2-17-14368/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Osaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 25.01.2018.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-14368 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu abielu lahutamise ja kaasomandi lõpetamise nõudes Hagihind 7 000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX (isikukood XXX) Hageja esindaja: Indrek Repnau (e-post repnau@gmail.com) Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 22.01.2018 Resolutsioon

1. Rahuldada hagi abielu lahutamise nõude osas.
2. Lahutada XXX ja XXX abielu, mis on sõlmitud XXX Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.
3. Jätta menetluskulud seoses abielu lahutamise nõudega poolte endi kanda.
4. Tagastada XXXle riigilõiv 50 eurot Repnau Õigusbüroo OÜ arvele EE
6. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele ei saa apellatsioonkaebust esitada, kuna pooled loobusid 22.01.2018 kohtuistungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest osaotsusele. Hageja esitatud väited ja nõue Hageja ja kostja abiellusid XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Poolte abielulised suhted lõppesid pöördumatult
7. aastal. Hagejal on
8. aastast uus pere. Hageja palub lahutada poolte abielu. Hageja on nõus osaotsuse tegemisega abielu lahutamise nõude osas ning loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest osaotsusele, millega seoses palub tagastada pool seoses abielu lahutamise nõudega tasutud riigilõivust samale arvele, millelt see tasuti. Kostja seisukohad Kostja 28.11.2017 kirjalikus vastuses hagile abielu lahutamise nõudele vastuväiteid ei esitanud. 22.01.2018 kohtuistungil kinnitas kostja, et abielulised suhted poolte vahel on pöördumatult lõppenud ning neid taastada ei soovi. Kostja on nõus osaotsuse tegemisega abielu lahutamise nõude osas ning loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest osaotsusele. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Hageja on esitanud hagi abielu lahutamise ja kaasomandi lõpetamise nõudes. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 450 lg 1 kohaselt kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on lõplikuks otsustamiseks valmis ning teeb selle osas TsMS § 450 lg 1 alusel osaotsuse. Kohus tuvastab kohtule esitatud abielutõendi (lk 4) ja abielutunnistuse (lk 65) alusel, et hageja ja kostja on sõlminud abielu XXX Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. PKS (perekonnaseadus) § 65 lg 1 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Vastavalt PKS § 67 lg 1 kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja on välja toonud, et tal on juba
9. aastast uus pere ning ta ei ela kostjaga koos. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud ning suhete taastamisest nad huvitatud ei ole. Seetõttu leiab kohus, et hageja ja kostja abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kohus rahuldab hageja nõude abielu lahutamiseks. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud seoses abielu lahutamise nõudega TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 2 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks riigilõivu 100 eurot. Kuivõrd pooled loobusid 22.01.2018 apellatsioonkaebuse esitamise õigusest osaotsusele, tagastab kohus hagejale poole abielu lahutamise nõudelt tasutud riigilõivust, so 50 eurot. Vastavalt hageja soovile tagastatakse riigilõiv samale arvele, millelt see tasuti. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 2