alusel menetleb kohus asja lihtmenetluses tagades menetlusosaliste põhiõiguste –ja vabaduste kaitse. Tagades õiguse olla kohtu poolt ära kuulatud Tsiviilkohtumenetluse seadustik
lg 1 p 1, § 412 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ilmu kohtuistungile. Hagejale sai saadetud isiklik kutse tema e-posti aadressile st. aadressile, mille kaudu ta edastas kohtule hagiavalduse.
Kohus leiab, et
Mõlemat poolt on asja arutamise vajadusest informeeritud. Kostja on istungile ilmunud. Hageja ei ole kohut informeerinud kohtuistungile mitteilmumise mõjuvatest põhjustest. Kohus selgitab, et kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates määruse talle kätte toimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest põhjusest õigeaegselt st. enne kohtuistungit kohtule teatada.
lg 1 järgi hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 168 lg 2 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.