Obsah (11)

§ 158§ 93§ 146§ 171§ 172§ 65§ 23§ 150§ 168§ 170§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-18-160 Määruse tegemise aeg ja koht 17 oktoober 2018.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi A. G. (pankrotis) pankrotiavaldus Menetlustoiming Pank

§ 158alusel.

27.09.2018 aruande kohaselt: 1.1. Pankrotimenetluse käik A. G. (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud 28.02.2018.a. kell 16.00 28.02.2018.a. ilmus A. G. (pankrotis) pankrotiteade Ametlikes Teadaannetes. 04.04.2018.a. toimus A. G. (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ükski võlausaldaja ei osalenud ning kohtu poolt määratud pankrotihaldur loeti seega kinnitatuks. Pankrotihaldur taotles kohtult jätta pankrotitoimkond moodustamata. Kohus jättis 06.04.2018.a. kohtumäärusega A. G. (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotitoimkonna moodustamata. Seega käesolevat ettekannet pankrotitoimkonnale selle puudumise tõttu ei edastata.

§ 93lg 1 sätestatud tähtaeg nõudeavalduste esitamiseks möödus 28.04.2018.a.

Nimetatud ajaks olid esitanud pankrotihaldurile nõuded alljärgnevad isikud alltoodud nõude summas/rahuldamisjärgus: Nõude esitamise kuupäev 08.03.2018 Võlausaldaja Eesti Energia AS Nõude suurus eurodes 2181,64 Taotletav järk puudub Kokku on seega tähtaegselt esitatud nõudeid summas 2 181,64 eurot. Pärast nõuete esitamise tähtaja möödumist ei ole nõudeid esitatud. 29.06.2018.a. on pankrotihalduri poolt avaldatud teade nõuete kaitsmise koosoleku toimumise kohta 23.07.2018.a. Nõuete kaitsmise koosolekul ei osalenud ükski võlausaldaja. Pankrotihaldur nõuetele vastuväiteid ei esitanud, keegi võlausaldajatest nõuetele vastuväiteid enne koosolekut ei esitanud. 22.08.2018.a. koostatud jaotuskava alusel on jaotised alljärgnevad: I ja III järgu nõuded puuduvad. Võlausaldaja Eesti Energia AS Välja maksmata Järk nõude suurus EUR 2181,64 II Jaotis % 100 KOKKU II järgu nõudeid 2 181,64 eurot Jaotusettepanek kinnitati antud tsiviilasjas 05.09.2018.a. tehtud kohtumäärusega. 1.2. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga 28.02.2018.a. oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid arvelduskontol 18,48 eurot, mis ei ole pankrotivara koosseisus. Pankrotivara puudub ja seega selle müügist raha laekunud ei ole. 1.3. Andmed

§ 146nimetatud väljamaksete kohta 1.3.1.

Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (

§ 146lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole.

Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. 3 1.3.2.

§ 146lg 1 p 2 alusel võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole.

1.3.3. Massikohustusi

§ 146lg 1 p 3 alusel ei ole; 1.3.4.

Pankrotimenetluse kulud (so halduri tasu ja kulud)

§ 146

lg 1 p 4 alusel on kokku 576 eurot ja nimetatud summa jääb pankrotimenetluse kuludena välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. 1.

1. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. 1.
2. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. 1.
3. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta Kinnistusraamatu andmetel on võlgnikul Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registrinumbri 2282307 all registreeritud korteriomand asukohaga xxx (kahetoaline, 40,5 m2). Korter on remonti vajav. Korteriomandi asukohajärgne maja on pankrotiavalduse kohaselt konserveeritud ja ei ole elamiskõlblik. Portaali www.City.24 andmetel müüakse Kohtla-Järvel, Vahtra tänaval kahetoalisi kortereid sõltuvalt nende asukohast, seisukorrast hinnaga 29 900 - 690 eurot. Arvestades KohtlaJärvel müügis olevate korteriomandite arvu (Vahtra tn ainuüksi 10 korteriomandit) ja korteriomandi seisukorda, siis tekib võlgniku korteriomandi müügil ilmselt suuri raskusi (ehk seda ei õnnestu müüa). Pankrotihaldur on kogutud andmetel seisukohal, et korteri turuväärtus on 0,00 eurot. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele, sõidukeid, väikekelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Seega puudub müümata ja/või teistelt isikutelt saadav pankrotivara (va eelnimetatud korteriomand, millel ei ole turuväärtust). 1.
4. Andmed halduri tegevuse kohta vara valitsemisel Haldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ning kõigi võlausaldajate huvidest. 1.
5. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldaja Eesti Energia AS Välja maksmata Järk nõude suurus EUR 2181,64 II Jaotis % 100 KOKKU välja maksmata nõudeid 2 181,64 eurot 1.
6. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada 4 Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. 1.
7. Menetluskulud ning halduri tehtud vajalikud kulutused - pankrotihalduri tasu 380,00 eurot (4 tundi x 95 eur), mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu; käibemaks pankrotihalduri tasult 76,00 eurot, mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu; bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu ) alates 01.03.2018.a. kuni 01.08.2018.a. kokku summas 120,00 eurot (5 kuud * 20,00 eurot kuus * käibemaks 20% ), mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. Kokku jääb välja maksmata pankrotimenetluse kulusid summas 576,00 eurot. 1.
8. Maksejõuetuse põhjus ja muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Pankrotihaldur on seisukohal, et A. G. (pankrotis) kuuluvad vara ja õigused ei kata olemasolevaid kohustusi, mistõttu on välja kujunenud pankrotisituatsioon. Võlgniku alalise maksejõuetuse põhjuseks on eelkõige võlgniku töötus ja võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Saadavad sissetulekud ei võimalda katta kogunenud kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2010 aasta. Võlgnikul puuduvad arvestatavad sissetulekud ja vara ning tal puudub võimalus täita oma kohustusi. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. 1.
9. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlusest Aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud

§ 171

lg.2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole ei võlausaldajate I üldkoosolekul ega ka nõuete kaitsmise koosolekul teinud ettepanekuid usaldusisiku osas. Haldur on saatnud päringu usaldusisiku osas ka võlausaldajale, kes on vastanud päringule. Võlausaldaja seisukoht on, et võlgnik võiks ise täita usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur palub:

1. lõpetada A. G. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks.
2. Määrata pankrotihalduri tasu ja kinnitada kinnitamata pankrotihalduri kulud A. G. (pankrotis) pankrotimenetluse kulud alljärgnevalt: 5 -pankrotihalduri tasu 380,00 eurot (4 tundi x 95 eur), mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu; -käibemaks pankrotihalduri tasult 76,00 eurot, mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu; -bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu ) alates 01.03.2018.a. kuni 01.08.2018.a. kokku summas 120,00 eurot (5 kuud * 20,00 eurot kuus * käibemaks 20% ), mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. Pankrotihalduri tasu ja kulude osas esitab pankrotihaldur menetlusabi taotluse.
3. Mitte määrata A. G. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikut ja kohustada A. G. (pankrotis) täitma ise usaldusisiku kohustusi.
4. vabastada pankrotihaldur Hillar Villers pankrotihalduri ülesannetest A. G. (pankrotis) pankrotimenetluses.
5. avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta Ametlikes Teadaannetes. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruande ja ettepanekuga, leiab, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud.
7. Vastavalt PankS § 158 lg 4 lõpetab kohus pärast halduri aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgnikul ei jätku piisavalt vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kuna võlgniku olukorra paranemist oodata ei ole, võlausaldajad ei ole ilmutanud huvi pankrotimenetluse jätkamiseks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu

§ 158lg 4 alusel.

4. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist, mille kohus rahuldab. 4.1

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Vastavalt

§ 65

lg 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmistest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. 4.2 Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Halduri tunnitasu ülemmäär on 98 eurot. Haldur on märkinud tunnitasu suuruseks 95 eurot, halduril kulus 4 tundi. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu ja kulud taotletud ulatuses on vajalikud ja põhjendatud. Kokku on kohtu poolt kinnitamata pankrotimenetluse hüvitamata kulud 576 eurot (sh käibemaks). Nimetatud kulude katteks ei ole pankrotivara arvel võimalik teha väljamakseid. 4.3 Pankrotihaldur esitas taotluse menetlusabi andmiseks pankrotimenetluse kulude sh halduri tasu ja kulude katmiseks summas 576 eurot (koos maksudega) vastavalt

§ 65lg 11.

Menetlusabi andmisel palub pankrotihaldur arvestada seda, et võlgnik on esitanud pankrotiavalduse ja ta on ka taotlenud võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Juhul kui kohus rahuldab võlgniku avalduse võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks, siis on võlgnik saavutanud taotletava eesmärgi ja menetlusabi andmisel võiks võlgnik hüvitada (sh osaliselt, perioodiliste maksetena, vms.) pankrotimenetluses antud menetlusabi, kui kohus seda otstarbekaks peab. 6 Haldur palub kanda tasu ja kulud JeweLex Advokaadibüroo OÜ (RK xxx) arvelduskontole nr EE782200221056739476 Swedbank AS. 4.4

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt (

§ 150lg 4). Ts

MS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja A. G. (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud

§ 171

lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi: - 397 eurot, millele lisandub käibemaks ja mida ei mõisteta riigi tuludesse välja; - ülejäänud osas so summas 99,60 eurot (koos käibemaksuga) jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda

§ 150lg 4 ja Ts

MS § 172 lg 4 alusel. TsMS § 180 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus määrata, et menetlusabi saaja tasub muud kohtukulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Kuna kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, mille vältel peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (kui seda ei ole, siis otsima), ei vabasta kohus A. G.´it (pankrotis) pankrotimenetluse kulude tasumisest, vaid kohustab võlgnikku hüvitada riigile väljamakstud halduritasu ja kulud 6 (kuue) kuu jooksul pärast kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise määruse jõustumist (TsMS § 180, § 183, § 179 lg 5); 5.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus A. G. (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 6. A. G. (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Vastavalt

§ 172

lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lg 3 nimetatud makseid.

Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas. 7 Tulenevalt

§ 172

lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku A. G.´it täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. 7. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda

§ 173sätestatust.

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab

§ 172

, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab A. G.´it usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele). /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 8