Obsah (6)

§ 230§ 232§ 369§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Atonen Otsuse kuupäev 29.08.2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-3946 Tsiviilasi A B hagi V B vastu elatise saa

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lastele on. PKS § 100 lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise miinimumsummas. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja oli õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja laps (tl 3), seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks.
3. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on alates 01.09.2017 elanud koos emaga Tallinnas. 2
4. Hageja väitel on kostja keeldunud hageja ülalpidamiseks elatise maksmisest ning ei osale hageja kasvatamisel. Kostja märgib, et on tasunud hageja ortodontoa ravi ja koolituskulusid ning on tasunud nii hageja kui hageja esindaja arveldusarvele elatisraha, mistõttu kostja täidab hageja suhtes ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ning on seda nõus tegema ka edaspidi.
5. Riigikohus on korduvalt märkinud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04, 3-2-1-108-07). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhib kolleegium tähelepanu, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib

§ 369

järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt (p 14).

1. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja tasunud hageja esindaja arvele igakuiselt alates märts 2018 250 eurot, mille osas puudub vaidlus. Kohus on nimetatud selgitanud ka oma 20.06.2018 kohtumääruses (tl 37-38), mille osas pooled ei ole kohtule vastuväiteid esitanud. Seega ei tähelda kohus vaidlus, et kostja on nõus tasuma hageja ülalpidamiseks elatist PKS § 101 lg 1 sätestatud määras.
2. Kohus täheldab, et pooltel on vaidlus, kas kostja on kohustatud tasuma 01.09.2017-31.03.2018 eest 1050 eurot.
3. Kohus selgitab, et PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Riigikohus on asunud seisukohale, et teatud juhtudel võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-136-13, p 12).
4. Puudub vaidlus, et kostja on tasunud perioodil 04.09.2017-18.05.2018 hageja kontole taskuraha 310 eurot; elatisraha 100 eurot ning hageja esindaja K R arvele elatisraha (s.h kleit) 1240 eurot, xx OÜ-le hageja hambaravi eest 746,64 eurot, xx hageja eksamite eest 577,50 eurot ja teatripileti eest 7 eurot. Kohus selgitab, et ülalpidamiskohustuse täitmisena ei saa käsitada lapsele taskuraha andmist ning lapse eest üksikute pisiostude ja teenuste eest tasumist tulenevalt (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07). Seega ei lähe arvesse taskuraha 310 eurot ja teatripilet 7 eurot. Seega saab lugeda kostja ülalpidamiskohustuse täidetuks perioodi september 2017-mai 2018 eest kokku summas 2664,14 eurot, mis teeks ühes kuus 296,02 eurot. Perioodil 01.01.2017-31.12.2017 oli elatise miinimummäär 235 eurot ja alates 01.01.2018 on 250 eurot. Kohus selgitab, et asjaolu, kuidas pooled on jaganud E Bi ülalpidamiskulude kandmist ei puutu käesolevasse vaidlusesse. Kohus asub seisukohale, et kostja annab piisavalt alates 01.09.2017 aastast ülalpidamist hagejale.
5. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei ole tuvastanud, et kostja on rikkunud hageja ülalpidamise kohustust või teeb seda tulevikus. Kostja on andnud piisavalt hageja ülalpidamiseks vahendeid perioodil 01.09.2017-31.03.2018 ja on tasunud hageja ülalpidamiseks edaspidiselt igakuist elatist, mis vastab PKS § 101 lg 1 sätestatud määrale. 3 Kohus on eeltoodut selgitanud hagejale 20.06.2018 kohtumääruses, kuid hageja ei ole pidanud vajalikuks esitada kohtule täiendavaid tõendeid. Seega jääb esitatud hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus 20.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes

§ 162lg 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

21.

§ 174

lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata, kuna pooled ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ning toimikust ei nähtu menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik 4