lg 1 p 3 alusel ja menetluskulud hageja kanda
Määruse põhjenduste kohaselt nähtub hagist, et hagi esitamise ajal oli Tallinna Üürikomisjoni menetluses samade poolte vahel asi sama nõude (üürilepingu 17.10.2017 tehtud erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt üürilepingu pikendamiseks kolmeks aastaks) kohta samal alusel. Hageja esitatud alternatiivsed nõuded kinnistusraamatusse üürilepingu märke kandmiseks hageja kasuks tähtajaga kuni 31.12.2048 või alternatiivselt kinnistusraamatusse tähtajatu üürilepingu märke kandmiseks, on otseselt seotud ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja üürilepingu pikendamise nõuetega. Üürikomisjon tegi üürivaidluses 111/90/17 otsuse 14.05.2018, millega rahuldas hageja ja kostja esitatud nõuded osaliselt. Otsusest tulenevalt üürilepingu ülesütlemise tühisust komisjon ei tuvastanud. Üürikomisjoni 14.05.2018 otsus sisaldab selgitust komisjoni otsusega mittenõustuja õiguse kohta pöörduda kohtusse sama üürivaidluse läbivaatamiseks. Hageja pöördus kohtusse enne üürikomisjoni otsuse tegemist, mis ei ole lubatud tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS ) § 326 lgst 1, mille kohaselt võib eluruumi üürnik üürileandjapoolse üürilepingu ülesütlemise vaidlustada üürikomisjonis või kohtus, kui ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kuivõrd hageja pöördus kohtusse enne kohtueelse menetluse lõppemist, jättis kohus hagi
Hagejal oleks olnud alus pöörduda kohtusse 20 päeva jooksul pärast üürikomisjoni otsuse saamist juhul, kui ta sellega ei nõustunud.
lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Määruskaebus 3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks ja menetluskulude jaotus lahendada vastavalt seadusele. Hageja teatas hagis kohtule pooleliolevast menetlusest üürikomisjonis ja taotles selle menetluse lõpetamist peale hagi menetlusse võtmist ning on 04.06.2018 hagi täiendusega vaidlustanud üürikomisjoni 14.05.2018 otsuse tähtaegselt. Olukorras, kus üürikomisjoni otsusega oli kohtueelne menetlus lõppenud ja hageja oli otsuse vaidlustamise 20-päevase tähtaja jooksul selle otsuse 04.06.2018 hagi täiendusega vaidlustanud, on
Üürivaidlusasjas ei võtnud üürileandja 5 kuu jooksul menetlusdokumente vastu ega ilmunud istungile, mistõttu oli hagejal efektiivsem kaitsta oma õigusi kohtus. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja 18.06.2018 vastuväidetega jätta kostja taotlused rahuldamata, sest hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ja menetluse lõpetamiseks alus puudub. Edasine menetluse käik 4. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle
Ringkonnakohtu seisukoht 5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 26.07.2018 määrus tuleb
Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 6.
lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus hagi menetlusse, kui üürikomisjoni menetluses on samade poolte vahel asi sama nõude kohta samal alusel. Juhul kui hagi on menetlusse võetud ja kohus avastab pärast hagi menetlusse võtmist, et tegelikult ta ei oleks pidanud seda tegema, siis on võimalik kohtul jätta hagi läbivaatamata
alusel.
lg 1 p 3 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtueelses menetluses on samade poolte vahel asi sama nõude kohta samal alusel ja seadusest tulenevalt ei ole asjas lubatud enne kohtueelse menetluse lõppemist kohtusse pöörduda. Üürivaidluse lahendamise seaduse § 21 lg 1 sätestab, et kui pool 2 ei nõustu komisjoni otsusega või üürivaidluse läbivaatamisel tehtud menetlusotsuste või toimingutega, võib ta sama üürivaidluse läbivaatamiseks pöörduda maakohtusse komisjoni otsuse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates 20 päeva jooksul. 7. Praeguses asjas esitas hageja 26.04.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatusse üürilepingu märke kandmiseks. Hageja selgitas hagis, et Tallinna Üürivaidluskomisjonis on pooleli üürivaidlusasi nr 11-1/90/17, milles hageja on vaidlustanud sama üürilepingu erakorralise ülesütlemise. 09.05.2018 määrusega võttis maakohus hagi menetlusse ning Tallinna Üürikomisjon lahendas 14.05.2018 otsusega viidatud üürivaidlusasja. Asja materjalidest nähtub, et 04.06.2018 esitas hageja maakohtule menetlusdokumendi pealkirjaga hagi täiendus (tl 40-41), millest tuleneb hageja soov vaidlustada maakohtus üürikomisjoni 14.05.2018 otsus, millega jäeti hageja nõuded üürivaidlusasjas rahuldamata. 26.07.2018 määrusega jättis maakohus hagi läbivaatamata
lg 1 p 3 alusel, kuna hageja pöördus kohtusse enne kohtueelse menetluse lõppemist. Maakohus märkis, et hagejal oleks olnud alus pöörduda kohtusse 20 päeva jooksul pärast üürikomisjoni otsuse saamist juhul, kui ta sellega ei nõustunud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.