Obsah (11)

§ 440§ 444§ 173§ 162§ 168§ 174§ 138§ 144§ 175§ 165§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2018.a, Tallinn Tsiviilasja numbe

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu põhjendused

1. E T (hageja I) ja A N (hageja II) esitasid 23.07.2018 hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ (kostja) vastu hüvitise nõudes.
2. 07.09.2018 esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele, milles kostja võtab hagi õigeks tunnistades hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid (hüvitis, viivis ja sissenõudmiskulud). Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3. 10.09.2018 elektronkirjas palus kohus hagejatel esitada seisukoht kostja 07.09.2018 menetlusdokumendi osas, sh kas hagejad on nõus kostja ettepanekuga jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4. 13.09.2018 esitatud menetlusdokumendis paluvad hagejad jätta menetluskulud kostja kanda, kuivõrd hagejad on üritanud korduvalt enne kohtusse pöördumist lahendada asi kohtuväliselt. Kostja on keeldunud hagejatele hüvitise maksmisest.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 440

lg 3 järgi kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Tulenevalt

§ 444

lg-st 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulud 6. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162lg 1).

Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja tulenevalt

§ 168

lg-st 6 menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest ei esine

§ 168lg-s 6 sätestatud eeldust menetluskulude hageja kanda jätmiseks.

Hagejad on enne kohtusse hagi esitamist korduvalt pöördunud nõudekirjadega kostja poole. Kostja on keeldunud hagejate nõudeid täitmast ning 2 tekitanud seeläbi olukorra, kus hagejad olid sunnitud oma nõudega kohtusse pöörduma ja sellest tulenevalt ka menetluskulusid kandma. 7.

§ 174

lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hagejate menetluskuludeks on riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1344 eurot koos käibemaksuga (tl 29). Riigilõiv on põhjendatud menetluskulu (

§ 138lg 2).

Järgnevalt analüüsib kohus hagejate lepingulise esindaja kuludega seonduvat (

§ 144

p 1).

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Kohus nõustub hagejate vandeadvokaadist esindaja tunnitasu suurusega 168 eurot käibemaksuga. Kuivõrd hagejad on füüsilised isikud, mõistab kohus menetluskulud välja koos käibemaksuga. Arvestades käesoleva tsiviilasjas mahtu ja keerukust, ei pea kohus hagejate esindaja ajakulu täies ulatuses põhjendatuks. Kohus loeb materjalide läbitöötamise ja hagiavalduse koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 4 tundi. Tunnitasu 168 eurot arvestades tähendab see 672 eurot, mis tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista. Kuna hagejad on menetluses osalenud samas ulatuses, siis tuleb menetluskulud jagada kahe hageja vahel võrdsetes osades (872/2)

§ 165lg 1 alusel.

Hagejad on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. 8.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 3