KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-2632 Määruse tegemise aeg ja koht 07.11.2018, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Kohtuasi XX hagi ARKA
) käsunduslepingu sätted.
§ 624
lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta.
§ 624
lg 2 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel esitama käsundiandjale ka ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega.
- Tulenevalt AÕS § 71 lg-st 4 on hagejal kinnisasja kaasomanikuna ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Hagejal on õigustatud huvi tutvuda hagis nimetatud dokumentidega, kuna need sisaldavad hageja kaasomandiks oleva kinnisasja haldamise kohta koostatud dokumentatsiooni.
- Hageja ei nõustu maakohtuga, et tulevikku suunatud nõude puhul on tegemist eraldiseisva nõudega, millelt tuleks tasuda riigilõivu. Hageja viitas Riigikohtu 22.02.2012 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-163-11 ja 21.12.2016 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16 ja leidis et dokumentidega tutvumise nõude puhul ei sõltu hagihind ega sellelt makstav riigilõiv ajaperioodist, dokumentide hulgast ega mahust, millega tutvumist nõutakse. Hageja nõuetel on sama eesmärk – tutvuda kostja valduses olevate dokumentidega. Seega tuleb hagihinnaks lugeda mittevaralise nõude puhul eeldatav 3500 eurot, millelt tuleb riigilõivu tasuda 300 eurot. Menetluse edasine käik
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 22.
§ 1015
kohaselt teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik võib valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. 23. Hageja on kohtu ette toonud asjaolud, mille kohaselt on hageja Tallinnas XXX asuva kinnisasja ¼ mõttelise osa omanik ja ülejäänud kaasomanikud on sõlminud kostjaga 5
(6)lepingu kinnisasja valitsemiseks. Väidetavalt on kostjal õigus sõlmida kinnisasja osas üüri- ja rendilepinguid ning kindlustada kinnisasjal olevad hooned. AÕS § 69 lg 3 järgi on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. TsÜS § 56 järgi on asja mõtteline osa tegelikkuses piiritlemata. Seega on hagejal kui kinnisasja omanikul õigustatud huvi muuhulgas saada teada, milliseid lepinguid on sõlmitud kogu kaasomandis oleva kinnisasja valitsemiseks, kuidas on kinnisasja koormatud ja millise sisuga on sõlmitud kindlustuslepingud. Eeltoodud lepingud puudutavad otseselt hageja kui kinnisasja omaniku õigusi. 24. AÕS § 71 lg 2 järgi kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti ning lg 4 sätestab, et ühise asja suhtes on kaasomanikul kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Kolleegium selgitab, et AÕS § 71 lg 2 on nõude aluseks olev norm, millele tuginedes saab üks kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja väljanõudmist või kasutuseelise hüvitamist, kuid selleks, et esitada võimalik nõue teiste kaasomanike vastu, on kaasomanikul õigus kolmandalt isikult, kelle valduses on vastavad dokumendid, nõuda
§ 1015järgi nende dokumentidega tutvumist.
- Käeolevas asjas on maakohus keeldunud hagi menetlusse võtmast tervikuna, selgitamata, kas osa nõutavatest dokumentidest on identifitseeritavad viisil, et kohtuotsust oleks võimalik täita. Sellisteks dokumentideks, mis on piisavalt määratletud, on kolleegiumi arvates näiteks kinnistu kaasomanike ja kostja vahel sõlmitud haldusleping, kostja poolt sõlmitud kinnistuga seotud üüri- ja rendilepingud, kindlustuslepingud jm sarnane. Õige on see, et nõuet dokumentidega tutvumiseks ei saa ilma täpsustamata esitada viisil, kus nõutakse igasuguse dokumentatsiooni, sh ekirjade, mis on seotud kinnistuga XXX, esitamist. Eelmenetluses tuleb maakohtul selgitada iga üksiku hageja poolt nõutud dokumendi osas, kas hagejal on õigustatud huvi sellega tutvumiseks ja ainult siis, kui sellise huvi puudumine on ilmselge, saab teatud dokumentide osas keelduda nõude menetlusse võtmisest. Vajadusel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus oma nõuet täpsustada.
- Kolleegium leiab, et dokumentidega tutvumise nõude saab esitada ka tulevikus tekkivate dokumentide kohta juhul, kui on alust arvata, et kostja keeldub neid esitamast. Vastavad asjaolud, millest nähtub kostja keeldumine, tuleb esitada hagejal.
- Maakohus keeldus hagi tervikuna menetlusse võtmast lisaks ka põhjusel, et hageja ei tasunud piisavalt riigilõivu. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega hagihinna määramise osas, mille kohaselt juba olemasolevate dokumentide ja tulevikus tekkivate dokumentide välja nõudmise nõuded on eraldiseisvad ja hagihinna arvestamisel tuleb kummagi nõude hinnaks arvestada 3500 eurot ning tsiviilasja hind on kokku 7000 eurot, millelt kuulub RLS lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 450 eurot. Kuna hageja nõuetel on sama eesmärk – tutvuda kostja valduses olevate dokumentidega, on tegemist sisuliselt ühe mittevaralise nõudega, mille hinnaks on TsMS § 132 lg 1 järgi 3500 eurot, millelt kuulub RLS lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 300 eurot. Hageja on 300 eurot tasunud. Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 6
(6)