Määruskaebuses leitakse, et süüdimõistetu on motiveeritud tegelema oma probleemiga, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud asjaolu tuvastamine menetluse käiku arvestades võimalik. Tegemist ei ole niivõrd noore inimesega, et M. Arak ei oleks võimeline aru saama oma käitumisest ja sellest, et tema käitumisel on tagajärjed. Talle anti võimalus kanda karistust vabaduses ning süüdimõistetu on teadlik oma kohustustest. Veelgi enam, kriminaalhooldusametnik on teinud M. Arakule 29.03.2016 kirjaliku hoiatuse seoses narkootikumide tarvitamisega, kuid M. Arak ei ole sellest vastavasisulisi järeldusi teinud, jätkates kohustuste rikkumist. Süüdimõistetu peab ise näitama üles huvi täita talle pandud nõudeid ja kohustusi. Praegu väljendatud soovi oma sõltuvust ravida ei pea kohus kuigi tõsiseltvõetavaks. Veel 04.06.2018 istungil maakohtus ei teadnud süüdimõistetu kuhu ravilegi pöörduda. Lisaks on narkootikumidevastast ravi võimalik saada ka vanglas. Tingimisi mõistetud vangistus on sama tõsise kohustusega täitmisele kuuluv nagu vangistus. Üksnes paljasõnaline väide narkoprobleemide olemasolu tunnistamisest ei ole asjaolu, mis annaks aluse jätta karistus täitmisele pööramata, kuna isik oli teadlik talle kohtuotsusega määratavatest kohustusest. Ka ei saa öelda, et maakohus oleks millestki valesti aru saanud väites, et süüdimõistetu ei soovi ravile minna Tallinnase või Viljandi, kuna süüdimõistetu on ise kriminaalhooldajale selgitanud, sest selliseid juhul kaotaks ta töö. Siinjuures ei ole asjakohane süüdistada kriminaalhooldajate vahetumist, see ei ole kuidagi seotud asjaoluga, et süüdimõistetu järjepidevalt rikub kohustus mitte omada ega tarvitada 4 narkootilisi aineid. See ei põhjenda toimepandud rikkumisi ega anna alust karistust mitte täitmisele pöörata. Maakohus on põhjendatult leidnud, et katseaja pikendamine või täiendava lisakohustuse määramine ei ole käesoleval ajal enam aktuaalne. Süüdimõistetu on oma käitumisega korduvalt ilmselgelt näidanud, et tema käitumine ei ole muutuv. Arvestades, et süüdimõistetul puudub huvi mõistetud karistust vabaduses kanda, ei ole põhjendatud käesoleval juhul ei täiendavate lisakohustuste määramine ega katseaja pikendamine, sest kohtul puudub veendumus, et need mõjutaksid M. Arakut talle pandud kohustusi järgima. 8. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 24. augusti 2018 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 5