← Eesti

2-17-11918/5

Obsah (8)§ 416§ 142§ 472§ 444§ 407§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-11918

§ 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaalis või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. 3.

§ 472

lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. 4. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused

§ 444

lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud perioodil 09.11.

  1. a kuni 09.08.
  2. a arvestatud viiviste osas 33,79 euro ulatuses. Esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista mh viivised perioodi 09.11.
  3. a kuni 09.08.
  4. a eest summas 2 376,26 eurot. 10.10.
  5. a on hageja selgitanud, et on arvestanud pärast lepingu lõpetamist viiviseid summalt 7 128,08 eurot perioodi 09.11.
  6. a - 09.08.
  7. a eest (viivitatud päevade arv 274) määraga 43,80% aastas, kokku summas 2 376,26 eurot, võttes aluseks, et aastase arvestuse aluseks on 360 päeva, mitte
  8. Kohtu hinnangul puudub alus lähtuda viiviste arvestamisel 360 päevasest aastast. Hageja nõuab viiviseid lepingujärgses intressimääras. Hagiavalduse aluseks oleva laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr L21072016/0011 p-s 5.1 on laenuandja MOGO OÜ ja laenusaaja NOVINKA OÜ kokku leppinud, et intressi arvutamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Kohtu arvutuste kohaselt moodustab viivis summalt 7 128,08 eurot perioodi 09.11.
  9. a – 09.08.
  10. a (viivitatud päevi kokku 274) eest viivisemääraga 43,8% aastas kokku 2 342,47 eurot. Seega ei ole hageja nõue perioodil 09.11.
  11. a kuni 09.08.
  12. a arvestatud viiviste osas 33,79 euro ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus rahuldab hagi seega kokku 10 862,59 euro ulatuses ja jätab rahuldamata summas 33,79 eurot. 2

(3)Kohus leiab, et kuna hageja esitas nõude kogusummas 10 896,38 eurot, mille kohus rahuldas 10 862,59 euro ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 99,69% ulatuses kostjate kanda ja 0,31% ulatuses hageja kanda. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 650 eurot ja hageja õigusabikulud 360 eurot.

§ 175

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostjad ei ole nende vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 90 euro ulatuses. Kuivõrd riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud ulatuses, on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 740 eurot, so riigilõiv 650 eurot ja õigusabikulu 90 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjatel hüvitada hageja menetluskulud 99,69% ulatuses, so summas 737,71 eurot. Kohtule teadaolevalt kostjad menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjatel menetluskulud puuduvad.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.