Obsah (10)

§ 428§ 405§ 442§ 122§ 174§ 138§ 162§ 168§ 150§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Harju Maa

§ 428lg 1 p 3 järgi lõpetada.

Eeltoodu tõttu ei anna kohus hinnangut kannatada saanud korteri kahjustuse ulatusele ja selle kohta esitatud tõenditele. II Viivis

1. Kohus leiab, et hageja hagi viivise nõudes tuleb jätta rahuldamata.
2. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
3. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 07.07.2017.a – 01.11.2017.a eest summas 50,27 eurot.
4. Kohtule esitatud hageja kohtuväliselt tagasinõudelt nähtub, et see on esitatud kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile XXX, Tallinn. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et on hageja poolt kohtuväliselt edastatud tagasinõude kätte saanud ega sellele, et nimetatud tagasinõude kohaselt andis hageja kostjale tähtaja kuni 06.07.2017.a nõude tasumiseks.
5. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. VÕS § 7 lg 1 sätestab, et võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid (lg 2).
6. Kohtule kostja poolt esitatud kirjavahetustest nähtub, et 6.juulil, 2017.a on XXX, Swedbank P&C Insurance AS kahjukäsitleja edastanud tagasinõudel märgitud hageja esindajale Arvi Luhakooderi e-posti aadressile arvi.luhakooder@gmail.com päringu, milles viitab XXX, Tallinn toimunud kahjujuhtumile ning asjaolule, et nende klient on saanud tagasinõude seoses nimetatud juhtumiga ning on palunud antud juhtumi pildimaterjali edastamist otse enda või kahju põhjustaja e-mailile. Nimetatud kirjale ei ole vastust hageja ega hageja esindaja poolt edastatud. Hageja ei ole vastupidist väitnud ega ka tõendanud. 16.august, 2017.a on eelnimetatud kahjukäsitleja järjekordselt pöördunud samasisulise päringuga Arvi Luhakooderi poole, edastades päringu tagasinõudel märgitud e-posti 4 aadressile arvi.luhakooder@gmail.com. Ka nimetatud kirjale vastust edastatud ei ole. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Järgnev kiri on edastatud kahjukäsitleja poolt 10.oktoober, 2017.a, kui hagi oli juba menetluses, nii kostjale kui Arvi Luhakooderile, milles viidatakse juba kahju ja omavastutuse tasu väljamaksmisele Swedbank P&C Insurance AS poolt kostja kontole, kes nimetatud summad omakorda peab edasi tasuma.
7. Kostja on tõendanud kohtule esitatud e-kirjavahetusega, et Swedbank P&C Insurance AS kahjukäsitleja XXX on edastanud hageja esindajale korduvalt päringuid tagasinõude osas ning palunud esitada kahjujuhtumi pildimaterjal. Hageja ega hageja esindaja pole kirjadele reageerinud. Kirjad on edastatud tagasinõudel märgitud e-posti aadressile. Hageja väitis, et XXX ei ole esitanud hagejale enda volikirja, kuid hageja ei ole samas ka esile toonud, et hageja oleks nimetatud volikirja XXXl palunud hagejale või tema esindajale esitada ega nähtu, et hageja oleks XXX kui teise kindlustusfirma kahjukäsitleja korduvatele kirjadele midagi vastanud. Kirjavahetusest nähtuvalt on tegemist kahe kindlustusandja omavahelise kirjavahetusega. Kohus leiab, et mõistlik ja hea usus käituv kindlustusandja, antud juhul hageja, kes nõuab kahju tekitajalt ehk kostjalt tagasinõude korras kahju hüvitamist, oleks palunud teiselt kindlustusandjal selgitada kirja edastamise põhjust ning vajadusel küsinud volikirja, või vähemalt vastanud teisele kindlustusandjale või teinud selgitava päringu kahju tekitajale endale, et kas kirja edastanud kindlustusandja puhul on tegemist kostja kindlustusandjaga. Hageja pole kordagi väitnud, et vastavasisulisi toiminguid oleks hageja teinud. See tähendab kohtu hinnangul, et hageja ei ole näidanud üles initsiatiivi ning heausksust ja mõistlikkust teise võlasuhte poole ehk kostja suhtes VÕS § 6,7 järgi nõude sissenõudmisel kohtuväliselt. Nii leiab kohus, et õige on kostja väide, et hageja ei ole teinud kohtuväliselt kõike endast olenevat, et vältida hagi kohtule esitamist ning pole käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega.
8. Mis puudutab hageja seisukohta, et hageja hinnangul on võimalik kahju suurust tõendada ja üksnes remondikalkulatsiooniga (st ilma fotodeta), mille hageja esitas kostjale koos kohtuvälise kahjunõudega, siis kohus leiab, et kostjal on õigus paluda kahjujuhtumi aluseks olevat pildimaterjali. Nimelt on kohus seisukohal, et kostjal kui kahju tekitajal on õigus juba kohtuväliselt esitada vastuväiteid kahju suuruse kohta, mille hindamise üheks aluseks on ühtlasi pildimaterjaliga tutvumine ja veenduda selles, mis konkreetselt kahjustada sai ning kas hageja poolt kahju hüvitamine nn oma lepingupartnerile on kooskõlas tegelike kahju asjaolude ja suurusega. Kohus leiab, et selles osas ei ole hageja käitunud kostja suhtes VÕS § 6 ja 7 järgi heauskselt ja mõistlikult, kuivõrd pildimaterjal oli hagejal endal olemas, kuid kostjal ning kostja kindlustusandjal oli võimalik kätte saada need alles hagimaterjalide kättesaamisel. Hageja on vaid esitanud kohtuväliselt tagasinõude kostja vastu, kuid ei ole enne hagi kohtule esitamist ca 2,5 kuu jooksul vastanud ühelegi kostja kindlustusandja kirjale ega pöördunud päringutega kostja poole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esitatud viivise nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata, kuna on antud situatsioonis hea usu ja mõistlikku põhimõttega vastuolus ning kohus ei kohalda VÕS § 6 lg 2 järgi VÕS § 113 lg
10. Eeltoodust ja

§ 428

lg 1 p 3, VÕS § 6 lg 1-2, § 7 lg 1-2, § 113 lg 1, tulenevalt tuleb kokkuvõtlikult lõpetada menetlus AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) hagis XXX vastu kahju summas 1 945,25 eurot väljamõistmiseks ning 5 jätta AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) hagi XXX vastu viivise nõudes rahuldamata. 24. Kooskõlas

§ 405

lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse omal algatusel viivitamatule täitmisele. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele. 25. Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 26.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg 1, § 123, § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2 129,90 eurot. Menetluskulude jaotamine 27.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

28.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 29. Menetlus kuulus tasutud põhinõude (kahju) osas lõpetamisele ja viivise nõude osas jättis hagi rahuldamata. Kuivõrd kohus leidis, et hageja ei teinud kõike endast olenevalt nõude maksmapanekuks enne hagi kohtule esitamist ning ei käitunud seega suhtes kostjaga heauskselt, on kohus seisukohal, et eeltoodust ja

§ 162lg 4 tulenevalt tuleb jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

30. Hagist osalise loobumise korral on hagejal õigus tagasi saada ½ menetluses tasutud lõivust. Osa, mille kostja menetluses tasus (1 945,25 eurot), moodustas hagihinnast (2 129,90 eurot) vastavalt 91,33%. Seega on selle nõude osale vastav lõiv 228,32 eurot (91,33% 250 eurost), millest pool on 114,16 eurot. Vastavat riigilõivu on hagejal õigus tagasi nõuda

§ 150lg 2, 4, 6 alusel, tähtajal ja korras.

31.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6 Mai Grauberg Kohtunik 7