lõikes 2 sätestatud võimalust- kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra- mille 3 põhistuseks esitas kostja Eesti Töötukassa 25.05.2017 teatise ja riigi ees lasuvate rahaliste kohustuste olemasolu kinnitava dokumendi. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused XXX´l ja XXX´il on ühine tütar, XXX sündinud XXX (tl 18), kes elab koos ema XXX´ga. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses alates 27.03.2017 kuni 16.08.2029 ning elatise tagasiulatuvalt alatest 27.03.2016 kuni 26.03.2017 summas 2 629,39 eurot. Perekonnaseaduse (
) § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, s.o lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust.
Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta
Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale.
lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Seega võivad vanemad leppida kokku ka muul viisil elatise andmises.
lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad leppida kokku lapse ülalpidamise kohustuse täitmise korras. Sellise kokkuleppega reguleerivad vanemad kui lapsele ülalpidamist andma kohustatud isikud omavahelisi suhteid. Samas vanemate kokkulepe ei välista ega piira
lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendid nr 3-2-1-78-13, p 13, nr 3-2-1-120-14, p 13). Kostja leiab, et ta on hagejat materiaalselt abistanud. Kostja on kohtule esitanud tšekid hagejale tehtud ostude kohta (tl 97-99, 108, 109, 110, 111, 114). 22.09.2017 toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et neil ei olnud hageja seadusliku esindajaga mingit kokkulepet, et kostja ostaks hagejale asju. Samuti märkis hageja lepinguline esindaja kohtuistungil, et neil ei olnud kokkulepet. Lisaks on hageja seaduslik esindaja täiendavalt selgitanud, et oma olemuselt ei ole kõik ostutšekid seotud hagejaga. Näiteks hageja kannab pükse suurusega 130, jopet suurusega 130 ja mütsi suurusega vähemalt 56, aga 07.10.2017 ostutšeki kohaselt on kostja ostnud püksid suurusega 110, jope 104 ja mütsi 53. Sama lugu on 11.11.2017, 06.09.2017 ja 01.05.2017 ostutšekkidega- kostja poolt ostetud riided ei sobi hagejale ning seda vale suuruse tõttu (tl 115). Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud, et hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel oleks olnud kokkulepe hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks muul viisil. 4 Kuna
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. Hageja nõuab elatist miinimummääras.
lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, nt vajadusel müües oma vara (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; Riigikohtu 29. aprilli 2015.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14; Riigikohtu 12. märtsi 2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12; Riigikohtu 13. aprilli 2016.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16). Elatise väljamõistmisel alla
lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on
jaanuari 2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17; Riigikohtu 13. aprilli 2016.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
Seega annab teiste laste olemasolu alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Lisaks on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära muu hulgas see, et laps elab mingi osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-3517, p 28.3). Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-119-15 punktist 11 nähtub, et
102 lõike 2 teises lauses silmas peetud vahendite ühetaoline kasutamine ei tähenda nende vahendite aritmeetilist jagamist ülalpeetavate arvuga (sh ülalpidaja ise), vaid pigem seda, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks. Seega ei pea erinevatele ülalpeetavatele antav rahasumma olema igakuiselt võrdne, vaid tagatud peab olema kõigi alaealiste laste igapäevaste vajaduste rahuldamine. Kohus on tuvastanud, et kostjal teised lapsed puuduvad. Samuti ei ela hageja osa ajast kostja juures. Lisaks ei ole kostja märkinud, millise summani ta elatise vähendamist taotleb. Järgnevalt analüüsib kohus poolte poolt esitatud ja kohtu poolt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 5 alusel kogutud tõendeid (tl 74-79, 87, 100-105, 119, 120, 121, 122, 123, 124, 125, 126, 127, 128) lapse ema ja kostja varalise olukorra kohta, et tuvastada lapse vajaduste rahuldamise võimalused. Maksu- ja Tolliameti vastusest nähtuvalt on perioodil 01.01.2016-31.08.2017 kostja saanud maksustatavat tulu järgnevalt: - BLRT ERA AS- maksustatav tulu 4 663 eurot; - VILLA THAI OÜ- maksustatav tulu 30,25 eurot; 5 - KEVMET OÜ- maksustatav tulu 637,97 eurot; KUULSAAL OÜ- maksustatav tulu 3 794,98 eurot; EESTI TÖÖTUKASSA- maksustatav tulu 994,31 eurot. Kostja töötamise kohta perioodil 27.03.2016-12.04.2017 on andmed järgmised: Tööandja nimi Kuulsaal OÜ Töötamise algus 20.12.2015 Töötamise lõpp 31.05.2016 Töötamise liik Tööleping Kuulsaal OÜ 06.06.2016 30.06.2016 Tööleping KEVMET OÜ 06.06.2016 17.06.2016 Tööleping Villa Thai OÜ 01.07.2016 01.07.2016 Tööleping Aktsiaselts BLRT ERA Kuulsaal OÜ 07.07.2016 14.10.2016 VÕS leping 08.07.2016 08.07.2016 VÕS leping Lõpetamise alus TLS § 80 lg 1 tähtaja möödumine TLS § 80 lg 1 tähtaja möödumine TLS § 79 poolte kokkuleppel TLS § 80 lg 1 tähtaja möödumine Võlaõigusliku lepingu lõppemine Võlaõigusliku lepingu lõppemine Äriregistri, Kinnistusraamatu, Liiklusregistri ja Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel puudub kostjal registrisse kantav vara. Kostja käsutuses oli nimetatud perioodil (01.01.2016-31.08.2017) rahalisi vahendeid lapse ülalpidamiseks 10 120,51 eurot (506 eurot kuus), so keskmiselt 253 eurot kuus. Maikuust 2017 on kostja sissetulek olnud vahedega 300-400 eurot, keskmiselt 350 eurot. Eeltoodust tulenevalt on aritmeetilise keskmise järgi kostja sissetulekuks 428 eurot kuus. Kostja käsutuses on olnud nimetatud perioodil rahalisi vahendeid lapse ülalpidamiseks 428 eurot, so keskmiselt 214 eurot kuus. Hageja elab koos ema XXX´ga, ema teiste ülalpeetavate kohta andmeid kohtule esitatud ei ole. 22.09.2017 kohtuistungil märkis hageja seaduslik esindaja, et tema sissetuleku suuruseks on 800 eurot. Lisaks on hageja seaduslikul esindajal autoliising ja kinnisvara puudub. Liiklusregistri andmete kohaselt kuulub hageja seaduslikule esindajale mopeed (registreerimismärgiga 190Z). Äriregistri, Kinnistusraamatu ja Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel puudub hageja seaduslikul esindajal muu registrisse kantav vara. Seega on XXX käsutuses olnud nimetatud perioodil rahalisi vahendeid lapse ülalpidamiseks 800 eurot, so keskmiselt 400 eurot kuus. Kostja on märkinud, et ta on töötu ja lisaks on tal riigi ees rahalised kohustused (tl 39, 40). 22.09.2017 kohtuistungil märkis kostja, et tal ei ole mingit vara. Maikuust on sissetulek olnud vahedega 300-400 eurot. Kostjal on põhiharidus, kvalifikatsioon on keevitaja. 27.03.2016 kuni 12.04.2016 töötas kostja taksojuhina. Menetluse kestel on kostja kohtule esitanud kostja võlgnevust kinnitava väljavõtte (tl 100-105). Kohus märgib, et antud väljavõttest ei nähtu, millised kohustused on sissenõutavad, millised kohustused on lõppenud või kui palju kostja tasub igakuiselt kohustuste katteks. 04.04.2017 esitas kostja kohtule võlgniku andmete loetelu sissetuleku, vara ja majandusliku seisundi kohta (tl 10, pöördel), millest nähtub, et kostjal puuduvad kohustused krediidiasutuste ja teiste võlausaldajate ees. Kohus nõustub hageja seadusliku esindaja seisukohaga, et kostja selgitused selles, kuidas tal pole võimalik teenida lapse ülalpidamiseks vajalikku sissetulekut, on ainetud. Kostja on töövõimeline isik, kelle ülesandeks on teenida sissetulekut määral, mis võimaldaks lapse vajaduste rahuldamist vähemalt miinimummääras. Lisaks nähtub kostja poolt esitatud täitetoimikute väljavõtetest, et kostjal on võlgnevused Politsei- ja Piirivalveameti (trahvid), Tallinna Transpordiameti (väärteoasi) ja Riigi Tugiteenuste Keskuse (kriminaalasja menetluskulude nõue) ees. Seega on kostja oma käitumisega ise pannud ennast olukorda, kus ta peab täitma oma kohustusi eelpool nimetatud asutuste ees. Alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmist tuleb eelistada muude kohustuste täitmisele. 6 Riigikohus on korduvalt selgitanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Kostja peab tegema endast kõik oleneva, et tagada ka oma lapse XXX igapäevaste vajaduste rahuldamine, makstes elatist vähemalt perekonnaseaduses sätestatud minimaalmääras. Kohus juhib kostja tähelepanu ka
§-le 106, mille kohaselt kui sugulane on
alusel ülalpidamise kohustusest vabastatud, annab ülalpidamist sugulane, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Seega isegi kui kohus vabastaks kostja osaliselt hageja ülalpidamise kohustusest, oleks lapsel õigus pöörduda
Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks hageja ülalpidamiseks välja alates 27.03.2017 igakuise elatise muutuva suurusena
lõikes 1 sätestatud minimaalmääras kuni hageja täisealiseks saamiseni, so kuni 16.08.2029.
järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja XXX kasuks võlgnevuse alates 27.03.2016 kuni 26.03.2017 summas 2 629,39 eurot (tl 26, pöördel). Kostja palus jätta hageja vastava nõude rahuldamata. Kohus märgib, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.