1-17-11668/119

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-11668 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. septembri
3. a määrus, millega jäeti Kristjan Radinkov (isikukood 38409092764) karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kristjan Radinkovi kaitsja advokaat Marko Paabumets, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
5. septembri
6. a määrus muutmata.
7. Määruskaebus jätta rahuldamata.
8. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Kristjan Radinkovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 120 (sada kakskümmend) eurot, sh käibemaks 20 (kakskümmend) eurot.
9. Mõista Kristjan Radinkovilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 120 eurot.
10. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Tartu Maakohtu
12. jaanuari
13. a otsusega tunnistati Kristjan Radinkov süüdi KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja teda karistati 1 aasta ja 1 kuu vangistusega. Samuti mõisteti ta süüdi KarS § 4231 järgi ja karistati 1 kuu vangistusega ning KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti K. Radinkovile liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust, millest arvati maha vahi all viibitud aeg ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud ja 25 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas
14. septembril 2017 ja lõppeb
15. detsembril
16. Võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks avanes
17. mail
19. Tartu Maakohtu
20. septembri
21. a määrusega jäeti K. Radinkov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.1 Kohus tuvastas, et K. Radinkovil on olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. K. Radinkovil ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vangistuse jooksul on kinnipeetav üle viidud avavanglasse. Ta on läbinud ka sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ individuaalkohtumiste näol. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuses tema võimekust tahtmise korral kehtivatest reeglitest kinni pidada. 2.2 K. Radinkovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kehtivaid karistusi on tal kolm. Samas on ta kandmas viiendat reaalset vangistust. Kuritegude kataloog on olnud väga lai: isik on toime pannud kuritegusid varalise kasu saamise eesmärgil, juhtinud juhtimisõiguseta isikuna süstemaatiliselt mootorsõidukit, olnud vägivaldne jne. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud majandusliku kasu saamine, grupi mõju, sõltuvus narkootikumidest ja vastutustundetu käitumine. 2.3 Kuigi maakohus tunnustab kinnipeetavat nii eeskujuliku käitumise kui ka avavanglasse üleviimise eest, pole kohus siiski kindel, kas muutused K. Radinkovi käitumises on tema minevikku arvestades püsivad. Kinnipeetava kuritegelik minevik sisaldab nii vägivalda kui ka puudulikku majandusliku toimetuleku oskust ja soovi teenida kergelt raha. Materjalidest nähtuvalt on isiku majanduslik olukord kehv: täitmata rahalised nõuded üle 7000 euro, materiaalse toe puudumine, kriminaalse minevikuga tuttavad ja lähisugulased. Kinnipeetava töökogemus on olnud ebaregulaarne, mistõttu on ka isiku majanduslik planeerimisoskus puudulik, millele viitavad ka varalise kasu saamisele suunatud kuriteod. K. Radinkov on märkinud töökohaks OÜ E., töö iseloom on ehitusalane, objektide asukohad erinevad, tööandja kriminaalkorras varem karistatud. Arvestades K. Radinkovi tausta ja mõjutatavust, ei ole kohus veendunud, et rändav eluviis objektilt objektile võiks aidata tal eemale hoida negatiivsest sotsiaalsest keskkonnast ja ka uute kuritegude toimepanemisest. Vabatahtlikku elektroonilist järelevalvet pole kinnipeetav aga taotlenud. Nimetatud võimalus oleks pakkunud kohtu hinnangul stabiilsemat eluviisi ning ka paremat järelevalvet. 2.4 Toetavat lähivõrgustikku K. Radinkovil ei ole. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et ema ei soovi temaga suhelda ja abielu abikaasaga on lahutamisel. Isa ja vend on samuti kriminaalkorras karistatud. Samuti on andmed kinnipeetava vangistusjärgse elukoha kohta vastuolulised. D. L. on K. Radinkovile pakkunud võimalust elada Roiul, samas J. K. ootab teda hoopis Tallinna. Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu tuttavad samuti kriminaalse minevikuga. Vangistatu on küll väitnud, et ta ei ole mõjutatav, kuid grupis toime pandud kuriteod räägivad millestki muust. Teisisõnu on tuttavate negatiivne mõju olemas. Seetõttu ei ole ka välistatud, et suurema hulga positiivsete tugiisikute/lähedaste puudumisel asub kinnipeetav varasemaid suhteid taastama, mis tema mõjutatavust ja majanduslikku olukorda arvesse võttes suurendab oluliselt uute kuritegude toimepanemise riski.
22. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K. Radinkovi kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja K. Radinkovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3.1 Käesolevaks ajaks on K. Radinkov karistust kandnud 11 kuud. Selle aja jooksul on ta tegelenud oma seniste õigusvastaste hoiakute muutmisega. Ta on läbinud sotsiaalprogramme, nt „Eluviisitreeningu“, kus õpitakse ära tundma sõltuvusainete tarvitamise riskiga seotud olukordi, neid vältima ja reageerima neile olukordadele muudmoodi. „Eluviisitreeningu“ programm koosneb individuaalsetest kohtumistest ning aitab ennetada tagasilangust. Samuti on K. Radinkov
23. juulil 2018 viidud üle avavanglasse, kuhu paigutatakse vangid, keda pole otstarbekas pidada kinnises 2 vanglas, kes on karistuse kandmise ajal kinnises vanglas üles näidanud usaldatavust ja õiguskuulekat käitumist ning kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et nad ei pane toime uusi õigusrikkumisi. Eelnevast nähtub K. Radinkovi tahe teha muutusi senises elukorralduses ning samuti tema võimekus järgida kehtestatud reegleid. Täiendavalt kinnitab eelnevat distsiplinaarkaristuste puudumine. Kokkuvõtvalt on K. Radinkovi käitumine senise vangistuse jooksul olnud eeskujulik ning sellest nähtub, et isik suudab soovi korral õiguskuulekalt käituda ning reegleid järgida. 3.2 Täiendavalt oleks ennetähtaegse vabastamise kohaldamine asjakohane seetõttu, et see aitaks kaasa kinnipeetava taassotsialiseerumisele. Vabastades K. Radinkovi tingimisi ennetähtaegselt, on võimalik jälgida tema naasmist tsiviilkeskkonda. Sujuv üleminek tsiviilkeskkonda on oluliselt parem alternatiiv isiku järsku vanglast vabastamisele
24. detsembril
25. See annaks ka võimaluse paremini hinnata, kas karistus on täitnud oma eesmärke, millised on raskuskohad tavaellu naasmisel ning kuidas aidata kaasa sellele, et K. Radinkovil oleks võimalikult lihtne vabaduses viibides kuritegelikult teelt kõrvale hoida. 3.3 Kohus on omistanud K. Radinkovi kuritegelikule minevikule liialt kaaluka tähenduse. Kuigi tuleb nentida, et tegemist ei ole isiku esmakordse õigusrikkumisega, siis vangistuse ajal on K. Radinkov näidanud end igati positiivsest küljest. See kinnitab, et isik on võimeline temale määratud piiranguid ja kontrollnõudeid järgima. Arvestades K. Radinkovi senist käitumist ning tema motivatsiooni vabaduses püsida, on tema ennetähtaegsel vabastamisel uute kuritegude toimepanemise oht madal. 3.4 Samuti on kohus põhjendamatult kaalukat tähendust omistanud K. Radinkovi tutvusringkonnale. Asjaolu, et tööandja on varasemalt kriminaalkorras karistatud, ei suurenda ohtu, et ennetähtaegselt vabanenud kinnipeetu hakkab uusi kuritegusid toime panema. K. Radinkovil on olemas isa ja vend, kes saavad talle pakkuda toetust õiguskuulekale teele asumisel. Asjaolu, et ka isa ja vend on kriminaalkorras karistatud, ei oma tähtsust – isikud on oma karistuse ära kandnud. Kõige olulisemaks toetuseks on K. Radinkovil aga J. K., kellega koos on K. Radinkovil plaan Tallinnasse korterit üürida. Seega, kuigi K. Radinkovi toetusvõrk ei ole suur, on see olemas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
26. KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad K. Radinkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
27. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei leidu määruskaebuses asjaolusid, mis lükkaks maakohtu seisukoha ümber. Kaebuses on veel kord välja toodud K. Radinkovi positiivselt iseloomustavad asjaolud, millega kohus on juba kaalutlusotsustust tehes arvestanud. Nii on kohus arvesse võtnud nii sotsiaalprogrammi läbimist, avavanglasse paigutamist kui ka distsiplinaarkaristuste puudumist. Samas on kohus põhjendatult leidnud, et neile asjaoludele vaatamata on K. Radinkovi kuriteo toimepanemise asjaoludest ja tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos liialt kõrge, et teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Nii on K. Radinkovi korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kehtivaid karistusi on isikul küll kolm, kuid reaalset vanglakaristust kannab ta juba viiendat korda. Arvestades K. Radinkovi võrdlemisi noort iga, näitab see, et tema kuritegelik aktiivsus on olnud kõrge. Samuti on K. Radinkov kahel korral viibinud kriminaalhooldusel ning mõlemal korral lõppes see karistuse täitmisele pööramisega, sest K. Radinkov ei jälginud kohtu määratud 3 kohustusi. Eeltoodust nähtub, et K. Radinkovile on varem korduvalt antud võimalusi kanda talle mõistetud karistusi vabaduses ning oma käitumisega näidata, et ta on suuteline kehtivast korrast kinni pidama ning õiguskuulekalt käituma. K. Radinkov pole aga saadud võimalusi kasutanud, mis annab kohtule aluse kahelda, et uus määratav katseaeg kulgeks edukamalt.
28. Erinevalt kaitsjast nõustub kriminaalkolleegium kohtu järeldustega K. Radinkovil toetavate lähisuhete puudumise kohta. Vangla koostatud kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et oma vanematega K. Radinkov ei suhtle. Ta suhtleb õe M. K. ja venna T. R. Viimasega on K. Radinkov varem koos varguse toime pannud. Seega ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga, mille kohaselt ei oma K. Radinkovi lähedaste varasem karistatus tähtsust. Varasemalt on K. Radinkovi suhtlusringkonda kuulunud teisigi kriminaalkorras karistatud isikuid ning mitmed kuriteod on süüdimõistetu pannud toime grupis. Mis suhted on K. Radinkovil J. K., on senise menetluse käigus jäänud selgusetuks. Maakohtu istungil K. Radinkov temast ega plaanist koos Tallinnas korterit üürida ei rääkinud. Seetõttu leiab kohus, et võttes arvesse K. Radinkovi kergesti mõjutatavust, on endiselt olemas oht, et vabaduses valesse seltskonda sattudes võib isik panna grupis toime uued kuriteod.
29. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
30. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on koostanud määruskaebust 2 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 järgi K. Radinkovi kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Mati Kartau