Obsah (10)

§ 440§ 444§ 173§ 162§ 165§ 168§ 174§ 190§ 179§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2018.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiv

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu põhjendused

1. Xxx(hageja) esitas 15.03.2018 (täpsustus 20.03.2018) hagi Xxx(kostja I) ja Xxx(kostja II, koos kostjad) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tungisid kostjad 04.11.2016 sisse hagejale kuuluvasse sõidukisse Volkswagen Golf (registreerimismärk xxx), lõhkudes juhipoolse tagumise kolmnurkklaasi ning seejärel ühendades valesti auto juhtmed, mille tagajärjel sõiduk enam ei käivitanud. Kostjad tekitasid hagejale kahju 1032,95 eurot.
2. Kostja II kinnitas 05.04.2018 hagiavalduse ja selle lisade kättesaamist elektrooniliselt, kuid ei ole vastust hagiavaldusele esitanud.
3. 21.04.2018 esitas kostja I kohtule vastuse hagiavaldusele, milles kostja I avaldab valmidust tasuma pool kahjusummast (1032,95 eurost) ning võtab selles osas hagi õigeks. Kostja I palub jaotada menetluskulud kostjate vahel võrdselt.
4. 24.04.2018 elektronkirjas palus kohus hagejal esitada seisukoht kostja I vastuse osas ning täpsustada nõuet kostja II vastu. 25.04.2018 vastuses andis hageja teada, et hageja nõustub kostja I ettepanekuga tasuda pool kahjusummast. Ülejäänud poole kahjusummast palus hageja välja mõista kostjalt II.
5. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. 2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 440

lg 3 järgi kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Tulenevalt

§ 444

lg-st 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse ja tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulud 6. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162lg 1).

Kostjad vastutavad menetluskulude eest võrdsetes osades (

§ 165lg 1).

Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja tulenevalt

§ 168

lg-st 6 menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja I ei vaidle menetluskuludele vastu. Kohtu hinnangul ei esine

§ 168lg-s 6 sätestatud eeldust menetluskulude hageja kanda jätmiseks.

Seega jäävad menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. 7.

§ 174

lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 8. 08.02.2017 määrusega on Harju Maakohus tsiviilasjas 2-18-1189 andnud hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Hagejale on 22.03.2018 määrusega antud menetlusabi ja vabastatud hagiavalduselt riigilõivu summas 200 eurot tasumisest (tl 32-33). Hageja esindaja palus määrata kindlaks hagejale osutatud riigi õigusabi tasu 144 eurot (sh käibemaks), seejuures on esindaja 1 tunni tasu suuruseks märkinud 60 eurot. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (alates 29.01.2018 kehtiv redaktsioon) § 10 lg 3 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses, sealhulgas hagiavalduse koostamine ja esitamine, ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 550 lõike 1 punktis 2 sätestatud hooldusõiguse asjades, sealhulgas avalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 500 euro ühes kohtuastmes. Seega on riigi õigusabi korras määratud esindaja tunnitasu suuruseks 50 eurot. Kohus nõustub tasutaotluses esitatud ajakuluga 2 tundi, mille eest tuleb maksta 120 eurot (sh käibemaks). 9.

§ 190

lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kohus mõistab kostjatelt võrdsetes osades välja menetluskulud, s.o riigilõiv 200 eurot ja hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu summas 120 eurot, kokku 320 eurot. Seega tuleb nii kostjal I kui ka kostjal II tasuda riigituludesse menetluskulud 160 eurot. 10.

§ 179

lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus lisab eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed (

§ 179lg 2²).

Vastavalt

§ 179

lg-le 9 tuleb riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuda 3 menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 11.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 4