1-18-8029/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-8029 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
2. septembri 2018 määrus kaebuse rahuldamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Eesti Keskkonnateenused (registrikood 10277820) esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe, kaebus RESOLUTSIOON Jätta Riigiprokuratuuri
3. septembri 2018 määrus muutmata ning kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Lõuna prefektuuri menetletavas kriminaalasjas alustati menetlust 19.07.2017 KarS § 209 lg 3 tunnustel AS Eesti Keskkonnateenused (EKT) kuriteoteate alusel selles, et AS Ragn-Sells (RS) töötajad esitasid ajavahemikul 06.12.2016–30.04.2017 EKT-le kui Aardlapalu jäätmekeskuse pidajale ebaõigeid andmeid kokku 2475,3 tonni segaolmejäätmete päritolu kohta, kinnitades jäätmete üleandmisel, et jäätmed on kogutud Tartu linnast (EKT-l oli kohustus Tartu linnaga sõlmitud lepingu alusel võtta vastu Tartust kogutud jäätmed ja õigus keelduda muudest piirkondadest pärit jäätmete vastuvõtmisest). Jäätmete päritolu kohta ebaõigete andmete esitamise eesmärgiks oli jäätmete madalama hinnaga jäätmekeksusesse üleandmine, jäätmete käitlemis- ja transpordikuludest vabanemine ja vastavate kulude EKT kanda jätmine. Valeandmete esitamise tulemusena säästis (sai varalist kasu) RS 90 056,40 eurot, tekitades EKT-le samas summas kahju.
5. 01.07.2018 lõpetas menetlust juhtiv Lõuna Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse kellelegi kahtlustust esitamata KrMS § 199 lg 1 p 1 – § 200 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumisel, asudes kokkuvõtvalt seisukohale, et puudub KarS § 209 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivse külje üks element – ei ole tekitatud teisele isikule varalist kahju.
6. Kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustas AS Eesti Keskkonnateenused esindaja T. Pikamäe Riigiprokuratuuris. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS
7. Riigiprokuratuuri 04.09.2018 määrusega jäeti kaebus rahuldamata. 4.
8. Täiendavate menetlustoimingute teostamist kaebaja taotlenud ei ole ning kuna ka riigiprokurör ei tuvastanud materjalidega tutvunult vajadust täiendavalt tõendeid koguda, tuleb asuda seisukohale, et välja on selgitatud kõik võimalikud tähtsust omavad asjaolud ning kaebus puudutab üksnes olemasolevate tõendite hindamist ning tõusetunud kahtluste tõendatust. 4.
9. Kaebaja leiab, et RS on toime pannud KarS § 209 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, millega seonduvalt märgib riigiprokurör esmalt järgmist. Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. See arusaam väljendub KarS § 14 lg-s 1, milles sätestatakse tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõte. Tegemist on omistamisnormiga, mille kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Vastavalt KarS § 2 lg-le 2 on karistatav vaid tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi. Seetõttu saab juriidiline isik vastutada üksnes juhul, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik nimetatud deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et juriidilise isiku organ või juhtivtöötaja tegutses seejuures juriidilise isiku huvides. Käesoleval juhul ei ole tuvastatud ühegi sellise füüsilise isiku puhul KarS § 209 (ega ka ühegi teise KarS eriosas sätestatud süüteo) koosseisu täitmist, seetõttu ei tõusetu ka küsimust juriidilise isiku vastutusest. 4.
10. Riigiprokurör nõustub ringkonnaprokuratuuriga, et kaebaja väidetud kahju talle tekitatud ei ole ja seda on kaevatavas määruses asjakohaselt põhistatud. Kaebaja arvutus talle tekitatud väidetava kahju suuruse ja selle samastamine RS väidetava rahalise kokkuhoiuga on meelevaldne ega saa olla aktsepteeritav varavastase kuriteo puhul koosseisu täitva asjaoluna. Kaebaja väitel on talle pettuse teel üle antud jäätmete kogus 2475,3 tonni ning RS nn säästu arvutamine on meelevaldne. Näiteks on võetud aluseks teiste prügilate hinnad, samas seejuures arvestamata kasvõi võimalusega, et ka kuhugi mujale viies oleks RS-l olnud võimalus teha seda talle soodsa kokkuleppehinnaga kui näiteks mõne prügila prognoositust väiksem täitumine oleks sellist olukorda võimaldanud, või muul viisil (näiteks soodsamat transporditeenust kasutades) kulutusi vähendada. Isegi kui eeldada RS kokkuhoidu just kaebaja poolt arvutatud summas, ei ole see automaatselt samastatav talle tekitatud kahjuga. Kaebuse kohaselt „ringkonnaprokuratuur jätab tähelepanuta, et segaolmejäätmete kogus eeldatavalt 20 000 tonni oli määratud kolmeaastaseks perioodiks…see tähendas, et Hankelepingu kohaselt pidi EKT Aardlapalu keskuses vastu võtma keskmiselt (20 000/36) ca 556 tonni jäätmeid kuus“. Eelmärgitu ei vasta tegelikkusele ja on teadvalt kaebuse lahendajat eksitav. Leping oli sõlmitud kolmeaastaseks perioodiks, kuid kogus 20 000 oli prognoositav aastane kogus ning sellest lähtuvalt oli igakuiseks koguseks ca 1670 tonni jäätmeid. Vaidlust pole selles, et EKT tõi ise jäätmeid väljastpoolt Tartu linna ja võttis vastu ka teiste, sh RS poolt mujalt kogutud jäätmeid, mida kinnitab kasvõi tema 27.10.2016 kiri RS-le, milles teavitas AS-i, et oli sunnitud seoses ajutise mahupiiranguga Iru jäätmete põletustehases piirama vastuvõetavat segaolmejäätmete mahtu nende jäätmete osas, mis pole kogutud Tartu linna territooriumilt korraldatud jäätmeveo lepingute alusel. EKT andis teada, et võtab RS-lt vastu vahemikus 01.11.2016- 30.11.2016 segaolmejäätmeid kuni 450 tonni. Seega toob EKT päritolu piirangu seadmise põhjusena Iru jäätmete põletustehases kehtestatud ajutise mahupiirangu, mitte aga seda, et hankelepingu järgi ei oleks ta kohustatud mujalt pärit jäätmeid vastu võtma. Vaidlusalune kogus on 2745 tonni ja see toodi 5 kuu jooksul, seega kuus ca 550 tonni. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel, mis toimus kaebaja algatusel, aastane prognoositud kogus ületatud polnud ja seega ei saanud EKT, isegi kui teda oleks kuidagi eksitatud, kahju saanud. 4.
11. Ringkonnaprokuratuur on lähtunud kuritegu välistades kahju puudumisest ega pole seetõttu analüüsinud kaebaja viidatud eksitusse viimist. Riigiprokurör peab vajalikuks ka sellest aspektist menetlusotsust motiveerida alljärgnevalt. 2 Kaebaja näeb enda eksitamist selles, et RS valetas 2745,3 tonni jäätmete üleandmise deklaratsioonis nende kogumispiirkonnaks Tartu linn. RS esindaja oma taotluses ja selle täienduses on selgitanud kõnealuste deklaratsioonidega seonduvat ning riigiprokurör leiab nende selgituste ja kriminaalasjas kogutud materjalide pinnalt, et täidetud pole ka kelmuse teine kohustuslik element – kannatanu teadlik eksimusse viimine. Kaebaja väide enda eksitamisest rajaneb toimikus olevatele trükitud blanketi kujul „Aardlapalu keskuses vastuvõetud jäätmete päritolu deklaratsioonidele“. Tegemist on EKT enda poolt omal initsiatiivil koostatud eeltäidetud paberiga, kus jäätmete kogumiskohaks on EKT poolt juba eelnevalt märgitud Tartu linn ning kuhu koorma saabumisel lisati üle antavate jäätmete kogus ning selle allkirjastasid autojuht ja EKT vastuvõtja. Vaidlusalusel perioodil (01.11.2016– 30.04.2017) puudusid kehtinud Hankelepingus sätted, mille kohaselt oleks EKT-l olnud õigust nõuda RS-lt kui jäätmevaldajalt mingisugust jäätmete deklaratsiooni esitamist. Hankelepingu kohaselt ei olnud EKT-l ka kohustust jäätmete päritolu üle arvet pidada. Nähtuvalt Hankelepingu p-st 3.11.1 ei olnud vaidlusalusel perioodil kehtinud Hankelepingu tähenduses mingisugust tähendust sellel, kust olid jäätmed pärit – alles uue hankelepingu punkti 3.11.1 kohaselt pidi EKT pidama arvestust jäätmete päritolu suhtes. Ehk vaidlusalusel perioodil ei olnud EKT-l õigust küsida andmeid jäätmete päritolu suhtes ning RS-l ega tema veokijuhtidel ei olnud kohustust vastavaid andmeid esitada. RS esindaja kinnitusel polnud nende hinnangul deklaratsiooni allkirjastamisel lähtuvalt jäätmete päritolu seisukohast mingit sisulist ega õigusliku tähendust, ning sellest lähtusid ka RS veokijuhid, kes allkirjastasid selliseid deklaratsioone vaid EKT nõudmisel. Seda enam, et seal oli kirjas ka üle antav kogus, mille üle EKT pidi arvestust pidama. Kuid see ei tähendanud, et RS veokijuhid seeläbi kinnitaks, et kõik toodud tonnid on pärit Tartust. Veokijuhtide allkiri deklaratsioonil ei kinnita kuidagi seda, millisest piirkonnast jäätmed pärit olid, kuna päritolu koht (Tartu linn) oli EKT poolt juba blanketile trükitud. RS esindaja on esitanud muuhulgas oma versiooni taoliste deklaratsioonide tekitamise eesmärgi osas, nimelt et „sisuliselt soovis EKT nimetatud deklaratsioonidega, et Ragn-Sellsi veokijuhid annaksid talle ülevaate, et kuidas on Ragn-Sells ärilises plaanis efektiivselt ja optimaalselt korraldanud oma kogutud jäätmete tühjendamise marsruudid (EKT soovis täpselt teada, millal, kust ja kui palju Ragn-Sellsi veokid jäätmeid toovad). Tegemist on Ragn-Sellsi olulise ärisaladusega, mida ilmselt EKT soovis ja lootis enda äri huvides ära kasutada. Tartu linnale ja EKT-le oli väga hästi teada, kui palju jäätmeid on Ragn-Sells’il võimalik koguda Tartu linnast (Ragn-Sells teenindas ühte Tartu jäätmeveopiirkonda, mille jäätmete maht oli teada) ehk kui EKT soovib väita, et tal ei olnud aimugi, kui palju Ragn- Sells sai jäätmeid tuua Tartu linnast, siis on tegemist järjekordse EKT poolse valeväitega“. Eelmärgitut arvestades saab väita, et deklaratsioone allkirjastades ei käitunud autojuhid teadvalt kaebajat eksitavalt, kuna nad lähtusid sellest, et EKT-l puudus õigus keelduda Aardlapalu jäätmekeskusesse viidavate jäätmete vastuvõtmisest mistahes põhjusel ja seega ei omanud EKT poolt nõutud deklaratsioonid jäätmete päritolu osas sisulist ega õiguslikku tähendust. Kusjuures tuleb arvestada, et osaliselt (toodud jäätmete koguste osas) olid andmed deklaratsioonil korrektsed ning selles osas ei olnud neil võimalust allkirjastamisest keelduda. Teisisõnu, EKT väitis selliselt eeltäidetud deklaratsiooni autojuhile allkirjastamiseks esitades ise, et jäätmed on pärit Tartu linnast, seda infot ei avaldanud neile autojuhid ega keegi teine RS töötaja. Deklaratsioonile ebaõige informatsiooni kandmine kaebaja enda poolt ei ole karistusõiguslikult omistatav RS töötajaile. Autojuhid kinnitasid deklaratsiooni allkirjastades üle antud jäätmete kogust, mille osas täideti deklaratsioon nende juuresolekul. Varasemate, EKT poolt tehtud märgete osas, mis iganes eesmärgil need tehtud olid, ei ole RS töötajad vastutavad. 4.
12. Kõnealuse perioodiga seonduvaid autojuhte ega teisi asjaga võimalikku puutumust omavaid RS töötajaid, sh isikuid, kelle tegevuse läbi võiks tuletada juriidilise isiku vastutust, 3 pole kriminaalmenetluses üle kuulatud, kuid riigiprokurör ei pea menetluse jätkamist nende ülekuulamise eesmärgil põhjendatuks ega perspektiivikaks. RS ametlik seisukoht ja selgitused deklaratsioonidega seonduvalt on uurimisasutusele edastatud, need pole teiste tõenditega ümber lükatud ning eeldada, et üle kuulatavad isikud hakkaksid tulevikus andma nendega vastuolus olevaid ütlusi, pole mõistlikku alust. Seega tuleb kokkvõtlikult märkida, et tõendite kogumise võimalused on ammendatud ning kogutud tõendid ei võimalda kellelegi kuriteokahtlustust esitada. KAEBUS
13. Riigiprokuratuuri 04.09.2018 määruse peale esitas kaebuse EKT esindaja vandeadvokaat T. Pikamäe, kes palub tühistada Riigiprokuratuuri 04.09.2018 kaebuse rahuldamata jätmise määrus ning kohustada Riigiprokuratuuri jätkama kriminaalmenetlust. Kaebuses toodud väited on kokkuvõtlikult järgmised. 5.
14. Kaebuse esitaja on jätkuvalt seisukohal, et EKT-l oli kohustus võtta Aardlapalu keskuses vastu ainult Tartust pärit jäätmeid. Kaebaja ei nõustu, et RS-l oli õigus anda Aardlapalu keskuses üle ka väljaspool Tartu linna kogutud jäätmeid. Tartu linnal puudus pädevus otsustada teiste kohalike omavalitsuste eest seda, millisesse jäätmekäitluskohta tuleb teistest kohalikest omavalitsusest kogutud jäätmed üle anda. Kaebaja tsiteerib hankija vastust küsimusele ja leiab, et Tartu linn ei seadnud piiranguid teistest omavalitusest pärinevate jäätmete vastu võtmiseks ning eelistada tuleb ohu puhul Tartu linnast pärinevate jäätmete käitlemist. Kaebaja märgib korduvalt, et EKT-l ei olnud kohustust võtta vastu keskusesse jäätmeid, mis olid kogutud mujalt kui Tartu linnast. 5.
15. Kaebuse kohaselt esitas RS perioodil 06.12.2016 kuni 30.04.2017 Aardlapalu keskuses jäätmete üleandmisel EKT-le ebaõigeid andmeid jäätmete päritolu kohta. Kuna kaebajal tekkis kohe pärast 01.11.2016 (s.o aeg, mil EKT hakkas hankelepingu alusel haldama Aardlapalu keskust) kahtlus, et RS annab üle segaolmejäätmeid koguses, mis on suurem kui Tartu linna eeldatav jäätmete kogus, siis kehtestas Aardlapalu keskus vastu võetavad jäätmete vormi ehk deklaratsiooni. Deklaratsiooni järgi peab iga jäätmevedaja, kes annab Aardlapalu keskuses üle jäätmeid, esitama andmed selle kohta, millises koguses ja milliste kohalike omavalitsuse üksuse territooriumilt kogutud segaolmejäätmeid ta üle annab. Jäätmeveoki juht kinnitab deklaratsioonis esitatud andmete õigsust oma allkirjaga. EKT lähtub üle antavate jäätmete päritolu tuvastamisel jäätmevedaja veokijuhi esitatud andmetest. Kui veokijuht keeldub deklaratsioonis andmeid esitamast või nende õigsust allkirjaga kinnitamast, jätab EKT endale õiguse keelduda jäätmete vastuvõtmisest. Eelnevalt nimetatud perioodil andis RS üle jäätmeid kokku 3 981,59 tonni. Alates 05.07.2012 kuni 31.08.2018 kehtinud Tartu jäätmehoolduseeskirja § 16 lg 1 kohaselt oli Tartus 4 jäätmeveopiirkonda. Perioodil alates 06.12.2016 kuni 30.04.2017 teostas RS korraldatud jäätmevedu vaid Tartu
16. veopiirkonnas. Seda põhjusel, et Tartu
17. ja
18. veopiirkonda teenindas alates 01.06.2016 EKT ja Tartu
19. veopiirkonda teenindas alates samast tähtpäevast Ekovir OÜ. Järelikult sai RS perioodil 06.12.2016-30.04.2017 anda Aardlapalu keskuses üle vaid Tartu
20. veopiirkonna jäätmeid. Tartu linnalt saadud andmetest tuleneb, et RS kogus Tartu
21. veopiirkonnas segaolmejäätmeid detsembris 2016 – aprill 2017 1 506,29 tonni. Ehk EKT-le ja Tartu linnale esitatud arved erinevad üksteisest 2 475,30 tonni võrra. See ei saa olla eksitus, vaid tegemist peab olema teadliku ebaõigete andmete esitamisega. Vastates küsimusele, kellele – kas EKT või Tartu – RS-i poolt esitatud andmed jäätmete koguste kohta on õiged, tuleb arvestada järgmist. EKT hinnangul ei ole RS-l mingit põhjust esitada Tartule ebaõigeid andmeid Tartu
22. veopiirkonnast kogutud jäätmete koguste kohta. Seda põhjusel, et ebaõigete andmete esitamise ei oleks andnud RS-le mingit soodustust. Seevastu EKT-le ebaõigete andmete esitamisega sai RS võimaluse anda segaolmejäätmed üle 4 EKT-le hinnaga 42 eurot/tonni kohta pluss käibemaks, st 50,2 eurot/tonni kohta. See hind on märgatavalt odavam kui ümber-kaudsete prügilate hinnad. Järelikult oli RS-l põhjus esitada EKT-le ebaõigeid andmeid Aardlapalu keskuses üle antavate jäätmete päritolu kohta. 5.
23. Kaebaja hinnangul säästis RS jäätmete päritolu kohta andmete esitamisega vähemalt 90 056,40 eurot ning tekitas EKT-le vähemalt samas summas kahju. RS-l oli majanduslikult kõige soodsam anda Tartut ümbritsevate kohalike omavalitsuste territooriumilt kogutud segaolmejäätmed üle Aardlapalu keskuses. Kuna RS oli teadlik, et EKT-l puudub kohustus võtta Aardlapalu keskuses vastu mujalt kui Tartust kogutud segaolmejäätmeid, esitas RS deklaratsioonides teadvalt ebaõigeid andmeid selle kohta, et kõik üleantavad segaolmejäätmed on kogutud Tartust. Tegelikult oli oluline osa üle antud jäätmetest kogutud väljaspool Tartut, tõenäoliselt teistest Tartu maakonnas asuvate kohalike omavalitsuse territooriumitelt, kus RS osutab korraldatud jäätmeveo teenust. RS tekitas EKT-le jäätmete päritolu kohta valeandmete esitamisega kahju kokku (75 768,93 eurot jäätmete käitlemiseks +16 287,47 eurot jäätmete transpordiks) 90 056,4 eurot ning säästis ise kulutuste kandmist samas summas. 5.
24. Kaebuses antakse ülevaade KarS § 209 koosseisu täidetusest ning kuna EKT-le on tekitatud kahju summas 90 056,40 eurot, millise osa RS säästis, on tegemist kelmusega suures ulatuses. Kaebuses leitakse, et EKT-l oli kohustus üksnes Tartu jäätmete kogumiseks. RS märkis deklaratsioonides, et jäätmed on kogutud Tartust ehk Aardlapalu keskus pidi jäätmed vastu võtma. Kui nad oleks teadnud, et RS esitab ka muid jäätmeid kui Tartu linna omasid, siis oleks EKT keeldunud RS jäätmeid vastu võtmast. Järelikult lõi RS jäätmete EKT-le üleandmisel viimasele ebaõige ettekujutuse sellest, et RS-i poolt üleantavad segaolmejäätmed on kogutud Tartust. Kannatanu ehk EKT poolne varakäsutus seisnes antud juhul selles, et EKT võttis Aardlapalu keskuses RS-lt jäätmed vastu. Jäätmete üleandmise ja vastuvõtmisega läks vastutus jäätmete transpordi ja käitlemise eest ning nendega seotud kulude kandmise kohustus RS-lt üle EKT-le. Kuni jäätmed oli RS valduses, vastutas viimane jäätmete transpordi- ja käitluskulude kandmise eest. Võttes jäätmed Aardlapalu keskuses RS-lt vastu, võttis EKT sellega endale ka vastutuse jäätmete transpordi- ja käitluskulude eest. Seega tuleb eksimuse tulemusena tehtud varakäsutuseks lugeda jäätmete vastuvõtmist. Eelnevalt on näidatud, et jäätmete päritolu kohta ebaõige ettekujutuse loomisega säästis RS perioodil 06.12.2016-30.04.2017 vähemalt 90 056,4 eurot. Ühtlasi tekitas RS ebaõige ettekujutuse loomisega EKT-le varalist kahju vähemalt samas summas. Järelikult, võrreldes RS varalist seisu pärast segaolmejäätmete vastuvõtmist EKT poolt, vältis RS kulutuste kandmist summas 90 056,4 eurot. Tähtsust ei oma see, kas EKT-l oli või oleks pidanud tekkima kahtlus selles, et RS esitab deklaratsioonides üle antavate jäätmete kohta ebaõigeid andmeid. Arvestades, et RS-i poolt Aardlapalu keskuses 5 kuu jooksul üle antud segaolmejäätmete kogus ületab 2 475,3 tonni võrra tegelikult Tartust kogutud segaolmejäätmete kogust, on selge, et RSi lõi kavatsetult EKT-le ebaõige ettekujutuse üle antavate jäätmete päritolu kohta. Kavatsetud tegevust näitas seegi, et RS kinnitas deklaratsioonides seal näidatud andmete õigsust. Järelikult on tegemist tahtliku, st kavatsetud tegevusega RS-i poolt. Juriidilise vastutuse osas märgib kaebaja, et EKT peab väheusutavaks, et deklaratsioone allkirjastanud jäätmeveokite juhid märkisid omal algatusel ning RS juhtkonna teadmata ja suunamiseta deklaratsioonidesse andmed, et EKT-le üle antavad jäätmed olid kogutud Tartust, kuigi need olid tegelikult kogutud väljaspool Tartut. EKT peab võimalikuks ja tõenäoliseks, et deklaratsioonides valeandmete esitamine toimus mitte ainult RS Tartu piirkonna juhtkonna, vaid RS kogu Eesti juhtkonna, st RS juhatuse teadmisel ja suunamisel. 5.
25. Veel leitakse kaebuses, et Riigiprokuratuuri 04.09.2018 määrus on õigusvastane. Üle ei ole kuulatud ühtegi RS töötajat, et juriidilise isiku vastutuse aluseks olev füüsiline isik välja selgitada. Kriminaalmenetluses ei ole üle kuulatud mitte ühtegi RS-i töötajat. Seega ei õigusta 5 Riigiprokuratuuri määruse punkti 3.
26. väide kriminaalmenetluse lõpetamist. Samuti leiab kaebaja, et EKT kahju tekitamise arvutusega mittenõustumine on meelevaldne ning kaebaja kirjutab taaskord lahti tekkinud kahju kujunemise. Samuti tuleb jäätmeseadusest, et jäätmete päritolu kohta tuleb pidada arvestust. Ka ei olnud deklaratsioonid eeltäidetud, vaid blanketil oli eraldi välja toodud Tartu linn ja tühjaks jäetud kohad teiste omavalitsuste kohta. 5.
27. Kaebaja hinnangul on jäetud kriminaalasjas tegemata oluline osa menetlustoiminguid. Nendeks on RS-i veokite logide analüüs, mis oleks võimaldanud tuvastada, millise kohaliku omavalitsuse territooriumilt on Aardlapalu keskuses konkreetse veokiga üle antud jäätmed kogutud. Veokijuhtide tunnistajatena ülekuulamine – saada teada, kas esitati ebaõigeid andmeid ja kas omal algatusel või RS-i juhtivtöötaja korraldusel. Töötajate tuvastamisel oleks tulnud korraldada nende ülekuulamine. Sellega oleks olnud võimalik tuvastada valeandmete esitamise eesmärk. Kuna uurimisasutus on teinud üksnes minimaalsed menetlustoiminud, siis ei saa öelda, et tõendite kogumise võimalused on ammendunud. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
28. Ringkonnakohus leiab, et Riigiprokuratuuri 04.09.2018 määrus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Kaebus ringkonnakohtule on võrdsustatav oma sisult Riigiprokuratuurile esitatuga. Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamise puhul saab kohus kontrollida, kas kriminaalasjas on võimalik ja vajalik koguda täiendavaid tõendeid, juhtida tähelepanu elementaarsetele puudustele eeluurimise läbiviimisel või vajadusel mõnda õiguslikku asjaolu selgitada, kuid kohus ei saa prokuratuurilt üle võtta riiklikku süüdistusfunktsiooni. Ringkonnakohus saab kontrollida, kas on läbi viidud vajalikud ja antud kuriteoliigiga seotud tavapärased menetlustoimingud, teiseks kas konkreetse menetluse asjaolud viitavad võimalusele viia läbi täiendavaid toiminguid, ja kolmandaks, kas edasiste toimingute läbiviimine on mõistlik, arvestades nende edulootust ja selleks kuluvaid ressursse.
29. Ringkonnakohus nõustub nii PPA kui ka Riigiprokuratuuri seisukohtadega, et kriminaalmenetluse jätkamine ei ole põhjendatud. Esindaja toob ringkonnakohtule esitatud kaebuses sisuliselt välja taaskord samad asjaolud, mis Riigiprokuratuurile esitatud kaebuseski ja millistele asjaoludele on Riigiprokuratuur ka tähelepanu juhtinud ning millele on määruses vastatud või mida on käsitlenud ringkonnaprokuratuuri määruses, millega Riigiprokuratuur nõustus. Siinjuures vajab märkimist, et menetlejate eelnevad määrused on selged ning on põhjendatult asutud seisukohale, et kriminaalmenetluse jätkamine ei ole võimalik, kuna ei ole tuvastatav isik, kes teo toime pani ning seda ei ole võimalik tuvastada ka kaebuses esitatud täiendavate tõendite kogumisel. Ringkonnakohus leiab, et täiendavate menetlustoimingute läbiviimine ei ole põhjendatud ega vajalik.
30. Kaebaja leiab jätkuvalt, et EKT-l oli kohustus võtta Aardlapalu keskusest vastu ainult Tartust pärit jäätmeid. Nimetatud seisukohta on põhjalikult käsitletud nii ringkonnaprokuratuuri kui ka Riigiprokuratuuri määrustes ning ringkonnakohus ei leia, et käesoleval ajal oleks kaebuses välja toodud uusi asjaolusid, mis seaksid eelnevad seisukohad kahtluse alla. Kaebuse esitaja viitab kaebuses Riigikohtu praktikale asjas nr 3-1-1-68-14, tuues välja, et korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamine on kohaliku omavalitsuse tuumikfunktsioon ning et kohalik omavalitsus peab lisaks jäätmeveole reguleerima ka enda ja jäätmete edasise töötleja vahelise õigussuhte. Kaebaja seab siin liigselt piirid Tartu linna korraldatud hankele ja jätab arvestamata, et Tartu linn ei ole otsustanud teiste omavalitsuste eest. EKT jätab mulje justkui Aardlapalu keskus oli loodud üksnes eesmärgiga võtta vastu Tartu linnast prügi ja igasugustest teistest asukohtadest pärit prügi sinna alla ei kuulunud. Tartu linna 6 hankega seotud rahulolematus ja hanke halb korraldus on haldusõiguslik vaidlus ega ole käesoleva menetluse osa, vaid halduslepingu vaidlustamisega seonduv. Kaebusest tuleneb, et kaebaja on sõlminud Tartu linnaga kokkuleppe, millega lõpetasid poolte kokkuleppel hankelepingu alates 01.04.
31. Lisaks, kui kaebaja väidab, et ta pidi vastu võtma üksnes Tartu linna jäätmeid, siis jääb arusaamatuks, miks nähti deklaratsioonis üldse ette võimalus edastada jäätmeid ka muudest valdadest. Ka Tartu Linnavalitsuse keskkonnateenistuse osakonna juhataja ütlustest avaldub, et Tartu LV ja EKT vahel sõlmitud hankelepingust ei tulene, kust pidi Aardlapalu jäätmekeskus kogutud jäätmeid vastu võtma. Tingimus ehk kohustus oli vastu võtta kindlasti Tartu linna omasid. See tuleneb ka esindaja poolt viidatud hankija vastusest kaebuse punktis
32. Korduvalt üle korratud asjaolu, et Tartu LV asjaomase töötaja ütluste kohaselt ei olnud EKT-l kohustust võtta jäätmeid vastu mujalt kui Tartu linnast, ei tähenda, et EKT seda teha ei oleks võinud või selle tegemine tähendaks kriminaalvastutust. EKT oli õigus keelduda võtta vastu jäätmeid, mis ei olnud kogutud Tartu linnast.
33. Kaebaja leiab, et RS eksitas teadlikult just EKT, esitades valeandmeid Tartu linnast pärit prügi kohta. Karistusõiguslik lähenemine lähtub ultima ratio ehk viimase abinõu põhimõttest ja seega ei ole võimalik isikule esitada kahtlustust kuriteos pelgalt oletuste põhjal. Inimest saab kuriteos süüdistada ainult siis, kui kuriteo toimepanemine on sedavõrd kindlalt tõendatud, et selles ei jää mõistlikku kahtlust. Unustada ei saa tõsiasja, et kriminaalmenetluses ei otsustata, kas kahtlustatav on tõenäolisemalt süüdi või süütu, vaid inimest saab kuriteos kahtlustada/süüdistada ainult siis, kui kuriteo toimepanemine on nii kindlalt tõendatud, et selles ei jää mõistlikku kahtlust, millist asjaolu aga antud kriminaalasjas sedastada ei saa. Seega, tuues kaebuses välja oletuslikud seisukohad, miks RS on esitanud valeandmeid EKT-le, on tegemist üksnes oletuslike seisukohtadega. Nimetatud asjaolu on käsitlenud oma määruses ka Riigiprokuratuur määruse punktis 3.5, kus kokkuvõttes leitakse, et EKT-l ei olnud õigust küsida andmeid jäätmete päritolu kohta ning RS-l ega autojuhtidel ei olnud kohustust vastavaid andmeid esitada. RS esindaja kinnitusel polnud nende hinnangul deklaratsiooni allkirjastamisel lähtuvalt jäätmete päritolu seisukohast mingit sisulist ega õigusliku tähendust, ning sellest lähtusid ka RS veokijuhid, kes allkirjastasid selliseid deklaratsioone vaid EKT nõudmisel. Seda enam, et seal oli kirjas ka üle antav kogus, mille üle EKT pidi arvestust pidama. Kuid see ei tähendanud, et RS veokijuhid seeläbi kinnitaksid, et kõik toodud tonnid on pärit Tartust. Veokijuhtide allkiri deklaratsioonil ei kinnita kuidagi seda, millisest piirkonnast jäätmed pärit olid, kuna päritolu koht (Tartu linn) oli EKT poolt juba blanketile trükitud. Kuigi kaebaja väidab, et deklaratsiooni allkirjastamata jätmisel oli EKT õigus keelduda jäätmete vastuvõtmisest, siis vaatamata sellele on toimikus dokumendid, kus deklaratsiooni allkirjastamata jätmisel on siiski jäätmed vastu võetud.
34. RS poolt vähemalt 90 056,40 euro säästmise osas ning EKT kahju tekkimise osas märgib ringkonnakohus, et tekitatud kahju osas on Riigiprokuratuur seisukoha võtnud ja ringkonnakohus ei leia, et kaebuses oleks toodud selles osas uusi asjaolusid, mis seisukoha ümber lükkaks.
35. Kaebaja toob välja asjaolud, mille pinnalt ta leiab, et RS on täitnud KarS § 209 koosseisu. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et süüteokoosseisu täidetuse osas unustab kaebaja, et oletuste alusel ei saa kedagi süüdi mõista ega karistada. Kaebaja väidab, et EKT peab väheusutavaks, et deklaratsioonides valeandmete esitamine toimus ainult RS-i Tartu piirkonna juhtkonna, vaid RS-i kogu Eesti juhtkonna, st RS-i juhatuse teadmisel ja suunamisel. Tegemist on oletusliku seiskohaga, mida väites ei tugineta mitte millelegi ja see ei tulene ka teistest kaebuses välja toodud asjaoludest. Koosseisu täidetuse osas läheb kaebaja korduvalt 7 mööda asjaoludest, et nimetatud deklaratsioonides oli EKT ise vaikimisi märkinud jäätmete asukohaks Tartu ning nimetatud deklaratsioon, nagu prokuratuur ka varem juba märkinud on, et EKT-l ei olnud õigust küsida jäätmete päritolu ning autojuhtidel ei olnud kohustust neile vastata. Lisaks on ringkonnaprokurör oma määruses, millega Riigiprokuratuur nõustus, põhjendatult väitnud, et EKT poolt välja toodud varaline kahju ei ole tekkinud, kuna kujunenud olukorras lõpetati hankeleping Tartu linna ja EKT vahel poolte kokkuleppel ennetähtaegselt, mis tähendas seda, et EKT ei käidelnud Aardlapalus sõlmitud lepingu alusel jäätmeid üle 20 000 tonni. Seega saab väita, et RS poolt mujalt toodud ja vastu võetud jäätmete kogus jäi lepingujärgselt kokkulepitu piiridesse ning ei saanud tekitada EKT-le lisakulusid ega varalist kahju seoses jäätmekogustega.
36. Ka ei nõustu ringkonnakohus kaebaja väidetega, et 04.09.2018 määrus on õigusvastane ning tegemata on rida menetlustoiminguid. Toimikumaterjalidest ei selgu, et üle oleks kuulatud RS-ga seotud töötajaid. Leides juba eelnevalt, et süüteokoosseis ei ole täidetud, ei ole vajalik täiendavate menetlustoimingute tegemine. Menetleja on käesolevas asjas viinud läbi vajalikud menetlustoimingud, et jõuda põhjendatud järeldusele kriminaalmenetluse lõpetamise kohta. Välja on selgitatud asjas tähtsust omavad asjaolud ning nende pinnalt järeldatud, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub alus. Kohus ei pea võimalikuks praegusel juhul prokuratuurile midagi ette heita ning nõustub, et kriminaalmenetluse lõpetamine oli seaduslik. Kuriteokahtlust on kontrollitud ning see ei leidnud kinnitust ja seega ei anna kaebaja väited alust kriminaalmenetluse jätkamiseks. Käesolevas asjas ei ole tõendeid, et tõsikindlalt väita, et toime on pandud kelmus. Ka ei ole põhjendatud täiendavate tõendite kogumine. Prokuratuur on sisukohaselt jõudnud järeldusele, et kuriteokoosseis ei ole täidetud, kahju ei ole tekitatud, valeandmeid ei ole esitatud, seega edasine tõendite kogumine ei ole põhjendatud. Sellega nõustub ka ringkonnakohus. Kaebuses riigiprokuratuuri määruse õigusvastasuse osas käsitleti täiendavalt kahju kujunemist ning ringkonnakohus on selles osas juba eelnevalt seisukoha võtnud. Kaebajaga mittenõustumine ei tähenda meelevaldset käitumist prokuratuuri ja kohtute poolt. Ka ei saa üheselt nõustuda kaebaja seisukohaga, et deklaratsioonid ei olnud eeltäidetud. Blanketil oli eraldi välja toodud Tartu linn ja tühjaks jäetud kohad teiste omavalitsuste kohta. Ehk märkides ära juba eelnevalt Tartu linna kui eelduse, seejuures seda bold-kirjas tähistades, kui määrava tähtsusega asjaolu. Vaadeldes Aardlapalu keskuses vastuvõetavate jäätmete päritolu deklaratsiooni, siis seal on tõesti eraldi toodud Tartu linn ning seejärel veel punktiiriga antud võimalus märkida mõnest teisest vallast kogutud prügi, kuid deklaratsiooni lõpp on siiski ette määratud – „Tartu linnast kogutud ja Ragn-Sells AS-lt vastu võetavate jäätmete kaal (tonnid).“ Esitatud argumendid ei tähenda Riigiprokuratuuri 04.09.2018 määruse õigusvastasust.
37. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri
38. septembri 2018 määruse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus Tartu Ringkonnakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8