) § 28 lg-te 2 ja 5 kohaselt võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks ja võlgniku läbiotsimiseks. 3
lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume.
lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel.
lg 21 kohaselt võib nimetatud kohtumääruse teha ilma, et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada.
lg 5 esimese lause kohaselt võlgniku võib läbi otsida üksnes kohtumääruse alusel. Kohus leiab, et kohtutäituri avaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohtule esitatud avaldusest nähtub, et võlgnik on tema suhtes algatatud täitemenetlustest teadlik, täitmisteated on talle isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Täitemenetluste jooksul on võlgnikult õnnestunud sisse nõuda kokku 726,16 eurot, sundtäitmisele kuuluvate nõuete jääk on 4088,24 eurot, millele lisanduvad täitedokumentidest tulenevad viivised. Avalduses toodud asjaolud annavad alust arvata, et võlgnik varjab oma vara ja sissetulekuid. Eeltoodut arvestades on täitemenetluse efektiivseks läbiviimiseks põhjendatud anda kohtutäiturile luba võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse asukohaga XXX, Tartu sisenemiseks, ruumide ning võlgniku läbiotsimiseks võlgnikule kuuluva vallasvara, sh avalduses nimetatud sõidukite võtmete leidmiseks ja võlgnikule kuuluva vallasvara arestimistoimingu läbiviimiseks. Kohtutäitur on põhistanud, et kuigi liiklusregistrisse on avalduses nimetatud sõidukite omanikuna kantud võlgniku neljaaastane tütar, on sõidukite tegelik omanik võlgnik. Samuti võib läbiotsimise käigus leida muud võlgnikule kuuluvat vallasvara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. 6. TsMS § 466 lg 1 esimese lause kohaselt täitedokumendiks olevad määrused ja määrused, mille peale saab esitada määruskaebuse, toimetatakse menetlusosalistele kätte. Kohus nõustub kohtutäituriga, et Kerli Soovares võib määruse tegemisest enne läbiotsimise toimumist teada saades asuda vallasvara varjama, mistõttu on kohtutäituri taotlus määruse Kerli Soovaresele kättetoimetamise ja e-toimiku kaudu nähtavaks tegemise edasilükkamiseks põhjendatud. 7. TsMS § 478 lg 4 järgi hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt peab kohtutäitur enne läbiotsimise algust ette näitama kohtumääruse ja andma võlgnikule selle ärakirja. 8. Arvestades, et avaldaja oli riigilõivu tasumisest riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 7 alusel vabastatud ning avalduse esitas avaldaja ise, ei saa avaldajal olla olulisi menetluskulusid. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.