1 Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist. Kohus leiab, et kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga
mõttes, on seadusandja kehtestanud imperatiivsed miinimumnõuded, mille eesmärgiks on tagada tarbija piisav teavitamine krediiditingimustest lepingu sõlmimisel ning kaitsta sellega tarbijat tarbijakrediidilepingust tulenevate maksekohustuste rikkumisega seotud negatiivsete tagajärgede eest (antud juhul
§-d 404, 406, 408). Kohtu hinnangul ei ole tarbijast kostjat enne lepingu sõlmimist teavitatud tarbijakrediidilepingu olulistest tingimustest. Kuigi kostjapoolne tahteavaldus, mis on suunatud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste võtmisele, on kirjalikus vormis (
lg 1 esimene lause), ei sisaldu tahteavalduses
lg 2 p 2 kohaselt kõik
lg 1 p-des 1–11 nimetatud andmed, eeskätt krediidiandja nimi ja aadress ning kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma.
§-s 408 on sätestatud lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed. Kuna kostja on saanud laenu kätte, on vaidlusalune leping kehtiv (
Samas tuleb
lg 4 järgi lugeda kostja osas kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma märkimata jätmise tõttu lepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär. Perioodi 01.02.2017 kuni 11.09.2017 (lepingu ülesütlemise aeg) eest on seadusjärgne intress 0 eurot, kuna
Arvestades, et hageja on kostja tasutud summadest arvestanud intressi katteks 596,51 eurot, loeb kohus nimetatud summa tasutuks põhivõla katteks. Seega tuleb hagi põhivõla osas rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 4244,07 eurot (4840,58 – 596,51). Hageja nõuab kostjalt põhivõla tasumisega viivitamise eest viivist määras 43% aastas. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks
lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-66-05, p 24; Riigikohtu määrus nr 3-2-1-25-16, p 13). Kohus on seisukohal, et lepinguline viivis määraga 0,11% tasumata summast päevas, mis tuleneb kokkulepitud intressimäärast 43% aastas, on ebamõistlikult suur ja kostjat oluliselt kahjustav ning seetõttu tühine
Viivis 0,11% päevas ületab seadusjärgset viivise määra enam kui viis korda. Kuna tegemist on tarbijaga sõlmitud lepinguga, siis ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda kõrgemat viivist kui
Kohtu arvutuste kohaselt, kasutades viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee), on seadusjärgne viivis põhivõlalt 4244,07 eurot hagis nõutud perioodi 12.09.2017 kuni 30.04.2018 eest 214,88 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole ka hageja kahju hüvitamise nõue summas 100 eurot. Hagi kohaselt seisneb kahju inkassofirmale makstud tasus tulenevalt võla sissenõudmiseks sõlmitud käsunduslepingust. Kohus leiab, et hagiavalduses ei ole esile toodud asjaolusid, millest nähtuks, et hageja on kahju üldse kandnud. Mõistlikke võla sissenõudmise kulutusi ei ole hageja nimetanud ega põhistanud. Seetõttu jätab kohus hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 74% ulatuses. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 450 eurot ja esindajatasu 270 eurot (käibemaksuta). Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et tegemist on hagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud varasemalt korduvalt, leiab kohus, et hageja esindajakulu on põhjendatud 90 euro ulatuses. Hageja põhjendatud menetluskulud käesolevas asjas on kokku 540 eurot (450 + 90). Kohus jätab TsMS 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 74% kostja kanda ja 26% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista menetluskulu 399,60 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.