KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Merit Helm Kohtujurist Näncy-Marita Maltseva Määruse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2017.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-18162 Tsi

§ 98

lg 1), mistõttu oli kohtutäitur sunnitud ülalnimetatud enampakkumise aktid 12.05.2016 tühistama.

1. Kohtutäitur koostas ja edastas võlgnikule 20.07.2017.a akti, millega kohustas võlgnikku võimaldama ülalnimetatud arestitud relvade otsese valduse üleandmise Politsei- ja Piirivalveametile hiljemalt 04.08.2017.a võimaldamaks nende müümise ja müümise järgse üleandmise vara omandavatele isikutele. Nimetatud akt edastati võlgnikule e-posti teel viitega TsMS § 314 lg 1 sätestatule menetlusdokumendi kättesaaduks loetuse osas, misläbi loetakse viimati nimetatud akt võlgnikule kättetoimetatuks seaduse alusel 26.07.2017.a.
2. Võlgnik ei ole kohtutäituri viimati nimetatud aktile kuidagi reageerinud, sh ei ole kontakteerunud kohtutäituri bürooga arestitud vara valduse üleandmisega seonduvalt. Võlgnik on asunud seega arestitud vara varjama, eesmärgiga vältida tema vara võõrandamist. Võlgnik ei ole kuni käesoleva ajani asunud oma võlakohustusi täitma (laekumised täitetoimikus puuduvad) ning võlgnik hoidub põhjendamatult oma kohustuste täitmisest täitemenetlusest, varjates arestitud vara selle otsese valduse mitteväljaandmise kaudu enda valdusest vara ostjatele. Käesoleval ajal on kohtutäituril vajalik täitedokumendi täitmiseks siseneda võlgniku valduses olevatesse relva hoiukoha ruumidesse aadressil: Xxxja need läbi otsida ning vajadusel lasta avada suletud relva hoiukoha ruume/relvakappe, arestitud relvade leidmiseks saamaks kätte võlgnikule kuuluvate relvade otsest valdust ning andmaks arestitud vara hoiule Politseija Piirivalveametile. Nimetatud toimingutega tagatakse võimalus potentsiaalsetele ostjatele tutvuda müüdava varaga ning vara müümisel ostetud vara otsese valduse üleandmine vara ostjatele (omandiõiguse tekkimise tagamine müüdud varale). Kohtumääruse põhjendused
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 alusel vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele ja ei esine TsMS § 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.
4. Täitemenetluse seadustiku

§ 28

lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks.

§ 28

lg 2 ja lg 3 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtumääruse alusel, kusjuures läbiotsimist peavad taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on.

§ 28

lg 21 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohtumääruse võib teha, ilma et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada.

1. Kohus leiab, et kohtutäituri poolt kohtule esitatud avaldus on põhjendatud ning kuulub kohtutäituri poolt esitatud põhjendustel rahuldamisele. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et võlgnik on teadlik tema suhtes algatatud täitemenetlusest. Täitmisteade on võlgnikule kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatuga kätte toimetatud. Võlgnik vabatahtlikult nõuet täitnud ei ole.
2. Riigikohus on leidnud, et sissenõudja õiguste ning tõhusa täitemenetluse huvides on võimalik võlgniku vastuseisu kohtutäituri ruumidesse lubamisele järeldada ka tema käitumisest (RKTKo 3-2-1-140-10, p 10). Võlgnik vabatahtlikult nõuet täitnud ei ole, millega on takistanud täitemenetluse läbiviimist. Muu hulgas näitab võlgniku vastuseisu ka asjaolu, et võlgnikult vara nimekirja saamiseks oli vajalik läbi viia kohtumenetlus (tsiviilasi nr 2-17-13111). Täitemenetluse läbiviimise takistamisest võib järeldada võlgniku võimalikku vastuseisu kohtutäituri ruumidesse lubamisele ja sellest tulenevat kohtutäituri õiguskaitsevajaduse esinemist. Seejuures ruumidesse sisenemise kohtumääruse võib teha ilma, et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada. Kohtutäitur on taotlenud luba viibida arestimistoimingute eesmärgil võlgniku valduses olevates ruumides ajavahemikul 20.12.2017 ja 27.12.2017 alates kella 11.00st kuni 16.00-ni ning vajadusel täiendavalt 30 päeva jooksul ajavahemikul 11.00-st kuni 16.00ni alates määruse väljastamisest. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10 tehtud määruse p-s 12 leidnud, et ruumidesse sisenemise aeg võib olla määratud ka teatava ajavahemiku täpsusega. Seega leiab kohus, et kohtutäituri taotlus on ajalistes piirides põhjendatud.
3. Kohus on seisukohal, et täitemenetluse läbiviimiseks ning sissenõudja huvide kaitseks on põhjendatud lubada l täiteasja nr 025/2015/333 raames kohtutäituril Kaire Põlts, Tallinna kohtutäituri abil Tõnu Kala, Tallinna kohtutäituri abil Kadri Noor, Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts büroo töötajal Andre Rebenko ning Politsei- ja Piirivalveameti ametnikel siseneda võlgniku valduses olevatesse ruumidesse ja arestida võlgnikule kuuluvad relvad. Võlgniku ruumidesse sisenemise õiguse andmisega riivab kohus (seaduslikul alusel) võlgniku põhiseaduslikke õigusi (eeskätt õigus kodu, vara ja eraelu kaitsele). Kohus peab seda võimaldama ainult piirides, mis on hädavajalik. Eeltoodust tulenevalt on hädavajalik kohtutäituri ja tema töötajate ning politseiametnike pääs ruumidesse vara arestimiseks. Kohus leiab, et kuivõrd ruumidesse sisenemine on vajalik arestimistoimingute tegemiseks, puudub mistahes põhjendus, miks oleks sellise täitetoimingu tegemiseks vajalik lubada ruumidesse siseneda sissenõudjal. Kohus jätab taotluse selles osas rahuldamata ja ei võimalda ruumidesse siseneda sissenõudjal.
4. TsMS § 478 lg 4 kohaselt määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus toimetab määruse kätte avaldajale, kes on kohustatud tegema määruse sisu selle täitmisel teatavaks võlgnikule ja sissenõudjale. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik