← Eesti

2-16-5962/19

Obsah (9)§ 635§ 640§ 14§ 641§ 1044§ 1043§ 1054§ 1045§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2016. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-5962 Tsi

) § 137 lg 1 alusel. Esmalt analüüsib kohus kostja I vastutuse eeldusi. 7. Hageja ja kostja I vahel on bussi remontimiseks sõlmitud töövõtuleping.

§ 635

lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled vaidlevad töövõtu ulatuse üle ning kas kostjal I oli Webasto eelsoojendi korrashoiu kontrollimise kohustus või eeldas selline kontroll tellija konkreetset juhist. Hageja toob välja, et töövõtu eesmärgiks oli bussi taastamine ja sihtotstarbeliseks kasutamiseks sobivasse seisundisse viimine. Hageja väidab, et kostja I pidi tuvastama ka muud võimalikud varjatud puudused, sest selline oli poolte tahe lepingu sõlmimisel. Kostja I väidab, et töövõtt oli piiritletud kindlustusandja ja kindlustusvõtja juhistega, mis ei sisaldanud endas eelsoojendi korrashoiu kontrollimise kohustust ning põlengu põhjustas süsteemi viga või puudus, mis oli olemas enne töövõtulepinguliste kohustuste võtmist. 8. Kuna töö hävis, tuleb kohaldada

§ 640sätet.

Nimetatu sätestab töövõtja vastutuse kuni töö valmimiseni.

§ 640

lg 2 järgi töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. Käesolevas asjas ei olnud töö hageja poolt vastu võetud, mistõttu tuleb hinnata

§ 640

lg 2 kohaldamist.

§ 640

ei rakendu, kui töö hävimine või selle kahjustumine toimus ühe või teise töövõtulepingu poole tegevuse tagajärjel. Siinjuures on vaidlus selles, kas hageja pidi kostjale I andma korralduse Webasto eelsoojendi korrashoiu kontrollimiseks. Arvestada tuleb lepingueelsete läbirääkimise sätetega.

§ 14

lg 1 järgi lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed.

§ 14

lg 2 järgi lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Seega on pooltel kohustus käituda läbirääkimistel teineteise suhtes ausalt ja õiglaselt, arvestada üksteise õiguste ja huvidega. Vaatamata üldisele teatamiskohustuse tunnustamisele on lepingupoolel endal samuti kohustus teavet hankida, et oma huve kaitsta. 9. Kohtul tuleb tuvastada, kas bussi hävimine oli juhuslik, ehk kas see on toimunud asjaolu tõttu, mille eest kumbki lepingupool ei vastuta. Õiguskirjanduse kohaselt on selliseks asjaolu, mis asub väljaspool mõlema poole mõjupiirkonda ning mida ei ole põhjustanud kummagi lepingupoole tegu või tegevusetus (P. Varul jt. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2007, lk 25, p 3.1.2). Seega on tegemist asjaoluga, mida töövõtulepingu pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või vastava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kohtul tuleb tuvastada, kas tegemist oli juhusliku asja hävimisega. Hageja on esitanud tulekahju tekkepõhjuste tõendamiseks ekspertarvamuse nr 20120501001, mida kohus hindab dokumentaalse tõendina (TsMS § 272 lg 2). Nimetatud asjatundja arvamuse kohaselt süttis põlema bussi mootoriruum ning tulekahju võis tekkida Webasto eelsoojendi elektrimootorist, millele viitavad tugevad termilised kahjustused antud piirkonnas. Samuti on märgitud, et tulekahju tekkimine oli võimalik ainult sisselülitatud Webasto eelsoojendiga (tl 19-27). Kostja 5 on esitanud asjatundja arvamuse, mille kohaselt Webasto eelsoojendi veatõrke korral ei lase eelsoojendi end käivitada, samas on võimalik, et korraliste hoolduste tegemata jätmisel võib elektrimootor süttida (tl 71). Käesolevas asjas pole tõendatud, et Webasto eelsoojendi oli bussi koristamise ajal sisse lülitatud. Samuti pole tõendamist leidnud asjaolu, et Webasto eelsoojendi oli korrapäraselt hooldatud. Ekspertarvamusest nr 20120501001 saab lugeda tuvastatuks, et tulekahju kese oli Webasto eelsoojendi elektrimootori juures, samas on asjatundja arvamus tulekahju tekkepõhjuse kohta oletuslikku laadi, sedastades, et „… võib jõuda järeldusele, et tulekahju võis tekkida Webasto eelsoojendi elektrimootorist (vaata ka joonist 1), millele viitavad tugevad termilised kahjustused antud piirkonnas“ (tl 27). Samuti pole nimetatud arvamuses tuvastatud, et Webasto eelsoojendi oli sisse lülitatud. Hageja leiab, et kostja I pidi teadma Webasto eelsoojendi süttimise riskist, kuna tegemist oli raske avarii läbi teinud bussiga. Kohtu hinnangul ei ole hageja konkreetseid juhiseid süsteemi korrashoiu kontrollimise kohustusele andnud. Hageja viitab asjaolule, et kostja I näol on tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva äriühinguga, mistõttu oli neil suurem kontrolli kohustus, viidates

§ 641lg 3 sättele.

Kuna hageja kahjuhüvitise nõue tuleneb töö hävimisest, siis tuleb kohtul kohaldada

§ 640sätet.

  1. Kohtu hinnangul ei olnud tegemist bussi juhusliku hävimisega. Riskiteguriteks võisid olla asjaolud, et bussi Webasto eelsoojendi oli jäetud nõuetekohaselt hooldamata või selle süsteem sai avarii käigus kahjustada. Nimetatud asjaolu ei saanud olla kostjale I töölepingu sõlmimisel teada. Samuti ei ole sellisest ohust kostjat I teavitatud. Riskitegureid ei välista uuringu raport nr 16026 ega lükka ümber AS-i HANSABUSS koostatud kinnitus, et buss oli igapäevaselt kasutuses ja tehniliselt korras (tl 137, 141-145). Asjaolu, et Webasto eelsoojendi võimalik süttimine oli kostja I kontrolli all, on ümber lükatud Webasto eelsoojendite ametliku esindaja Eestis, Aktsiaseltsi K.G. Knutsson tootejuhi Meelis Laanemets’a arvamuse ja kasutusjuhendiga (tl 179-184). Sellest tulenevalt on ekspertarvamuse nr 20120501001 järeldus tehtud pinnapealselt, kuna seadet ei ole piisavalt põhjalikult lahatud, teostamata on jäetud eelsoojendi juhtaju diagnostika, mille abil oleks olnud võimalik saada informatsiooni seadme töörežiimi ja veakoodide kohta. Puuduvad tõendid, et kostjad oleksid süsteemi sisse lülitanud, kuid isegi süsteemi sisse lülitamisel ei oleks defektne Webasto eelsoojendi käivitumine võimalik selle kontrollmehhanismi tõttu. Seega on tõendamata, et tulekahju sai alguse eelsoojendi elektrimootorist. Webasto eelsoojendi süttimine lisapõhjuseta on välistatud. Teiseks leiab kohus, et poolte läbirääkimistest tulenevalt oli töövõtt antud määratletult. Pakkumises on kirjas, et „pakkumine ei sisalda varjatud vigastuste või antud pakkumises välja toomata detaile ning vahetust“ (tl 12-15). Samuti on tellija andnud korralduse, et tuvastada tuleb võimalikud probleemid esisillas, roolikarbis, käigukastis ja mootoris (tl 16-17). Lisaks on tellija andnud konkreetsemaid juhiseid kahjustuste likvideerimiseks (tl 11). Asjatundja Meelis Laanemets’a arvamusega on tuvastatud, et vooluringi iga katkestamise tulemusena on vaja enne Webasto eelsoojendi kasutamist süsteemi juhtplokk eelprogrammeerida ning enne seda ei ole eelsoojendi sundkäivitamine võimalik (tl 179-184). Kohus leiab, et Webasto eelsoojendi süsteemi kontrollimine ei kuulunud töövõtulepingu mahtu ega olnud ka eraldi tellija juhistega antud kostjale I parandamiseks.
  2. Kohtu hinnangul ei tulene kostja I vastutus ka lepinguvälistest sätetest.

§ 1044

lg 2 järgi lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine. 6 12. Järgnevalt analüüsib kohus kostja II, kostja III ja kostja IV vastutuse eeldusi. Hagejal lepinguline suhe kostjatega puudus. Seega tulevad kohaldamisele lepinguvälise vastutuse sätted

§ 1043

, § 1045 lg 1 p 5,

§ 1054

lg 2 ja § 1050 lg 1.

§ 1054

lg 2 järgi kui isik kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses selle kohustuse täitmisega. Kostja III ja kostja IV vastutuse eelduseks on kostja II õigusvastane ja süüline käitumine.

§ 1043

järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 5 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Hageja heidab kostjatele ette käibekohustuse rikkumist, sest nad ei käitunud mõistlikult, kui asusid raske avarii läbinud bussi seadmeid, sh Webasto eelsoojendit, kasutama ja ei kontrollinud süsteemi korrasolekut. Samuti ei pööranud kostjad mingit tähelepanu tekitatud tuleohule (kärsahais) ega ka juba tekkinud põlemisele (suits), mistõttu jõudis tuli bussi hävitada.

  1. Kostja II teo õigusvastasuse tõendamise koormus lasub hagejal ning kostjatel tuleb vastutusest vabanemiseks tõendada süü puudumise (et kostja II tegi kõik mõistlikult vajaliku ja võimaliku käibekohustuse täitmiseks) või vastutust välistavate subjektiivsete asjaolude esinemise. Üldine käibekohustus tähendab õigusteoorias üldtunnustatud seisukoha järgi hoolsuskohustust. Seega eeldab kolmanda isiku vastutus, et kahju tekkis kostja II loodud ohu tagajärjel ning et kostja II süü ehk üldise käibekohustuse rikkumine ei ole juhtumi asjaoludest tulenevalt ilmselgelt välistatud.
  2. Kohus leiab, et kostjate vastutus on välistatud. Kohtu hinnangul on tõendamata, et kostjad lõid oma tegevusega bussi põlemise olukorra ning et buss hävis sellisest olukorrast lähtunud riski realiseerumise tagajärjel. Puuduvad tõendid, et kostja III ja kostja IV oleksid Webasto eelsoojendi sisse lülitanud, kuid isegi süsteemi sisse lülitamisel ei oleks defektne Webasto eelsoojendi käivitumine võimalik selle kontrollmehhanismi tõttu. Seega on tõendamata, et tulekahju sai alguse eelsoojendi elektrimootorist. Webasto eelsoojendi süttimine täiendava põhjuseta on välistatud (vt otsuse p 9-10). Kui poleks olnud täiendavat põhjust, ei oleks eelsoojendi süttinud.
  3. Kohtu hinnangul on tõendamata, et kostja III ja kostja IV käitumise tulemusena oleks saanud põlengut ära hoida. Hageja tugineb kostja III antud seletuskirjale (tl 18). Kohtu hinnangul nimetatud seletuskiri ei tõenda, et kostjad oleksid hoolimatult suhtunud bussi põlengusse ega võtnud tarvitusele abinõusid põlengu kustutamiseks.
  4. Kuna kostjate vastutuse eeldused on täitmata ei hinda kohus kahju suurusega seotud asjaolusid. Menetluskulud
  5. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
  6. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus määrab kindlaks kostjate menetluskulud: 7  Kostja I menetluskulud on lepingulise esindaja kulud 4675 eurot käibemaksuta (tl 236238);  Kostja II menetluskulud on lepingulise esindaja kulud 1527,50 eurot käibemaksuta (tl 239-242);  Kostja III menetluskulud on lepingulise esindaja kulud 1833 eurot käibemaksuga (tl 239-242);  Kostja IV menetluskulud on lepingulise esindaja kulud 1833 eurot käibemaksuga (tl 239-242). Hageja ei ole kostjate menetluskuludele vastu vaielnud.
  7. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega tuleb maakohtul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Varem on Riigikohtu kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-21-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-2-1-115-13; nr 3-2-1-145-13). Arvestades asja mahtu ja keerukust leiab kohus, et kuni 130 eurot käibemaksuta on mõistlik tunnitasu suurus. Kuna kostjad III ja IV ei ole TsMS § 174 lg-st 10 tulenevalt käibemaksukohustuslased, siis käsitleb kohus kostjate III ja IV menetluskulusid käibemaksuga. Kostjad I ja II on käibemaksukohustuslased ja seega paluvad kostjad I ja II menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.
  8. Kohus ei nõustu osaliselt kostja I ajakuluga. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud järgmine ajakulu: 23.09.2016 konsultatsioon kliendiga 4 t 50 min ja 15.11.2016 kohtuistungi ettevalmistamine 4 t. Kohtu hinnangul tuleb nimetatud ajakulu vähendada ja mõistlikuks ajakuluks on vastavalt 1 t 50 min ja 1 t. Seega on põhjendatud kostja I menetluskulud (36 t ja 30 min x 110) 4015 eurot. Kostjate II-IV esindajate menetlustoimingutele kulunud aja osas leiab kohus, et see on põhjendatud ja vastab tsiviilasja toimikus olevatele toimingutele. Seega on põhjendatud hagejalt välja mõista kostja II kasuks 1527,50 eurot, kostja III kasuks 1833 eurot ja kostja IV kasuks 1833 eurot.
  9. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostjate II-IV taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks

§ 113lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 22. Ts

MS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.